1-04-99\5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-04-99

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

27. veebruaril 2006. a. Tartus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohus koosseisus: kohtunik Anneli Tanum rahvakohtunikud Sirje Esko ja August Kiivit tõlk Irina Litvinova sekretärid Sirle Luist, Liina Parv ja Signe Nõmm ringkonnaprokurör Kaire Hänilene kaitsja Aivar Hint arutades avalikul kohtuistungil kriminaalasja

G.D, kriminaalkorras varem karistatud 1-l korral, väärteokorras karistamatud, tõkendina kohaldatud allkiri elukohast mittelahkumise kohta,

süüdistuses KrK § 186, § 143 lg 2 p 11 , 2 järgi,

l e i d i s:

G.D selles, et tema

• 1998.aastal eeluurimisel tuvastamata kohas koostas ja allkirjastas A.K. nimelt AS Eesti Ühispank kirja nr. 14/15-1299 28.12.1998.a. Tartumaa Hooneregistrile, millega Eesti

Ühispank annab nõusoleku ja palub Tartumaa Hooneregistril kustutada pandimärke G.D-le kuuluvatelt Tartus asuvatelt korteritelt X , XX ja XXX , eesmärgiga esitada kiri Tartumaa Hooneregistrile;

• esitas 23.12.1998.a. Tartus Riia 15 asuvas Tartu №tar Ree Milvere kontoris notari asendajale

Jaan Hargile teadvalt võltsitud U.T. lihtkirjaliku avalduse, millega U.T. loobub Tartumaal

XXXX ostueesõigusest, soovides sellega saada õigust omandada korter tunduvalt alla turuväärtust (6000 krooniga). •

esitas 07.05.2002.a. Tartus Soola 8 asuvas Tartu №tar Tiina Tombergi kontoris notar Tiina Tombergile teadvalt võltsitud U.T. lihtkirjaliku avalduse, millega U.T. loobub Tartumaal XXXX ostueesõigusest, soovides sellega saada õigust korteri müügiks Hans G.D-le.

Sellega G.D pani toime KrK § 186 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. muu

ametliku dokumendi võltsimise kasutamise eesmärgil ja teadvalt võltsitud muu ametliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi.

• sai ajavahemikul 29.12.-30.12.1998.a. varalist kasu pettuse teel, milleks esitas 29.12.1998.a.

Tartumaa Hooneregistrile eelnevalt võltsitud Eesti Ühispanga kirja nr 14/15-1299, millega

2 Eesti Ühispank andis nõusoleku ja palus vabastada pandinõudest G.D-le kuuluvad

ning pangale notariaalse pandilepingu alusel AS Eesti Ühispank poolt AS-le Maltar antud

2 000 000 krooni suuruse laenu tagatiseks 18.07.1997.a. panditud korterid asukohaga Tartu

linnas X (väärtusega 160 000 krooni), XX (väärtusega 160 000 krooni), XXX

(väärtusega 150 000 krooni) ja kustutada Tartumaa Hooneregistrist ka pandimärge. Võltsitud

Eesti Ühispanga teatise alusel kustutas Tartumaa Hooneregister pandimärke eelpool loetletud

korteritelt, millega tekkis G.D võimalus korterid võõrandada ja G.D võõrandas 30.12.1998.a. Peeter Kaminskas´ele korterid asukohaga Tartus XX hinnaga 12 600

krooni, XXX a hinnaga 110 000 krooni ja X hinnaga 20 000 krooni. Nimetatud korterite seadusevastase võõrandamisega vähendas G.D AS-le Maltar antud laenu tagatist 470 000 krooni väärtuses ja ta sai varalist kasu pettuse teel 470 000 krooni suuruses summas, s.o. põhjustas suure varalise kahju AS-le Eesti Ühispank;

• 2000.a. sügisel OÜ Peepar Kinnisvara esindajana sõlmis suulise kokkuleppe N.A. ja N.V. N.A.

kuuluva korteri asukohaga Tartus X vahetamiseks korteri vastu asukohaga Tartu maakonnas

XXXX . G.D tegi ettepaneku vormistada korterite vahetus ostu-müügina ning

sõlmida notari juures vastav leping. Tehtud ettepaneku põhistamiseks andis G.D

N.V. notariaalse volikirja, mille kohaselt on N.V. 1 aasta jooksul õigus vallata, kasutada, käsutada ja müüa M.K. korteriomandit asukohaga XXXX . Sellega tekitas G.D N.V.

l ja N.A. pettekujutluse, et N.V. l on võimalik ühe aasta jooksul endale sobival ajal teostada notariaalne tehing ning vormistada korter asukohaga Tartumaa XXXX enda nimele. Kasutades

ära N.V. le ja N.A. tekitatud pettekujutlust sõlmisid N.A. ja G.D

OÜ Peepar Kinnisvara esindajana 19.10.2000.a. Tartus Munga 18 notar Mati Alliku büroos ostu-müügilepingu, millega N.A. müüs korteri asukohaga Tartus X 500 000 krooni eest OÜ-le Peepar Kinnisvara. Tegelikult jättis G.D ettekavatsetult N.A. saadud

korteri eest tasumata ja tühistas ka 13.11.2000.a. N.V. le eelnevalt 19.10.2000.a. väljastatud volituse, millest N.V. t ei teavitanud. Seega sai G.D pettuse teel Tartus X asuva N.A. kuuluva korteri väärtusega 50 000 krooni.

Sellega G.D pani toime KrK § 143 lg. 2 p. 1 1, 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod s.o. võõra vara korduva saamise pettuse teel, millega põhjustas suure varalise kahju.

G.D eitab oma süüd täielikult.

Kohus, hinnates kõiki kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis, leiab, et G.D süü ei ole täielikult tõendamist leidnud ning ta tuleb talle esitatud süüdistustes õigeks mõista.

