1-06-3456\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Resolutsioon

Otsuse tegemise aeg ja koht 18.aprill 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-06-3456 (kohtueelses menetluses nr 06260200185) riik D.A versus Menetlus kohtuistung lühimenetlus Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Merli Loorberg Prokurör Merike Tikk

Süüdistatav D.A Süüdistus KarS § 424 järgi Kaitsja advokaat Katrin Tamre

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 238, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada D.A süüdi (KarS) § 424 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku karistusena vangistus 4 kuud; KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3

võrra ja mõista D.A-le karistusena vangistus 2 kuud 20 päeva; KarS § 69 alusel asendada D.A-le mõistetud vangistus 2 kuud 20 päeva üldkasuliku tööga 160 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18.märts 2007; üldkasuliku töö tegemisel allutada D.A KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx ; KarS §

50 lg 1 alusel võtta ära D.A-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks; tühistada D.A-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 riigieelarve tuludesse sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja välja mõista D.A-lt tasu kohtumenetluses 1637 krooni 25 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 643 krooni 10 senti;

2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 1637 krooni 25 senti arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Katrin Tamrele.

Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

2

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaal-

hooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid, võib

kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.3 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile

ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on

kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu

jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049874);

3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede

kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse

resolutsiooni kuulutamisest; apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta.

Kalev Kuningas

Kohtunik

3

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud

1.1.

D.A-le süüdistusaktis esitatud süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon

D.A on süüstatud selles, et tema olles karistatud 05.11.2003 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi, juhtis 15.01.2006 kell 21.15 Viljandi maakonnas Abja vallas mootorsõidukit

Opel Omega reg märgiga 806 TCF joobeseisundis ning 16.01.2006 kell 10.55 Viljandi maakonnas Mõisaküla linnas Sihveri tänaval mootorsõidukit Opel Omega reg märgiga 806 TCF joobeseisundis.

D.A tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Prokuratuur on nõustunud süüdistatava taotlusel asjas lühimenetluse kohaldamisega ning edastanud kriminaaltoimiku kohtule. 1.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes

D.A olles karistatud 05.11.2003 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi, juhtis 15.01.2006 kell 21.15 Viljandi maakonnas Abja vallas mootorsõidukit Opel Omega reg märgiga

806 TCF joobeseisundis ning 16.01.2006 kell 10.55 Viljandi maakonnas Mõisaküla linnas Sihveri tänaval mootorsõidukit Opel Omega reg märgiga 806 TCF joobeseisundis.

Süüdistatavale esitatud süüdistuse asjaolud kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis leidsid kohtuistungil usaldusväärselt kinnitust. 1.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud KrMS § 233 lg 1 kohaselt lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal. Tõendite analüüs - tõendamine /.. s. o kohtuotsuse motiveerimine: kohtuistungil uuritud tõendite analüüs, tuvastatud faktide ja seadusel rajanevate kohtu seisukohtade esitamine, mis põhjendavad kohtu järeldusi – moti- veeringutega peavad olema kõik süüdistatava vastuväited kaetud ning miks kohus rajab otsuse konkreetsetele tõenditele ning loeb mitteusaldusväärseks teised kriminaalasjas uuritud tõendid: 1) kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse; 2) tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks, põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea; 3) asjaolud, mis kohus on tunnistanud üldtuntuks ja millele ta otsust tehes tugineb. KrMS § 60 ( ) Tõendatus ja üldtuntus lg 1 - kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või

üldtuntuks; lg 2 - tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et

tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad; lg 3 - üldtuntuks võib kohus tunnistada asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälistest allikatest.../

/..Süüdistatav on süü omaks võtnud. Süü omaksvõtuga loeb kohus koos teiste tõenditega tõendatuks /..süüdistuses esitatud asjaolud. Süüdistatava … ütlustest nähtub, et … Ütluste hindamisest tõendina - näide

Kohtul ei ole alust kahelda ..x.. ütluste usaldusväärsuses ning tema ütlustega tunnistab kohus tõendatuks …/..asjaolu../

..x.. sellekohaseid ütlusi ei pea kohus usaldusväärseks, kuna need on vastuolus … usaldusväärsete ütlustega. Eksperdiarvamus tõendina - näide

Asjas on tehtud …-ekspertiis. Ekspertiisiaktis on ekpert/eksperdid andnud arvamuse, millest nähtub … Kohtul ei ole alust kahelda eksperdiarvamuse usaldusväärsuses. Eksperdiarvamusega tunnistab kohus tõendatuks asjaolu, et … Muu tõend -KrMS § 63 …protokollist nähtub …/..asjaolu../ …/..teabesalvestisest nagu dokumendist, fotost, filmist või muust../ nähtub …/..asjaolu../

4 tõ1 Üldtuntus

Kohus tugineb kriminaalasja lahendamisel …/..asjaolu../ See on üldtuntud asjaolu, mille usaldusväärsus tuleneb …/..kriminaalmenetlusväline allikas../

