1-06-1485\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 26.04.2006.a. Tallinnas

Kohtunik Aime Ivanson

Sekretär Maire Viksi

Prokurör Egon Oja

Kaitsja Uido Truija

Tõlk Marek Litnevski

Süüdistatav D.D, töökoht Cranbrook OÜ kriminaalkorras karistatud viis korda, viimati 09.03.2004.a. Harju Maakohtu otsusega Krk § 139 lg 2 p. 1,2,3 -§ 15 lg 2 järgi vangistusega 5 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud.

Süüdistus KarS § 199 lg 2 p. 4,8 järgi lühimenetlus

RESOLUTIIVOSA

Süüdi mõista D.D KarS § 199 lg 2 p. 4,8 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui D.D ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajaks KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Määrata katseaja pikkuseks 2 aastat.

Välja mõista D.Dilt: B.Bi kasuks 3423.- krooni.

Ülle Pällo tsiviilhagi jätta rahuldamata.

Kriminaalasi nr. 1-06-1485

Välja mõista D.Dilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 1)sundraha 1,5 palga alammäära – 4500.- krooni, 2)kaitsjatasu 1221.30 krooni 3)ekspertiisi maksumus 2929.- krooni

Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 EÜP, viitenumber 2800049777.

Kohtuotsuse peale võib süüdistatav, kannatanud ja kaitsja esitada apellatsiooni.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

SÜÜDISTUS

D.Dit süüdistatakse selles, et tema 03.11.2005.a. kella 07.45 ajal tungis metallist kepiga juhipoolse ukse lõhkumise teel Hansaliisingu AS-le kuuluvasse ja Ülle Pällo kasutuses olevasse sõiduautosse Honda Jazz reg. numbriga 772 MDS, mis oli pargitud Tallinnas Sõle 13 maja ette,

kust varastas CD-mapi maksumusega 50.- krooni, 15 CD-plaati maksumusega kokku 3000.- krooni, taskulambi maksumusega 100.- krooni, võtmekomplekti maksumusega 740.- krooni, kokku vara 3890.- krooni väärtuses.

Samuti süüdistatakse D.Dit selles, et 03.11.2005.a. kella 8.30 ajal lõhkus automagnetoola Pioneer varastamise eesmärgil kaubiku VW LT 46 reg.numbriga 096 VWX kahe parempoolse

ukse lukud, misjärel purustas metallist kepiga juhipoolse esiukse klaasi, püüdes tungida

kaubikusse, mis oli pargitud Tallinnas Sõle 3 maja juurde ja mis kuulus B.Bile. Kuritegu jäi lõpule viimata, sest kaubikul hakkas tööle signalisatsioon ja D.D jooksis ära.

Seega D.D, olles isikuks, kes on varem toime apnnud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, s.o. KarS § 199 lg 2 p. 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUS KOHTUS JA KOHTU SEISUKOHT

D.D tunnistas end temale esitatud süüdistuses süüdi, kuid eitas Honda Jazz sõiduki klaasi lõhkumist ja autost CD-plaatide vargust. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt oli Sõle tänaval seisnud autol Honda Jazz juhiukse klaas juba lõhutud, kui tema auto juurde jõudis. Ta vaatas autosse sisse ja nägi taskulampi käsipiduri peal. Läbi lõhutud akna võttis ta taskulambi ära. Kui signalisatsioon tööle hakkas, karjus keegi aknast midagi eesti keeles. Ta läks nurga

taha ja peitis ennast põõsastesse. Rohkem ta selle auto juurde ei tulnud. Minnes Moldaavia

kaupluse juurde, nägi ta selle hoovis Volkswagen mikrobussi. Arvanud, et kaubikus võib olla

kaupa, üritas kruvikeerajaga lõhkuda uste lukke, mis aga ei õnnestunud. Kabiinis märkas ta

automagnetoolat, mille otsustas varastada. Lõhkus keraamika tükiga juhiukse klaasi. Tööle hakkas signalisatsioon ja ta jooksis ära. Teda hakkas taga ajama üks meesterahvas. Kolm maja edasi pidas teda kinni politseipatrull. Kaubikust midagi kaasa võtta ei jõudnud. Kannatanu Ülle Pällo ütluste kohaselt vaatas ta 03.11.2005.a. hommikul oma korteri aknast välja sellepärast, et tema auto signalisatsioon hakkas tööle. Auto küljeklaas oli katki ja üks isik poolenisti autos sees. Hüüde peale tuli see isik autost rahulikult välja ja jalutas maja nurga taha.