Kriminaalasjas on G.D-le KrK § 186 järgi esitatud süüdistus esiteks A.K. nimelt AS

Eesti Ühispank kirja koostamises ja allkirjastamises eesmärgiga esitada see kiri Tartumaa

Hooneregistrile. Kohus on seisukohal, et kohtuistungil on täielikult tõendamist leidnud, et

nimetatud kiri võltsiti ja esitati ka hooneregistrile, kuid kahtlusteta ei ole tõendamist leidnud, et võltsimise pani toime ja kirja hooneregistrile esitas just G.D. Käesolevas episoodis on kriminaalasjas kogutud järgmised tõendid:

Kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil hinnatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud, et 18.07.1997. a. pantis G.D AS Maltar laenu tagamiseks AS SEB Eesti Ühispanga kasuks oma kolm Tartu linnas asuvat korterit: XXX a, X ja XX (I kd, lk 75-79). Nimetatud asjaolu on

kinnitanud ka kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud tsiviilhageja AS SEB Eesti Ühispanga esindaja Tanel Saar, eeluurimisel ütlusi andnud AS Maltar asutaja ja ainuomanik R.J. (I kd, lk 211- 213, 214-219) ning seda tunnistab ka kohtualune G.D ise.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on 28.12.1998. a. esitatud Tartumaa Hooneregistrile väidetavalt AS SEB Eesti Ühispanga kirja nr 14/15-1299 koopia, milles AS Eesti Ühispank annab

nõusoleku ja palub G.D-le kuuluvad ning pangale notariaalse pandilepingu alusel 18.07.1997. a. panditud korterid asukohaga Tartus X , XX ja XXX pandinõudest vabastamiseks ja

3

Tartumaa Hooneregistrist pandimärke kustutamiseks. Alla on väidetavalt kirjutanud direktori asetäitja A.K. (I kd, lk 107).

Korterid vabastati pandi alt ning 30.12.1998. a. sõlmitud ostu-müügilepingu alusel müüs G.D nimetatud kolm korterit Peeter Kaminskase nimelisele mehele kokku 142 600.- kr eest (I kd, lk 129).

Tunnistaja A.K. , kes 1998. a. töötas AS SEB Eesti Ühispanga Tartu kontori direktori asetäitjana, eitab AS SEB Eesti Ühispanga nimel kirja nr 14/15-1299 allkirjastamist. Tema väitel ei ole see kiri

kindlasti ühispangast väljastatud. Kõik väljaminevad kirjad registreeriti sekretäri juures ja nummerdati samas süsteemis. 1998. a. hakkasid numbrid alati kindlasti K tähega. Sellel toimikus asuval kirjal on aga suvaline number. Kirjal olev pitsat on sarnane sellele, mida tol ajal kasutati.

Pandivabastuskirjad koostas pangas kas jurist või kliendihaldur, kes tõi need temale või kontori direktorile allkirjastamiseks ja võttis seejärel pitsati ja toimetas edasi hooneregistrisse. Pitsat asus finantsjuhi juures seifis.

Tanel Saare kohtus antud ütluste kohaselt selgus asjaolu, et keegi oli esitanud hooneregistrile

ühispanga blanketil teatise pandi kustutamise kohta siis, kui pangal ei õnnestunud AS-lt Maltar laenu tagasi saada. Näiliselt oli blanketile alla kirjutanud Eesti Ühispanga Tartu kontori direktori asetäitja A.K. . Ühispank sellist teadet väljastanud ei olnud. Pangal ei olnud võimalik realiseerida

kortereid, kuna pandimärge oli kustutatud ja korterid võõrandatud. Ühispangast väljastatud

pandivabastuskirjad edastati hooneregistrile tavaliselt kas tähitud posti teel või isiklikult pangatöötaja poolt.

30.09.1999. a. esitas AS Eesti Ühispank Tartu Politseiprefektuurile avalduse kriminaalasja alustamiseks (I kd, lk 9).

Tunnistaja Toomas Vingerfeld, kes 1998. a. töötas Tartumaa Hooneregistris juristina, on

kohtuistungil selgitanud pandimärke kustutamisega seonduvat. Pandmärke kustutamiseks ehk

pandiõiguse lõppemise tõendamiseks pidid pandipidajad esitama kirjaliku avalduse pandiõiguse

lõppemise kohta. Seda tehti hooneregistris kohapeal, kuid oli võimalus saata avaldus posti teel. Vahetult üleantavad kirjad anti klienditeenindajale. Saadetise tooja isikut ei kontrollitud (erandiks olid füüsilised isikud) ja seda, kellelt saadetis vastu võeti, ei fikseeritud. Tähitud kirjade kohta anti

allkiri nende vastuvõtmise kohta. 1998. a. lõpul ei olnud nõuet ega kohustust kontrollida, kas

allkirja on pannud õige isik. Hooneregistris tehti avalduse alusel pandimärke kustutamise kohta kanne vastavas arvutiprogrammis. Kande tegemisest eraldi ei teavitatud.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Peeter Kaminskas müüs Tartus X korteri 02.03.1999. a. edasi L.K. 125 000.- kr eest (I kd, lk 124-128), Tartus XXX korteri müüs ta 29.01.1999. a. edasi R.T. 138 000.- kr eest (I kd, lk 145) ja Tartus XX müüs ta 16.03.1999. a. M.M hinnaga 120 000.- kr

(I kd, lk 154). Korterite müük on lisaks ostu-müügilepingutele tõendatud ka kohtuistungil

tunnistajatena üle kuulatud M.M. ja R.T. e ütlustega. M.M. mäletab, et maakleri nimi oli Peeter Kaminskas. Mõlemad tunnistajad väidavad, et G.D nad ei tunne. L.K. on ütlusi andnud

eeluurimisel 06.05.2002. a., kinnitades, et korteri ostis ta Peeter Kamisnkaselt, kuigi korterit vaatamas käis ta koos G.D-ga (I kd, lk 203-204).

Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud, et teatis, mis esitati Tartumaa

Hoonregistrile ja mis kandis A.K. allkirja, ei olnud allkirjastatud A.K. poolt. Tõendatud on ka

asjaolu, et nimetatud teatise alusel vabastati pandi alt G.D-le kuulunud kolm korterit,

millistega oli tagatud AS Maltar laen ning 2 päeva peale väidetavalt ühispangast hooneregistrile kirja saatmist, müüs G.D kõik kolm korterit maha.