Õiguslikud motiveeringud

/..kõigi kindlaks tehtud asjaolude alusel kohtu seisukohad süüdistatavale esitatud süüdistuste

õigsusest (süüdi- või õigeksmõistmiseks või ümberkvalifitseerimiseks) –

tõendamiseseme asjaoludest ja olemasolu motiveerimine. kuriteokoosseisu süü Kohtuistungil kindlakstehtud asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et D.A toimepandud

tegu/teod vastab/vastavad KarS /..1qxx_ ettenähtud kuriteokoosseisule/dele. …/..koosseisu-

pärasuse motiveerimine../ Kohus tuvastas D.A õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud D.A süüd välistavaid asjaolusid ning D.A tuleb KarS 1qxx_ järgi süüdi tunnistada. /..Kohtus tuvastatud asjaolude ja uuritud tõendite alusel ei leidnud kinnitust, et ..x.. pani toime

kuriteo KarS § … järgi ning ta tuleb selle kuriteo toimepanemise süüdistuses õigeks mõista

KrMK § 5 lg 2 alusel … tõttu. …/..millistel kaalutlustel loeb kohus mitteusaldusväärseks tõendid, millel põhines süüdistus../

2.

Prokuröri taotlused

Prokurör taotles kohtuistungil D.A süüdimõistmist KarS § 424 järgi ja karistamist …. 3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

Karistuse mõistmisel lähtus kohus KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü

ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

D.A pani toime süüteo KarS § 424 järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

D.A vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

D.A on kriminaalkaristatus ja karistatus väärtegudes (tl 14-17).

Arvestades karistuseesmärke ja D.A süü suurust, leidis kohus, et D.A tuleb

karistada … /..motiivid süüdistatavale mõistetava karistuse kohta; kui KarS eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama; /..Arvestades erandlike asjaoludena … on põhjendatud KarS § 61 kohaselt D.A-le karistuse kohaldamine alla seaduses ettenähtud alammäära../.

D.A üldkasulik töö – max tähtaeg 24 kuud (KarS § 69 kuni 2 aastase vangistusega karistamisel)

/.. vangistuse alternatiivina; aitab vähendada vangistuse osatähtsust; üldkasuliku töö

kohaldamisel esmalt mõistetakse vangistus ja seejärel süüdlase nõusolekul asendatakse üldkasuliku tööga; mõjusus sõltub suuresti isikust, erialakirjanduses ollakse seisukohal, et ei sobi karistusena isikutele, kellel puudub kindel elukoht, on probleeme alkoholi või narkootikumidega, on agressiivse iseloomuga; ei arvestata tavaliselt varasemat karistatust; praktikas peaks süüdlase sobivuse üldkasulikuks tööks välja selgitama kriminaalhooldusametnikud – seisukoht realiseerub kohtueelses ettekandes ../.

5

Vastavalt KarS § 69 lg-le1 kuni kaheaastase vangistusega karistatud süüdimõistetu vangistuse

võib kohus asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab neli tundi üldkasulikku tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul. Kohtus D.A nõustus temale mõistetud vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, mida

D.A kinnitas kohtus antud allkirjaga. Arvestades süüdistatava isikut pidas kohus võimalikuks mõistetud vangistuse asendamise üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud. KarS § 69 lg 6 kohaselt üldkasulik töö neli tundi võrdub ühe päeva vangistusega. KarS § 69 lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid

ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Sellest tulenevalt on

põhjendatud allutada D.A üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kuni .. ... 200..

käitumiskontrollile alalise elukohaga 1qel_. Tähtaja määramisel arvestas kohus, et selleks tähtajaks jõuab süüdimõistetu igal juhul üldkasuliku töö teha, s. o ühe vangistuse päeva kohta üldkasuliku töö neli tundi. D.A ositi – (KarS § 66 rahaline karist ja vang kuni 6 k; järjest min 2 päeva ja max 1 a)

Arvestades D.A perekondlikku, /..tööalast ja /..tervislikku seisundit on põhjendatud KarS § 66 alusel määrata temale karistuse tasumise/kandmise ositi järgmiselt: 1) … kanda/tasuda …; 2) … kanda/tasuda … D.A tingimisi vabastamine (KarS § 73 - rahaline karist või vangistus - k/a 3-5a) * *ei kohaldata varem karistatud tahtliku kuriteo toimepannud isikutele – KarS § 73 lg 6

