1-04-86\4 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

1-04-86

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.aprillil 2006.a. Paides Kriminaalasja number 1-04-86 (vana nr 1-181/2005); (04251000357) Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Kohtuistungi sekretär Piia Roosileht Tõlk - Kriminaalasi G.M-i süüdistuses KarS § 257 järgi Prokurör Merike Lugna Kohtualune G.M, isikukood XXX, elukoht XXXXXXXXX, töökoht Lilto AS, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Arri Tooming

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada

G.M KarS § 257 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 60 päevamäära, s.o. 11 217.00 (üksteist tuhat kakssada seitseteist) krooni (a/arve nr 10220034796011 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenr 4100064858).

Tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta - kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

Sisse nõuda G.M-ilt riigituludesse menetluskuluna sundraha 4500.00 (neli tuhat viissada)

krooni ja postikulu 143.00 (ükssada nelikümmend kolm krooni) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017, viitenr.2800049696).

Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui nõue tasutakse 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest, märkides tasumisel lisaks lahendi numbrile isiku, kelle eest tasutakse ja nõude liigi. Juhul, kui menetluskulusid nõuetekohaselt ei täideta, tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või -protesti Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu

Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama.

Süüdistus G.M-i süüdistatakse selles, et tema JI Turvateenistuse juhatuse liikmena 15.aprillil

2004.a. kella 18.30 paiku Paide linnas Pikk 2 JI Turvateenistuse AS kontoris nõudis E.T vähemalt 9000.00 krooni tasumist ühe nädala jooksul, mis väidetavalt oli E.T poolt vargusega

AS Assotrans Ltd-le tekitatud kahju hüvitamisest tekkinud kahju JI Turvateenistuse AS-le, kasutades seejuures ebaseaduslikult vägivalda, lüües E.T korduvalt käe ja jalaga keha piirkonda, millega tekitas talle IX ja X roide murru ja parempoolse veririnna ning rangluu põrutuse.

Oma tõelise õiguse teostamisega ebaseaduslikus korras, mis oli seotud vägivallaga, pani G.M toime kuriteo KarS § 257 järgi.

Kohtulik uurimine ja kohtu põhjendus G.M ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista väites, et turvateenistuse kontoris oli tal kannatanuga juttu viimase poolt toimepandud vargustest ja turvafirmale tekitatud kahjust, kuid raha tasumist ta ei nõudnud. Kuigi G.M ei eita, et oli ärritunud, eitab ta kannatanu löömist ning oletab, et E.T võis tuvastatud vigastused saada kuskil mujal.

Tunnistaja A.A ütluste kohaselt andis G.M talle turvafirma ülemusena korralduse üles otsida endise JI Turvateenistuse töötaja kannatanu E.T. Ka teab tunnistaja, et G.M ja

E.T oli omavahel juttu just turvateenistusele tekitatud kahjust 10 000.00 krooni, mis tekkis viimase poolt toimepandud varguste tõttu. Sama on kinnitanud ka kannatanu. Seega on õige käsitleda G.M-i kui turvateenistuse esindajat. Ka nähtub AS Assotrans Ltd teatisest nr 46, et valveteenust pakkuv JI Turvateenistus AS on tasunud AS-le Assotrans kompensatsiooni

9177.45 krooni seoses AS Assotrans territooriumil toimepandud vandalismiaktidega (tl 19). Seega oli G.M alust kannatanult turvafirmale tekitatud kahju nõuda. G.M ei ole eitanud, et kannatanuga oli juttu viimase poolt tekitatud kahjust, mis oli 9000.00 krooni ringis, kuid seda raha ei ole ta nõudnud, kuna kriminaalasi oli algatatud. Samas on kannatanu

E.T algusest peale rääkinud G.M-i poolt temalt 9000.00 krooni nõudmist, mis tuli maksta vähem kui nädala jooksul. Selliselt on ta rääkinud ka tunnistaja L.T. Lisaks oli tunnistaja

A.A kinnitusel E.T kabinetist väljudes ehmatanud. Samas on väheveenev G.M-i põhjendus, miks ta pidas vajalikuks üksnes kahjudest rääkimiseks kannatanu otsimist ja ise Rakverest kohalesõitmist. Eeltoodu alusel loeb kohus kannatanu ütlused G.M-i poolt raha nõudmises usutavaks. Kuna üheselt ei ole võimalik määratleda rahasummat, mida nõuti, tuleb asuda kohtualusele soodsamalt seisukohale, et nõudeõigust ei ületatud.