Käes oli tal metallist kepp. Autost kadunud mapp CD-plaatidega, taskulamp ja võtmed. Kui politsei oli tema auto juures, jooksis maja ette seesama autos olnud isik, keda ajas üks mees taga. Politsei pidas varga kinni.

Kannatanu B.Bi ütluste kohaselt kuulis ta kaupluses olles kaubiku signalisatsiooni. Koheselt jooksis õue, kuid sõiduki juures ei olnud kedagi. Kaupluse trepil seisnud müüjad olid näinud,

kuidas kepiga noormees oli auto ümber tiirutanud. Samal ajal ilmuski sama kepiga noormees

nende vaatevälja. Algas põgenemine ja tagaajamine, kuid lõpuks pidasid politseitöötajad noormehe kinni. Seega ühtivad kannatanute ütlused kahtlustatava ütlustega ja tõendavad, et D.D on pannud toime KarS § 199 lg 2 p. 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sõidukite vigastusi tõendavad lisaks kannatanute ütlustele ka vaatlusprotokollid ja fotod. Honda

Jazzil oli lõhutud juhiukse klaas. Ülle Pällo esitas tsiviilhagi summas 6000.- krooni, millest lõhutud akna maksumus moodustas 2110.- krooni. Kaubiku vigastused kannatanu B.Bi ütluste ja vaatlusprotokolli ning fotode põhjal: lõhutud

parempoolse esiukse kolmnurkklaas, uksel olev lukusüdamik ja samal poolel oleva külgukse luku südamik. Kannatanu tsiviilhagi suurus 3423.- krooni, mida tõendab kriminaaltoimikus olev arve remonditööde kohta.

Tõendeid analüüsides leidis kohus, et kummutatud ei ole süüdistatava väide, et tema aknaklaasi ei lõhkunud. Vaatamata süüdistatava käes olevale metallist kepile, ei ole tõendatud, et ta selle

kepiga auto akna purustas. Kannatanu nägi süüdistatavat hetkel, kui viimane oli juba poolest saadik läbi akna autos sees. Kannatanu nägi ka D.Dit auto juurest lahkumas, kuid käes oli tal

vaid metallkepp. Kannatanu ei näinud tema käes CD-plaatide mappi, seda ei leidnud D.Di

juurest ka politsei peale D.Di kinnipidamist. Seega puuduvad kriminaalasjas tõendeid, mis

tõendaksid D.Di poolt muude asjade vargust autost peale taskulambi, mida ta ise tunnistas ja milline võeti politsei poolt tema käest ära. Eeltoodust tulenevalt tuleb D.D süüdi mõista sõidukist Honda Jazz üksnes taskulambi varguses.

Kuna ei ole tuvastatud põhjuslikku seost Ülle Pällol tekkinud kahju ja D.Di käitumise vahel,

tuleb Ülle Pällo tsiviilhagi jätta rahuldamata. Kohus ei saa D.Dilt välja mõista ka taskulambi maksumust summas 100 krooni, sest taskulambi võttis politsei temalt ära ja oleks pidanud kannatanule tagastama. Kriminaaltoimikust ei nähtu, kas seda tehti. Kui lampi Ülle Pällole ei ole tagastatud, on ta õigustatud nõudma seda politseilt.

Kuriteod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p. 4, 8 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et antud kuritegude eest näeb KarS § 199 lg 2 sanktsioon

ette karistusena vangistuse kuni viis aastat. D.D pani toime kaks kuriteo episoodi mistõttu

karistus ei saa olla miinimumilähedane. Süüdistatavat on varem karistatud varavastaste

kuritegude eest. Viimase kohtuotsusega vabastati ta tingimisi karistuse kandmisest. Uued

kuriteod pani ta toime peale katseaja lõppemist. Katseaja läbis D.D ilma probleemideta.

Kuritegude toimepanemise põhjuseks oli narkootikumide tarvitamine ja mittetöötamine.

Käesoleval ajal on D.D asunud tööle, on lõpetanud narkootikumide tarvitamise, mistõttu on

kohus seisukohal, et ta on asunud paranemise teele ja suudab edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduda. Töökohast antud iseloomustus on positiivne. Seega võib D.Di suhtes kohaldada veel kord karistuse kandmisest vabastamist, allutades ta katseajal kriminaalhooldaja- poolsele käitumiskontrollile.

Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 3

Kohtunik