/..preventiivne meetod; süüdlasele antakse uus võimalus korralikuks käitumiseks; ei ole käsitletav kui ähvardus, vaid kui süüdlasele pakutav alternatiiv: kui süüdlasel ei jätku piisavalt head tahet ning jõudu positiivseks käitumiseks, mida temalt eeldatakse, siis tuleb paratamatult

minna isiku karistamise teed; sellisel viisil karistusest tingimisi vabastamise eesmärgiks

karistuse individualiseerimine, mitte süüdlasele sotsiaalse abi osutamine ja käitumise

kontrollimine; võimalik osaliselt täitmisele pöörata – nn ; kohaldatav kergemate šokivangistus kuritegude puhul ja esmakordselt süüdimõistetud isikutele, seega tuleb alati arvestada süüdlase

varasemat karistatust; kuna ei allutata järelevalvele, siis peab, otsustamisel eelkõige välja selgitama kas süüdlane sellist usaldust../ väärib Kohtuistungil taotles ..x.. vabastada D.A KarS § 73 alusel tingimisi karistusest. Arvesse

võttes kuriteo toimepanemise asjaoludest … ja D.A isikut, kohus KarS § 73 alusel

leidis, et mõistetud vangistuse/rahalise karistuse täielik/osaline täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning määrata , et vangistusest/rahalisest karistusest … kannab D.A koheselt ja … osas on võimalik jätta karistus tingimisi täitmisele pööramata. Tingimisi karistusest vabastamisel pidas kohus põhjendatuks määrata D.A-le katseaja … aastat/kuud. D.A tingimisi vabastamine käitumiskontrolliga (KarS § 74 - vangistus - k/a 18k-3a) /..preventiivne meetod; süüdlasele antakse uus võimalus korralikuks käitumiseks koos kriminaal-

hooldusametniku poolt osutava sotsiaalse abiga ja käitumise kontrollimisega; ei ole käsitletav kui ähvardus, vaid kui süüdlasele pakutav alternatiiv: kui süüdlasel ei jätku piisavalt head tahet ning jõudu positiivseks käitumiseks, mida temalt eeldatakse, siis tuleb paratamatult minna isiku

karistamise teed; ning kohaldatav raskemate kuritegude korral sõltumata varasemast karistatusest kindel elu- ja töökoht ; § 73 ja § 74 vahel valides peab arvestama, kas süüdlasel on

ning

, samuti süüdlast kuriteo toimepanemisele viinud põhjused ja sotsiaalse abi püsiv sissetulek

vajadust – valiku tegemist peaks hõlbustama kriminaalhooldusametniku poolt koostatud kohtueelne ettekanne../

Kohtuistungil taotles ..x.. vabastada D.A KarS § 74 alusel tingimisi karistusest ühes allutamisega käitumiskontrollile. Arvesse võttes kuriteo toimepanemise asjaoludest … ja D.A

isikut, kohus KarS § 74 alusel leidis, et mõistetud vangistuse täielik/osaline täitmisele pööramine ei ole otstarbekas. Kohus pidas võimalikuks, et

vangistusest … kannab D.A koheselt ja … osas jätta karistus tingimisi täitmisele

pööramata koos süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile, mille ajal D.A KarS

6 § 75 lg 1 kohaselt on kohustatud: 1) elama alalises elukohas 1qel_, 2) ilmuma kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaal-

hooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult

eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrollile allutamise tingib

kriminaalhooldusametniku poolt süüdimõistetule osutatava sotsiaalse abi ja süüdimõistetu käitumise üle kontrolli vajadus. Arvestades …/..kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut../ pidas kohus KarS

§ 74 ja 75 lg 2 alusel vajalikuks määrata süüdimõistetud D.A-le käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) heastama kuriteoga tekitatud kahju …; 2) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 3) mitte omama, kandma ja kasutama relva; 4) otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; 5) alluma …/..ettenähtud ravile../, mille kohta on D.A eelneva nõusoleku andnud; 6) täitma ülalpidamiskohustust; 7) mitte viibima … /..kohtu määratud paikades../ ega suhtlema … /..kohtu määratud../ isikutega; 6) osalema sotsiaalabiprogrammis.

Kohtuistungil lubas süüdimõistetu D.A oma käitumist parandada ja võttis endale kohustusena: 1) …; 2) …; 3) ….

KarS § 75 lg 6 alusel pidas kohus võimalikuks ja põhjendatuks need süüdimõistetu võetud kohustused kinnitada katseajaks käitumiskontrolli aja kohustustena. Tingimisi karistusest vabastamisel pidas kohus põhjendatuks määrata D.A-le katseaja … aastat/kuud.

Lõplik karistus lühimenetluses Vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. /..Mõistes karistust KarS § 64 järgi, vähendatakse süüdistatavale mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra. KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb D.A karistada …

4. Kriminaalmenetluse kulud

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 4500 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt

kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse

kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi

7 õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 594 krooni 70 seni.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on …. krooni;

Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsja

poolt kaitsealusele D.A-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 27 krooni 40 senti.

KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja

kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb D.A-lt välja mõista kriminaalmenetluse

kuludena sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses …. krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 643 krooni 10 senti (594.70+27.40+21) riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused

Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Vangisuse puhul kui süüdimõistetu vabaduses KrMS § 414 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab

kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse

kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.

Kalev Kuningas

8

Kohtunik