KarS § 257 näeb ette vastutuse tõelise õiguse teostamise eest ebaseaduslikus korras, kui see on olnud seotud vägivallaga. G.M-ile on esitatud süüdistus selles, et ta lõi E.T korduvalt käe ja jalaga rindkere piirkonda. Seda, et E.T olid 9. ja 10.roide murrud, parempoolne verirind ja rangluu põrutus, on fikseerinud ka Järvamaa haigla 16.aprillil 2004.a. vastavalt patsiendikaartile nr 1830 (tl 10). Kuigi kannatanu on andnud mõningaselt vastuolulisi ütlusi löökide asukoha kohta, on kannatanu tunnistanud, et juhtunust on palju aega möödas ning ta ei pruugi enam kõike täpselt mäletada. Samas on kannatanu jätkuvalt rääkinud, et G.M lõi teda, kui ta istus ning need löögid olid kehasse. Koheselt on ta rääkinud enda löömisest nii L.T kui ka E.Ü.

Tunnistaja L.T, kelle juurde kannatanu kõigepealt läks, teab rääkida, et kannatanu ütluste kohaselt löödi teda istudes ribidesse. Tunnistaja E.Ü kinnitab samuti, et kannatanul külg valutas ning et tal oli halb olla. Tunnistaja A.A, kes kontori koridoris ootas, kuulis samuti mingit lööki ning seda, et G.M oli ärritunud. Ka teab ta, et kannatanu oli kabinetist väljudes kohkunud ja selliselt lahkus. Kannatanu ütluste kohaselt löödi teda mõlemale poole ning kumb pool rohkem valutas, on hinnagu küsimus, mida kõrvalseisjal on raske öelda, kuid tekitatud vigastused on fikseeritud. Kuigi G.M-i ütluste kohaselt nägi kannatanu temaga kohtudes haiglane välja, keegi teine seda ei kinnita. Ka on vähetõenäoline, et kannatanut oleks enne süüdistuses märgitud aega pekstud või ka pärast seda. Nii E.T kui ka tema ema L.T on rääkinud, et kannatanu oli ära kuskil kolme tunni ringis ning ka tunnistaja E.Ü ütluste kohaselt ei ole välistatud, et kannatanu käis enne kojutulekut ema juurest läbi. Lisaks leiab kohus, et meelevaldne on kannatanu tegevust seostada sooviga G.M-ile V.T eest kätte maksta.

Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et G.M-i poolt on E.T suhtes vägivalla tarvitamine leidnud tõendamist.

Seega on kohtu arvates tõendamist leidnud G.M-i tegevus KarS § 257 järgi, G.M on süüdi, pannes teo toime kaudse tahtlusega, tema õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, süüdlase isikut, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Iseloomustavad andmed G.M-i kohta puuduvad, ka puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. G.M on väärteokorras karistatud 4 korral, kuid kriminaalkorras on ta varem karistamata.

Kuna G.M on varem kriminaalkorras karistamata ja omab töökohta, peab kohus põhjendatud karistuseks G.M-i puhul kergemaliigilist karistust, s.o. rahalist karistust lähtudes tema keskmisest töötasust.

KrMK § 89 lg 1 alusel nõuab kohus süüdimõistetult sisse kohtukulud, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMK § 87p-de 3 1 ja 4 kohaselt sundraha ja postikulud.

Ingrid Niinemägi Kohtunik