G.D tunnistab korterite müümist Peeter Kaminskasele, kuid eitab kindlalt ühispanga

nimel koostatud ja A.K. allkirja kandva teatise võltsimist ja võltsitud teatise hooneregistrile

esitamist. Ta ei tea kuidas võltsitud dokument hooneregistrisse sattus ja mismoodi tema korterid

4 vabastati. G.D on kohtuistungil kinnitanud, et R.J. , keda ta usaldas ja kes oli end talle tõestanud kui usaldusväärset võlgnikku, makstes talle temalt kui eraisikult saadud laenu korralikult tagasi, teatas talle, et oli pangale laenu ära tasunud ning tema korterid on pandi alt vabastatud. Ta ei

uskunud seda ja küsis, et kas see on ikka õige. 14.12.1998. a. kirjutas R.J. talle paberid, milles tänas teda koostöö eest. Üks kiri on R.J. il omakäeliselt kirjutatud. Teised kaks laskis R.J. ilmselt trükkida mõnel oma töötajal. Tema ei sundinud R.J. it neid tegema. R.J. tahtis ise teda tänada ja

seetõttu tegi need. Seda, kas laen on tasutud, ta pangast ei küsinud, kuna ta usaldas R.J. i. Ta võõrandas oma korterid ja mingeid probleeme ei olnud. Korterite võõrandamine toimus sellepärast kiiresti, et ta oli Peeter Kamiskase nimelisele mehele võlgu 300 000.- kr. Mees hakkas laenu temalt

tagasi nõudma. Sularaha tal ei olnud ja nii vormistas ta need kolm korterit Peeter Kaminskase nimele. Peeter Kaminskas müüs korterid maha, võttis sellest endale 300 000.- krooni ja 50 000.- kr andis veel temale.

G.D poolt mainitud kirjad, millised R.J. tema ütluste kohaselt talle tänu avaldamiseks kirjutas, asetsevad kriminaalasja materjalide hulgas II kd, lk 28, 29, 30:

AS Maltar kiri (trükitult) hr G.D-le , milles AS Maltar teatab: „Tasusime osaliselt

võlgnevuse Eesti Ühispangale, sellega vabanevad Teie poolt panditud korter XXX Tartus pandinõudest. Täname koostöö eest“. Alla on trükitud AS Maltar R.J. ning kiri on allkirjastatud (II kd, lk 28).

AS Maltar kiri (trükitult) hr G.D-le , milles AS Maltar teatab: „Tasusime osaliselt

võlgnevuse Eesti Ühispangale, sellega vabanevad Teie poolt panditud korter XX Tartus pandinõudest. Täname koostöö eest“. Alla on trükitud AS Maltar R.J. ning kiri on allkirjastatud (II kd, lk 29).

AS Maltar kiri (omakäeline tekst) 14.12.1998. a. vene keeles: „AS Maltar tasus osaliselt pangale võlgnevuse. Korter Tartus X vabastati pandi alt. Täname koostöö eest (II kd, lk 30).

Nimetatud dokumentidest nähtub, et AS Maltar esindaja on G.D teavitanud sellest, et tema kolm korterit on pandi alt vabastatud ning avaldanud tänu koostöö eest.

R.J. it ei olnud võimalik kohtuistungil üle kuulata. Eeluurimisel on ta tunnistajana andnud mitmel

korral vastuolulisi ütlusi. R.J. i ütlustes esinevad mitmed vastuolud, kuid kohus käsitleb kohtuotsuses vaid vastuolusid, mis puudutavad eeltoodud kolme kirja, mis on kirjutatud AS Maltar

nimelt ja adresseeritud G.D-le . 02.10.2000. a. toimunud ülekuulamisel on ta andnud ütlusi, mille kohaselt valetas G.D talle, et tahab oma kolme pandi all olevat korterit välja rentida ning selleks on vaja temalt dokumente, mis näitaksid, et korterid ei ole pandi all. Korterite

XXX ja XX kohta olid G.D vastavad kirjad juba eelnevalt valmis trükitud, mida tõendab see, et tema eesnime Raiss asemel on kirjutatud eesnimeks Roman, mida ei ole kirjutatud ühelegi teisele ametlikule dokumendile. Neile kahele kirjale ta kirjutas alla ja pani ka AS Maltar templi Korteri X kohta kirjutas ta samalaadse kirja, allkirjastas ja pani firma templi. Need kolm kirja sai G.D tema käest kontoris (I kd, lk 211-213).

13.12.2001. a. toimunud ülekuulamisel on uurija R.J. ile esitanud küsimuse, et miks ta nõustus

G.D palvel alla kirjutama tema kolme korteri pandi alt vabastamise teatisele, kuigi teadis, et AS Malter võlg oli Eesti Ühispangale tagastamata ja panti kustutada ei tohtinud. R.J. on asunud eitama sellistele kirjadele alla kirjutamist, väites, et tema ei ole sellisele paberile alla kirjutanud. Tema kirjutas alla sellisele paberile, mis lubas neid kortereid rentida. Ta teadis, et panti ei või rentida, aga kuna G.D käis talle peale, siis ta kirjutas alla (I kd, lk 214-219).

R.J. on 02.10.2000. a. ja 01.07.2002. a. ülekuulamisel (II kd, lk 1) katsunud tõendada, miks nimetatud kolmest AS Maltar kirjast kaks kirja, mis asuvad II kd, lk 28 ja 29, ei saa olla tema poolt kirjutatud. Nimelt on tema eesnimeks Raiss. Kirjadest nähtuvalt on alla kirjutanuks märgitud R.J. Romaniks on teda küll kutsutud juba 20 aastat, kuid ühelgi ametlikule dokumendile ei ole sellist nime kunagi märgitud.

5 G.D kinnitab, et 1998. a. teadis ta R.J. i õiget eesnime, kuna 1997. a. olid nad sõlminud kirjaliku laenulepingu, millelt nähtub mehe õige eesnimi. G.D selliseid ütlusi tõendab mainitud laenuleping 02.01.1997. a., millega G.D laenas AS-le Maltar, juhataja R.J. i isikus 581 500 krooni, avades laenuvõtjale laenulimiidi selle summa peale (II kd, lk 3, 4-15).

Kriminaalasjas on teostatud kaks ekspertiisi, välja selgitamaks, kes kirjutas näiliselt Eesti Ühispanga kirjal märgitud väidetavalt A.K. allkirja.

Ekspertiisiaktis nr DK-408-00/2263 antud arvamuse kohaselt ei ole Eesti Ühispanga kirjal olev

allkiri A.K. nimel tõenäoliselt kirjutatud R.J. i poolt. On viiteid, et allkiri A.K. nimel võib olla kirjutatud G.D poolt, kuid samas ei saa välistada, et kirjutajaks on keegi ekspertiisiks mitteesitatud isik (I kd, lk 189-190).

