1-06-3897\2 · 1-06-3897\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1 06 3897 - -

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 19

. aprill 2006.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Kriminaalasja nr

1 06 3897 5231401540 - - (0 )

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Külli Vendik

Tõlk Nadežda Paukson

Kriminaalasi R.K süüdistus KarS § 424

järgi

lühimenetluses

Prokurör Aleksander Tšitšerov

Süüdistatav R.K- isikukood XXXXXXX,

kodakondsuseta, kõrgharidusega, elukoht: XXXXXXX;

töötab OÜ-s Fritz Hofmann; varem kriminaalkorras

karistamata; karistatud üheksal korral

väärtegude eest rahatrahvidega; tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja

vandeadvokaat Toomas Pilt

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada R.K 424 KarS § järgi

ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada 2 kuud vangistust üldkasuliku tööga. Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi ÜKT-d, siis on mõistetavaks karistuseks 120 tundi üldkasulikku tööd.

KarS § 69 lg 3 alusel määrab kohus ÜKT tegemise tähtajaks 4 (neli) kuud.

ÜKT tegemise ajal on R.K allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid.

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta R.K-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks.

2. Välja mõista R.K-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) –

s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 368,80 kr (üks tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa krooni ja 80 senti) ning sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS.

R.K isikuna, keda 31.01.2005.a. Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna

otsusega mootorsõiduki juhtumise eest joobeseisundis karistati rahatrahviga 9 000 krooni, omades kehtivat karistust uuesti 09. detsembril 2005 14.35 .a. kella ajal Harjumaal Jõelähtme vallas Tallinn-Narva maanteel Keldrimäe bussipeatuse piirkonnas liikudes Jõleähtme suunas juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Ford Mondeo . registrimärgiga 897 AKC Sellega pani R.K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Süüdistatav R.K tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Tema kaitsja Toomas Pilt pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuliku arutamise järeldused.

Kohus leiab, et R.K süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: - väärteoprotokolli ja alkoholijoobe tuvastamise protokolliga 09.12.2005 8, .a. (tl. 9); - ärakirjaga Põhja 31.01.2005 5 Politseiprefektuuri otsusest .a. (tl. ); - -

liiklusjärelevalve osakonna andmebaasi õiendiga (tl.17 19) ja väljavõttega karistusregistrist (tl.20

- 22); - -

10, 13 kahtlustatava R.K enda ütlused kohtueelses menetluses (tl. 15 ).

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et R.K süü on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus R.K süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et

R.K ei

ole võimalik karistada rahalise karistusega. Rahatrahv pole olnud küllaldane karistus, et ära hoida uue samaliigilise süüteo toimepanemist R.K poolt. Mõistes R.K-le põhikaristusena vangistust, peab kohus otstarbekohaseks asendada see üldkasuliku tööga. Sellekohase nõusoleku andis süüdistatav kohtuistungil.

Lähtudes nii toimepandud kuriteost, kui arvestades ka eelnevaid arvukaid liiklusalaseid üleastumisi, peab kohus põhjendatuks KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ning seda mitte vähem kui 5 kuuks.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS § 175 lg 1 p-de, 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS § d 238, 311 – 313. -

Kohtunik