1-06-1767\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 26.04.2006.a. Tallinnas

Kohtunik Aime Ivanson

Sekretär Maire Viksi

Prokurör Aleksander Tšitšerov

Kaitsja Veljo Viilol

Süüdistatav D.V, isikukood XXX, elukoht XXXX, töökoht K OÜ, kriminaalkorras karistatud kuus korda, viimati 20.06.2005 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 329 järgi vangistusega 1 aasta tingimisi katseajaga 2 a 3 k

Süüdistus KarS § 424, § 329 järgi lühimenetlus

RESOLUTIIVOSA

Süüdi mõista D.V KarS § 424 ja § 329 järgi ja KarS § 63 lg 1 kohaldades karistada vangistusega 6 kuud.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja D.V-le mõistetavaks karistuseks lugeda 4 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 20.06.2005.a. otsuse

järgi mõistetud ärakandmata karistusega (1 aasta), mõistes liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada karistuse kandmisele asumisest.

Tallinna Linnakohtu 14.01.2005.a. otsusega kohaldatud lisakaristuse – mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine 3 aastaks – kulg peatub vangistuse kandmise ajaks ning jätkub vangistusest vabanemisel.

Välja mõista D.V-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: sundraha 1,5 palga alammäära – 4500.- krooni, Kriminaalasi nr. 1-06-1767

Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele XXXXXXXXXXX EÜP, viitenumber XXXXXXXXXXX

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav ja kaitsja esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

SÜÜDISTUS

D.V süüdistatakse selles, et tema, olles 14.01.2005.a. karistatud KarS § 424 järgi

mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja omades kehtivat karistust, 03.12.2005.a. kell 15.50 juhtis Saku vallas Kiisa-Maidla maantee 1.kilomeetril sõidukit XXXreg. märgiga XXX, olles joobeseisundis. Sellise teoga pani D.V toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles 14.01.2005.a. karistatud Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 424 ja § 329

järgiühe aasta ja 6-kuulise üldkasuliku töö tegemisega koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks aastaks, 03.12.2005.a. kell 15.50 juhtis Saku vallas Kiisa-Maidla maantee

1.kilomeetril sõidukit XXXreg. märgiga XXX, millega hoidus kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest. Sellise teoga pani D.V toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUS KOHTUS JA KOHTU SEISUKOHT

D.V tunnistas end kohtus täielikult süüdi temale esitatud süüdistuses. Kohtueelses

menetluses on ta andnud järgmisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Nimelt 03.12.2005.a. einestas ta koos perega Järve Selveris ja jõi söögi ajal ära pool pudelit õlut. Kiisale

sõites juhtis autot abikaasa, kuid Kiisa lähedal hakkas abikaasal halb ja ei saanud enam autot juhtida. Seega istus ta ise rooli taha ja hakkas sõitma. Paari minuti pärast sõitis järgi politseiauto ja palus peatuda. Tuvastati alkoholijoove. Peale süüdistatava poolt kuriteo toimepanemise tunnistamise, on D.V süü mootorsõiduki

juhtimises alkoholijoobes kehtiva karistuse ajal samalaadse teo eest, tõendatud protokolliga

alkoholijoobe tuvastamise kohta, mille kohaselt oli ta 03.12.2005.a. kella 15.50 ajal

alkoholijoobes. Kuna teda oli karistatud samalaadse kuriteo eest 14.01.2005.a., oli karistus kustumata. 14.01.2005.a. kohtuotsusega võeti D.V-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3-ks aastaks. Seega juhtis ta 03.12.2005.a. autot, omamata juhtimisõigust. Kuriteod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 ja § 329 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus D.V süüd välistavate asjaolude puudumist. Teda on alates 31.03.2000.aastast kuus korda kriminaalkorras karistatud ja kõik karistused on ta saanud

kas mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes kehtiva karistuse ajal või mootorsõiduki

juhtimise eest, omamata juhtimisõigust. Antud asjaolu näitab süüdlase hoolimatut suhtumist eelmistesse karistamistesse. Seega on D.V isik, keda varasemad karistused ei ole suutnud

mõjutada seaduskuulekalt käituma. Eeltoodu alusel ei pea kohus võimalikuks teda karistada kergemaliigilise karistusega, s.o. rahalise karistusega, vaatamata sellele, et ta on kõik rahatrahvid tasunud. Asjaolu, et vangistusega karistamisel kaotab isik töökoha ja seab perekonna raskesse olukorda, ei saa olla asjaoluks, mis välistab vangistuse kohaldamise. Töökoht, abikaasa ja lapsed olid olemas ka ajal, mil D.V teadlikult asus 03.12.2005.a. mootorsõidukit juhtima. Suur rahaline karistus seab samamoodi perekonna raskesse majanduslikku olukorda. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-26-03 juhtinud tähelepanu sellele, et olukorras, kus igal aastal

hukkub purjus juhtide süül kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse

üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, see tähendab, et liikluseeskirjade

rikkumiste, eriti mootorsõiduki joobes juhtimise eest peavad olema kehtestatud ranged karistused. Kuriteod pani süüdistatav toime katseajal, mis tähendab, et mõistetav vangistus koos

varasema karistusega tuleb nüüd reaalselt ära kanda. Karistust kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta puhtsüdamlikku kahetsust.

Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1p. 3

Kohtunik