Ekspertiisiaktis nr DK-0241-02/1927 antud arvamuse kohaselt Eesti Ühispanga kirjal olev allkiri A.K. nimelt ei ole kirjutatud A.K. poolt ja tõenäoliselt ei ole kirjutatud R.J. i poolt. Ei ole võimalik määrata, kelle poolt on jäljendatud allkiri A.K. nimelt. Samas on viiteid, et allkiri A.K. nimelt võib olla kirjutatud G.D poolt (I kd, lk 195-196) (hindamisskaalal vastab null variant (I kd, lk 197).

Käesoleva kuriteo episoodi juures on tõenditena avaldatud veel: - Korteri ostu-müügileping, millega M.U. müüs G.D-le 27.05.1997. a. Tartus X korteri (I kd, lk 135). - Ostu-müügileping, millega E.J. müüs G.D-le 18.06.1997. a. Tartus XXX korteri (I kd, lk 152). - Ostu-müügileping, millega A.V. müüs G.D-le 10.01.1996. a. Tartus XX korteri (I kd, lk 161). - Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt võttis AS Maltar, mille esindajana tegutses juhataja R.J. ,

11.07.1997. a. Eesti Ühispangast laenu 2 000 000.- krooni. Lepingu täitmise tagamiseks seati kommertspant, Peugeoti pant ja 5 korteri ja suvila pant (I kd, lk 65-74). Laenu tagamiseks oli veel seatud pant N.J. kuulunud korterile asukohaga X , Tartus ja suvilale Kabina külas Luunja vallas. Lisaks oli seatud kommertspant summas 2 000 000.- kr kogu AS Maltar vallasvarale (I kd, lk 86- 103).

Kuna nimetatud tõendid ei oma käesolevas kriminaalasjas G.D süü tuvastamisel tähendust, siis ei käsitle kohus neid tõendeid lähemalt.

Kohus, hinnates kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et täielikult

ei ole tõendamist leidnud, et väidetavalt Eesti Ühispangast väljastatud kirja oleks võltsinud ja

hooneregistrile esitanud just G.D . Ekspertiisiaktidest nähtub, et kirjutajaks võib olla

G.D , kuid selle võib olla kirjutanud ka keegi teine. Seega ei saa ekspertiisiakte käesoleval juhul käsitleda kindlate G.D süüd kinnitavate tõenditena.

Kriminaalasjas on teostatud käekirjaekspertiis, kuid samas ei ole läbi viidud ekspertiisi pitsatijälje õigsuse kohta. A.K. ütlustest nähtub, et pitsatijälg on visuaalsel vaatlusel sarnane sellele, mida tol

ajal kasutati. Seega ei ole kriminaalasjas välistatud võimalust, et kiri võib siiski olla koostatud Ühispangas.

G.D on kohtuistungil selgitanud, mille alusel tal oli põhjust uskuda, et tema korterid on pandi alt vabastatud. R.J. on eeluurimisel kinnitanud, et nimetatud AS Malatar kirjad (II kd, lk 28- 30) olid tegelikkuses koostatud osaliselt just G.D poolt ja viimase nõudmisel. Kohus, hinnates R.J. i ütlusi nende kogumis, leiab, et tegemist on tunnistajaga, kes on oma ütlusi mitmel

korral muutnud ning seega ei saa tema ütlusi käsitleda usaldusväärsetena. G.D on põhjendanud, kuidas ta 1998. a. teadis R.J. i õiget eesnime, tema ütlusi kinnitab laenuleping ning samuti nähtub nii G.D kui R.J. i ütlustest, et nende vahel valitsesid usalduslikud suhted. Seega on tõenäoline, et G.D tõepoolest teadis R.J. i eesnime. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et R.J. i ütlused ei ole usaldatavaks tõendiks G.D süü kinnitamisel.

6

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 30.12.1998. a. müüs kohtualune oma kolm korterit maha

Peeter Kaminskasele. G.D on kohtuistungil selgitanud, kuidas sai võimalikuks korteri

müümine nii lühikese aja, s.o kahe päeva jooksul. Kohus leiab, et tema sellised ütlused on loogilised ja vastuolusid siin ei esine. Kohus on kriminaalasjas tõenditena avaldanud AS Kemotar,

juhataja Jaak Alamäe, ja Peeter Kaminskase vahel sõlmitud töölepingu 04.06.2000. a., millest nähtuvalt töötas ta seal firmas valvurina (II kd, lk 22-24) ja Tartu Linna Maksuameti teatised (II kd, lk 17, 19). Kohus leiab, et nimetatud tõendid ei kinnita Peeter Kaminskase tegelikku rahalist seisu, tema võimalikke sissetulekuid ja sularaha olemasolu ning ei välista võimalust, et tal oli piisavalt sularaha laenude andmiseks.

Eeltoodud asjaoludel, hinnates kõiki tõendeid nende kogumis, on kohus seisukohal, et

kriminaalasjas ei ole ühtegi tõendit, mis kahtlusteta näitaks, et G.D on isikuks, kes koostas ja allkirjastas A.K. nimelt AS Eesti Ühispank kirja nr 14/15-1299 ning seega tuleb ta KrK § 186 järgi selles kuriteoepisoodis õigeks mõista.

Käsitletud kuriteoepisoodiga seonduvalt on G.D-le esitatud süüdistus ka KrK § 143 lg 2 p 11 , 2 järgi selles, et väidetavalt tema esitas võltsitud Eesti Ühispanga kirja nr 14/15-1299 Tartumaa Hooneregistrile, saades sellega võimaluse oma kolme korteri võõrandamiseks ja varalise kasu saamiseks. Kohus leiab, et G.D süü ei ole ka selles episoodis vastuvaidlematult tõendamist leidnud ja ta tuleb õigeks mõista.

Käesolevas kriminaalasjas puuduvad tõendid ka selle kohta, kuidas võltsitud kiri jõudis

hooneregistrisse ja kas selle esitas keegi vahetult või saadeti see sinna posti teel. Lisaks eelpool käsitletud tõenditele selles osas (A.K. , T.S., T.V. ütlused) näitab ka Tartumaa Hooneregistri teatis Tartu Politseiprefektuurile, et Tartumaa Hooneregistris ei ole arhiveeritud Eesti Ühispanga kirja nr 14/15-1299 28.12.1998. a. saabumise viis. Seetõttu ei oska nad vastata, kas nimetatud kiri saadeti postiga või toodi isiklikult kohale (I kd, lk 201).

G.D ise eitab kindlalt võltsitud kirja esitamist Tartumaa Hooneregistrile. Tema sellised ütlused ei ole kohtuistungil millegagi ümberlükkamist leidnud.

