1-06-3776\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 – 06 – 3776

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2006.a Tallinn Kriminaalhooldusasja number 1 – 06 – 3776 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Ennok Prokurör Ille Mardo Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Kriminaalasi Harju Maakohtu 24. 08. 2004.a. määrus nr. 1/5 – 219/04 Kriminaalhooldusalune S.K

Ennetähtaegselt vabastatud Harju MK 24.08.2004.a. määrusega, katseaja algus 04.09.2004, lõpp 03.08.2006.a. RESOLUTSIOON Mitte pöörata täitmisele S.Kile Harju Maakohtu 17.05.1999.a. otsusega mõistetud ja tingimisi enne tähtaega vabanemise seisuga ärakandmata karistust. KarS § 74 lg 4 alusel pikendada S.Ki katseaega 2 ( kahe ) kuu võrra. Määrus väljastada kriminaalhooldusalusele, Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale ja prokurörile.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse teinud kohtule, alates päevast mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi.

Määruse motiivid:

Kriminaalhooldaja Liidia Gruzova 22. 03. 2006.a. erakorralisest ettekandest nähtub, et S.K on toime pannud kaks väärtegu. Teda on 20.11.2005.a. liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 2 alusel karistatud rahatrahviga 600 krooni ja 23.12.2005.a. liiklusseaduse alusel 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 480 krooni. Seega on ta rikkunud KarS § 75 lg 3 alusel määratud kohustust – mitte toime panna väärtegusid. Kriminaalhooldaja taotleb ettekandes karistuse täitmisele pööramist KarS § 76 lg 5 alusel.

Kriminaalhooldusalune selgitas kohtuistungil, et autol, millega ta sõitis oli kohustuslik liikluskindlustus lõppenud. Lisaks sooritas ta pöörde vales kohas ja ületas kiirust. Kõik eelmised trahvid on tasutud ja viimase tõttu käis kohtutäituri juures ning selle maksmisega praegu tegeleb. Käesoleval ajal elab koos ema ja elukaaslasega ning töötab.

Prokurör leiab, et formaalselt on kõik õige ja KarS § 76 lg 5 alusel tuleks karistus pöörata täitmisele. Siiski asub prokurör seisukohale, et antud juhul ei ole karistuse täitmisele pööramine otstarbekas, kuna S.K ei ole toime pannud uusi kuritegusid. Prokurör leiab, et S.Ki katseaega võiks pikendada 2 kuu võrra.

Kohus, kuulanud ära kriminaalhooldaja, kriminaalhooldusaluse ja prokuröri, asub seisukohale, et antud juhul ei ole karistuse täitmisele pööramine otstarbekas. Teostatav kriminaalhooldus toimub korrektselt ja kriminaalhooldusalune järgib kontrollnõudeid. Kohus leiab ka, et katseaja pikendamine ei ole vajalik, kuna järelejäänud katseaeg on piisavalt pikk.

Anne Ennok täitmiskohtunik