Kohus leiab, et kuivõrd kohtuistungil ei ole tõendamist leidnud G.D poolt ühispangast

väidetavalt väljastatud kirja võltsimine ja hooneregistrile esitamine, ei ole tõendatud G.D süü nende teadlikult seadusvastaselt võõrandamises.

Tsiviilhageja AS SEB Eesti Ühispanga esindaja Tanel Saar palub kohtul välja mõista AS SEB Eesti Ühispanga kasuks kokku 470 000.- kr.

Vastavalt KrMK § 269 lg 3 jätab kohus õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisel kuriteokoosseisu

puudumise tõttu tsiviilhagi läbi vaatamata. Ka KrMS §-s 310 lg 2 näeb ette sama põhimõtte, sätestades, et kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Eeltoodud sätete alusel tuleb AS SEB Eesti Ühispanga hagi jätta läbi vaatamata.

KrK § 186 järgi on G.D-le esitatud süüdistus veel kahes episoodis. Esiteks selles, et 23.12.1998. a. esitas ta väidetavalt notar Ree Milvere büroos notari asendajale Jaan Hargile teadvalt

võltsitud U.T. lihtkirjaliku avalduse, millega U.T. loobub Tartumaal Ülenurme vallas XXXX ostueesõigusest, soovides sellega saada õigust omandada korter tunduvalt alla turuväärtust (6000.- krooniga).

Teiseks selles, et väidetavalt tema esitas 07.05.2002. a. notar Tiina Tombergi büroos teadvalt

võltsitud U.T. lihtkirjaliku avalduse, millega U.T. loobub Tartumaal Ülenurme vallas XXXX ostueesõigusest, soovides sellega saada õigust korteri müügiks Hans G.D-le. Ka nimetatud episoodis tuleb G.D õigeks mõista tema süü tõendamatuse tõttu.

7

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tartumaal Ülenurme vallas XXXX korteri omanikuna oli U.T. il ostueesõigus samas majas asuvatele korteritele. Seega oli XXXX korteri müümiseks vajalik U.T. avaldus ostueesõigusest loobumise kohta.

Nimetatud korteriga tehti 2 müügitehingut, millest esimene toimus 23.12.1998. a. ja teine 07.05.2002. a. Nimelt müüs G.D 23.12.1998. a. Tartumaal Ülenurme vallas XXXX M.K. ele hinnaga 6000.- kr (II kd, lk 67-70). Järgmine müügitehing toimus 07.05.2002. a., mil G.D M.K. e esindajana müüs korteri 120 000.- kr eest edasi oma isale Hans G.D-le (II kd, lk 60-65).

M.K. on kriminaalasjas andnud ütlusi, millest nähtub, et tema tuttav G.D palus võimalust mingid korterid tema nimele teha. Ta oli nõus ja nad tegid G.D-le notariaalse volituse toimingute tegemiseks, et ta ise ei peaks rohkem asjasse sekkuma. Nad käisid notaris ja

korterid vormistati tema nimele, nende hulgas Tartumaal Ülenurme vallas XXXX Mis nendest korteritest hiljem sai, ta ei tea.

Tehingud said võimalikuks, kuna ostu-müügilepingute sõlmimisel esitati notarile U.T. avaldused,

millistes ta kinnitas, et loobub ostueesõigusest. 23.12.1998. a. sõlmitud ostu-müügilepingus sisaldub punkt 6, mille kohaselt on müüja avaldanud, et Ülenurme vallas XXXX teine kaasomanik on teadlik korteri 2 müügist ja ei soovi kasutada seaduses ette nähtud ostueesõigust ning tõendab

seda U.T. poolt antud lihtkirjaliku avaldusega (II kd, lk 67-70). Nimetatud avaldus asub

kriminaaltoimikus I kd, lk 109. Avalduses seisab: „Käesolevaga loobun mina, U.T. , XXXX ostust“. Avaldus on esitatud trükitud kujul ja allkirjastatud näiliselt U.T. poolt.

Ka 07.05.2002. a. toimunud ostu-müügilepingu sõlmimisel oli aluseks väidetavalt 01.04.2002. a. koostatud avaldus Tiina Tombergi notaribüroole, mille näiliselt oli koostanud ja allkirjastanud U.T.

. Avalduse kohaselt kinnitab U.T. , et loobub korteri nr 2 Ülenurme vallas XXXX eesõigusega ostmisest (I kd, lk 108).

Nimetatud I kd, lk 108 ja 109 asetsevad avaldused on tunnistatud asitõendeiks ja on teostatud nende vaatlus (I kd, lk 105, 106-109).

Tunnistaja U.T. kes elas käsitletaval ajaperioodil XXXX ja omas ostueesõigust XXXX korteri ,

ostmiseks, eitab eeltoodud ostueesõigusest loobumise avalduste kirjutamist. Samuti ei ole keegi tema poole pöördunud küsimaks tema seisukohta selles osas või tahtnud temalt vastavat allkirja. Ta

eitab ka võimalust, et allkirjad võis anda tema XXXX majas elav isa. Materiaalset kahju ta kannatanud ei ole, kuna alumisest korterist ta huvitatud ei olnud.

G.D tunnistab XXXX korteriga tehingute tegemist. Samas eitab ta kindlalt nimetatud väidetavalt U.T. nimel kirjutatud avalduste kirjutamist. Ta ei mäleta enam täpselt, aga ta arvab, et kirjad kaasomanikele, s.o U.T. ile ja Ülenurme Vallavalitsusele, saatis mõni nende firma töötaja. Võimalik on aga ka see, et kirjad kaasaomanikele saatis hoopis notar. Nii Ülenurme Vallavalitsuselt

kui U.T. ilt said nad avaldused ostueesõigusest loobumise kohta. Samas ei mäleta ta, kas U.T. avalduse sai kirja teel tema ja esitas selle ise notarile. Kindlasti ei teadnud ta, et U.T. nimelt tulnud avaldus on võltsitud.

Kriminaalasjas on läbi viidud kaks ekspertiisi, tuvastamaks, kes koostas U.T. allkirja kandvad avaldused.

Ekspertiisiaktis nr DK-0657-03/10791 19.01.2004. a. on antud eksperdiarvamuse kohaselt ei ole avaldusel esinev U.T. nimelt kirjutatud allkiri korteri XXXX ostust loobumise kohta tõenäoliselt

kirjutatud U.T. poolt. Ei ole võimalik öelda, kas allkiri on kirjutatud G.D poolt (hindamisskaalal tõenäoline eitav variant) (II kd, lk 105-106, 108).

Ekspertiisiaktis nr DK-0071-04/1357 antud eksperdiarvamuse kohaselt allkiri U.T. nimelt avaldusel korteri XXXX ostust loobumise kohta ei vasta U.T. allkirjale. Ei ole võimalik määrata, kas allkiri on kirjutatud U.T. poolt. Samas on viiteid, et allkirja kirjutajaks võib olla keegi teine isik, mitte

8

U.T. . Ei ole võimalik määrata, kas allkiri on kirjutatud G.D või kellgi teise poolt (hindamisskaalal null variant) (II kd, lk 111-112, 114).

Kohus on seisukohal, et nimetatud ekspertiisiaktidest ei nähtu, kes on U.T. nimelt koostatud

avaldused allkirjastanud. Samuti ei nähtu kriminaalasja materjalidest, kas need avaldused esitas notarile mõlemal korral G.D või esitas/saatis need notaribüroole keegi teine.

Seega puuduvad kriminaalasjas tõendid, mis näitaksid kindlalt, et avaldused U.T. nimelt võltsis just G.D. G.D oli küll isikuks, kes oli mõlemast tehingust huvitatud, kuid otseselt võltsimisega ei seosta teda ükski kriminaalasjas kogutud ja hinnatud tõend. Samuti ei tõenda ükski

kriminaalmenetluses kogutud tõend, et G.D oleks avalduste võltsitusest teadlik olnud

ning esitanud notaribüroodes, esimesel juhul notari asendajale Jaan Hargile ja teisel juhul notar Tiina Tombergile, teadvalt võltsitud dokumendid.

Kohus leiab, et olemasolevate tõenditega ei ole võimalik tekkinud kahtlusi kõrvaldada ja seetõttu tuleb kahtlused tõlgendada kohtualuse kasuks. G.D tuleb käsitletud kahe episoodi osas süüdistuses KrK § 186 järgi õigeks mõista.

KrK § 143 lg 2 p 11 , 2 järgi süüdistatakse G.D ka N.A. kuulunud korteri X, Tartu, väärtuses 50 000.- kr kelmuse teel saamises.

Kohus on seisukohal, et kohtuistungil ei ole tõendamist leidnud kohtualuse G.D süü nimetatud kuriteoepisoodis.

Käesolevas kuriteoepisoodis on kriminaalasjas kogutud järgmised tõendid: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 19.10.2000. a. sõlmiti Tartu notar Mati Alliku büroos ostumüügileping, millega N.A. müüs OÜ-le Peepar (esindaja G.D) Tartus X korteri. Lepingu punktist 3 nähtuvalt on lepinguobjekt müüdud ostjale 50 000.- kr eest, milline summa on ostja poolt müüjale enne käesoleva lepingu sõlmimist täielikult tasutud ning millise summa kättesaamist müüja tõendab käesoleval lepingul oma allkirjaga (II kd, lk 71-73).

Kohus leiab, et nimetatud lepingust nähtuvalt on pooled notaribüroos kinnitanud, et N.A. on korteri

eest kätte saanud 50 000.- krooni. Kohus kuulas kohtuistungil üle lepingu tõestanud notar Mati

Alliku. Mati Allik ei mäletanud enam rohkem kui 5 aastat tagasi toimunud lepingu sõlmimist. Tutvunud II kd, lk 71-73 asetseva ostu-müügilepinguga, ütleb tunnistaja, et lepingu tekstist nähtub, et pooled on avaldanud, et raha oli ostja poolt enne notari kabinetti sisenemist ära makstud. See tähendab, et enne alla kirjutamist olid pooled nõus, et rahaasjad olid korras. Tema kabinetis ei ole

kindlasti kellegi mõjutamist toimunud ning mingite lepinguga seotud arusaamatuste kohta ei ole pretensioone laekunud.

Seega kinnitavad Mati Alliku ütlused, et lepingu sõlmimine toimus korrektselt ja hilisemalt keegi pretensioonidega tema poole ei pöördunud.

Kannatanu N.A. kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei ole tema aga seda raha saanud. Tema sooviks oli müüa oma Tartus X asuv korter ning ta pöördus selle sooviga OÜ Peepar Kinnisvara

büroosse. Korteri pidi ostma G.D . Korteri eest saadava rahaga pidi tema tütar N.V. ostma endale korteri XXXX. Ostu-müügilepingut läksid nad notari juurde vormistama kolmekesi – tema, tema tütar ja G.D. G.D pakkus talle korteri eest 50 000.- kr, kuid raha

talle üle ei andnud. Neil ei olnud juttu sellest, millal G.D raha üle annab ja kas raha antakse temale või ta tütrele. Enne notari kabinetti sisenemist ütles G.D talle, et ta ütleks notarile, et ta on raha kätte saanud. №tari kabinetti läksid tema ja G.D kahekesi. №tar luges neile ette ostu-müügilepingu, mis tõlgiti vene keelde. Ta ütles notarile, et on korteri eest raha saanud, kuna G.D avaldas talle survet. №tari kabinetti sisenedes ta G.D ei kartnud. Hirm tekkis peale kabinetist väljumist, kui G.D ütles tema tütrele, et nüüd elad

sa ema juures. G.D andis tütrele peale notari juures käimist volituse, mis pidi tütrele

9 andma õiguse XXXX asuvale korterile. Hiljem see volitus tühistati ja tütar jäi korterist ilma. Seega ei saanud tema ega ta tütar X asuva korteri eest raha ja tütar ei saanud ka XXXX asuvat korterit.

Kannatanu tütar N.V. on andnud ema ütlustest mõnevõrra erinevaid ütlusi. Tema eeluurimisel 25.10.2002. a. (II kd, lk 79-80) ja kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei pidanud toimuma mitte tema emale kuuluva Tartus X asetseva korteri müük, vaid pidi toimuma ema korteri vahetus XXXX

korteri vastu. XXXX korterit näitas talle ja tema elukaaslasele T.K. . T.K. oli ka isikuks, kes selgitas, et korterite vahetus vormistatakse ostu-müügina, s.t algul nagu müüks ema Tartus X korteri 50 000.- kr eest OÜ-le Peepar ning hiljem ostaks juba nagu tema XXXX korteri. Rahade liikumine näidatakse ainult ostu-müügi dokumentidel ja tegelikult rahade maksmist ei toimu. Tema oli sellega nõus ja selgitas seda skeemi ka oma emale. 19.10.2000. a. notar Mati Alliku büroosse sõites selgitas T.K. N.A. , et korteri Tartu X vormistamine OÜ Peepar nimele toimub ostu-müügi vormistamisena ning notari juures tuleb N.A. öelda, et korteri Tartu X eest on OÜ Peepar sularahas juba maksnud

50 000.- krooni. Sama selgitas enne Mati Allikuga kokkusaamist N.A. veel ka G.D . Mati Alliku juures vormistatigi korter Tartu X OÜ Peepar nimele ning N.A. kinnitas, et on saanud korteri eest 50 000.- krooni, kuigi mingit raha korteri eest tegelikult saanud ei olnud. Samal päeval tõi T.K. Tartus X korterisse tema kätte volituse, milles G.D volitas teda valdama, kasutama ja käsutama M.K. ele omandiõiguse alusel kuuluvat korterit Tartu maakonnas XXXX .

Volituse kehtivusaeg oli 1 aasta ning selle aja jooksul lubas T.K., et korter vormistatakse tema nimele. Nimetatud notariaalselt tõestatud volitus kannab kuupäeva 19.10.2000. a. ning sellega volitas G.D N.V. t valdama, kasutama ja käsutama Tartumaal Ülenurme vallas XXXX korterit (III kd, lk 185). N.V. edasistest ütlustest nähtub, et kuna korter oli elamiskõlbmatu, üüris ta selle välja. Toimiku materjalide hulgas sisaldub vastav leping, millest nähtub, et 20.10.2000. a. sõlmiti rendileping N.V. ja L.G. vahel ja millega L.G. sai Ülenurme vallas XXXX korteri tasuta rendile 5 aastaks. Selle aja

jooksul kohustus L.G. korteri remontima. Pärast remondi lõpetamist ja L.G. elama asumist korterisse ja 20 000.- kr tasumist N.V. le, kohustus viimane kirjutama 6 kuu jooksul ümber korteri ostu-müügilepingu ja andma korteri L.G. valdusse. Kui L.G. ei maksa N.V. le ära 20 000.- kr, pidi kehtima jääma 5 aastaks sõlmitud rendileping (III kd, lk 182-183). N.V. tunnistab, et G.D ta sellest ei teavitanud, kuna meest ta kätte ei saanud. G.D oli lubanud, et 1-2 kuu jooksul saab ta korteri omaniku M.K. e nõusoleku korteri tema

nimele vormistamiseks. Mingit kirja aga ei tulnud. Ta hakkas kahtlustama, et volitus võib olla

tühistatud ja politseisse pöördudes 30.05.2000. a. sai ta teada, et nii oligi. Seega ei saanudki ta endale XXXX korterit.

Volituse tühistamine toimus G.D 13.11.2000. a. avalduse alusel. G.D

avaldas soovi tühistada tema poolt välja antud korteri või korteriomandi asukohaga Tartumaal Ülenurme vallas XXXX külas maja X müügi volituse N.V. nimele (II kd, lk 59).

Kannatanu N.A. ja tema tütre ütlusi vaadates selgub, et nende ütlused on vastuolulised selles, et

kannatanu väitel pidi toimuma Tartus X korteri ostu-müügitehing ning mingisugusest korterite

vahetamiseset ei olnud üldse juttu, kuid N.V. väitel pidi tegelikult toimuma korterite vahetus, millest oli teadlik ka tema ema. N.A. ütlustest nähtuvalt oli ta küll teadlik, et tema tütar sai volituse,

mis pidi tütrele andma õiguse XXXX asuvale korterile, kuid mingisugusest vahetustehingust ta teadlik ei olnud. Kannatanu on kohtuistungil väitnud ka, et tema ei olnud XXXX asuvat korterit

isegi mitte vaatamas käinud. Seega asjaolu, et korteri müüja N.A. tahe oli suunatud oma korteri müümisele, on tõendiks mis viitab asjaolule, et tegemist ei olnud korterite vahetamistehinguga.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli käsitletavate tehingute tegemisega seotud ka T.K., kes töötas OÜ-s Peepar kinnisvaramaaklerina.

T.K. on tunnistajana üle kuulatud nii eeluurimisel kui kahel kohtuistungil. Esmasel ülekuulamisel kohtus andis T.K. ütlusi, mille kohaselt 19.10.2000. a. notar Mati Alliku juures toimus N.A. korteri

müümine OÜ-le Peepar ja tegemist ei olnud korteri vahetamisega XXXX korteri vastu. Samuti

kinnitas T.K. , et G.D maksis korteri eest N.A. ka raha. Nimetatud ütlused erinesid

10

tunduvalt tunnistaja poolt eeluurimisel 29.10.2002. a. antud ütlustest, millistes T.K. väitis, et algusest peale oli kavas korterite Tartus X ja XXXX vahetamine. Suusõnaliselt leppisid nad kokku

OÜ Peepar poolt tema ja G.D ning teiselt poolt N.V. , et korterite vahetamise vormistavad nad ostu-müügina, nagu N.A. müüks Tartus X asuva korteri OÜ-le Peepar ning OÜ

Peepar poolt müüb G.D edasivolitamise õigusega volituse alusel M.K. ele kuuluva korteri XXXX N.A. . Tegelikult mingit ost-müüki kui sellist ning rahade liikumist ei olnud

mõeldud ega ka ei toimunud. See tähendab, et korterid vahetati tema teada üksühe vastu.

19.10.2000. a. käisid G.D ja N.A. notar Mati Alliku büroos, kus vormistati Tartus X korteri ost-müük. Tema notari juures sees ei käinud ega oska öelda, mis seal sees oli või räägiti. Eelnevalt sai aga tema poolt selgitatud, et notari juures vormistatakse korteri Tartu X ost müük, kus

tuleb notarile öelda, et OÜ Peepar on N.A. korteri eest maksnud, kuna muidu ei saa ost-müüki vormistada ning kohe peale seda annab G.D täieliku volituse korteri XXXX peale, mille alusel on ükskõik kuna hiljem võimalik teha korteriga N.A., mida ta tahab. Tartus X korter saigi „müüdud“ OÜ-le Peepar (raha selle eest keegi ei maksnud ja ka ei saanud). Sama päeva õhtul viis ta

G.D-lt saadud täieliku volituse korteri XXXX Tartus X korterisse N.V. kätte, mille

alusel võis N.V. teha korteriga XXXX ükskõik milliseid seaduslikke tehinguid tahab, kaasa arvatud müümine. Temale tundus, et sellega on korterid vahetatud ja asi korras. Hiljem selgus, et G.D oli tagaselja volituse (korter XXXX ) N. V nimele tühistanud ja korteri ära müünud

oma isa Ants G.D-le (II kd, lk 84-85). Kohus luges kirjeldatud ütlused kohtuistungil

tunnistajale ette. Peale oma eeluurimisel antud ütluste ärakuulamist, jäi T.K. selle juurde, et tegemist ei olnud korterite vahetustehinguga ning G.D tasus kannatanule raha ära. T.K. ilmus väidetavalt omal soovil järgmisele kohtuistungile sooviga muuta oma eelmisel istungil antud ütlusi. Seekord kinnitas ta, et õiged on tema eeluurimisel antud ütlused ning raha maksmist kannatanule ei toimunud. Ta ei viibinud küll notari juures, aga teab seda omavahelisest vestlusest

G.D-ga . Oma ütluste muutmist on ta põhjendanud järgnevalt. Eelmisel istungil kiilus temal midagi kinni, ta mõte jooksis kokku. Peale kohtuistungit ütles N.V. , et asi ju ei olnud nii ja

G.D naeris. Seega tegi ta telefonikõne ja täpsustas ununenud asju. Tema mälu värskendajaks oli V.K. või K. nimeline inimene, kes töötas ka kunagi kinnisvara alal. T.K. eitab vihavaenu olemasolu G.D vastu ja kinnitab, et keegi ei ole sundinud teda tema ütlusi muutma.

Kohus leiab, et T.K. näol ei ole tegemist usaldusväärse tunnistajaga. Ta on oma ütlusi mitmel korral muutnud ja ütluste muutmise kohta käivad ütlused on ebaloogilised.

G.D tunnistab OÜ Peepar esindajana korteri Tartus X ostmist N.A.. Vastava soovituse esitas talle T.K. , keda ta töötajana usaldas. Tehingu üksikasjad ajas T.K. . Raha korteri ostmiseks võttis ta välja kassast umbes kolm nädalat enne notari juures käimist, kuna notari juurde aja saamine venis. Raha maksis ta N.A. kätte notari juures. T.K. raha maksmise juures ei viibinud ja

seda näha ei saanud. Tartus X korteri ja XXXX korteri tehinguid ei saa omavahel siduda. N.V. avaldas soovi osta korter XXXX peale N.A. korteri müüki. T.K. soovitas talle N.V. t kui ostjat. Ta

tegigi N.V. le notariaalse volikirja. Volikiri andis N.V. le õiguse korteri ostmiseks või edasimüümiseks. N.V. üüris selle aga hoopis 5 aastaks välja. Selles teada saades kaotas naine tema silmis usalduse ja ta annulleeris notari juures selle volituse. XXXX korter maksis umbes 70 000.- kr. Kuna N.V. l ei olnud talle kohe raha maksta, tehtigi algul volitus. Kui N.V. korteri ära müüb,

siis pidi naine tulema kontorisse ja raha ära maksma. Üürida N.V. ei tohtinud, sest N.V. ei

maksnud raha selle eest. XXXX korter ja X tänava korter ei olnud sama väärtusega, XXXX oli suurema väärtusega. Pind oli suurem, 50 m³, järve läheduses. Korterite vahetuse juttu pole olnud. Seal ei saanud vahetusest juttu olla, sest väärtus oli erinev. T.K. ei tööta enam OÜ-s Peepar, kuna jäi pettustega vahele ning kaotas tema silmis usalduse. Ta arvab, et T.K. kannab tema peale vimma. Esimesel istungil andis T.K. tõeseid ütlusi, kuid seejärel hakkas valetama.

Kriminaalasjas on tõenditena avaldatud ka AS Tõnisson Kinnisvara eksperdiarvamus selle kohta, et

Tartus X üksiktoa võimalik turuväärtus 2000. a. lõpus oli 40 000.- kr (II kd, lk 140-141) ja AS

11 Haaberisti Maja teatis selle kohta, et kolmetoalise ahiküttega korteri asukohaga Tartumaa Ülenurme vald XXXX turuväärtus võis 2000. a. oktoobris olla 70 000.- kr (III kd, lk 190).

Kohus leiab, et kohtuistungil ei ole kahtlusteta ümber lükkamist leidnud G.D ütlused selle kohta, et ta maksis N.A. Tartus X korteri eest kokkulepitud summa. G.D selliseid ütlusi kinnitavad ostu-müügileping 19.10.2000. a. (II kd, lk 71-73) ja Mati Alliku ütlused. G.D ütlusi firma kassast raha väljavõtmise kohta kinnitab kaudselt ka kassa väljamineku order

nr 24, 29.09.2000. a., mis tõendab, et G.D võttis kassast 47 000.- kr majanduskulu avansina kinnisvara ostmiseks (III kd, lk 186). Kohus leiab, et asjaolu, et raha väljavõtmine toimus 3 nädalat enne notari juures lepingu sõlmimist, ei lükka ümber G.D ütlusi selles, et raha võttis ta välja just Tartus X korteri ostmiseks.

Kohus leiab, et kriminaalasjas leidub veel mitmeid asjaolusid, mis seavad kahtluse alla kannatanu ja N.V. ütlused.

Nimelt nähtub kannatanu ütlustest, et kuskil 2 kuud peale tehingu toimumist läks ta G.D-ga viimase kontorisse kohtuma elektri asjus. Kannatanu ütlustest ei nähtu, et jutuks oleks tulnud G.D poolt raha mittemaksmine. Ka G.D on kohtuistungil kinnitanud, et N.A. käis tema juures, kuid mingeid pretensioone ei esitanud.

Ebaloogilised on kannatanu ütlused ka selles, et kuigi G.D talle väidetavalt raha ei

maksnud, ei pöördunud ta abi saamiseks politsei poole ega esitanud ka hagi tsiviilkohtupidamise

korras. Kannatanu ütlused tunduvad otsitud ka selle poolest, et tema väitel ei olnud isegi mitte kokkulepet selles, kuna kohtualune peaks raha ära maksma ja kas raha maksmine toimub temale või tütrele.

Samuti leiab kohus, et N.A. ütlused selle kohta, et ta ütles notarile, et on korteri eest raha kätte saanud G.D survel, ei ole loogilised, kuna kannatanu enda ütlustest nähtub, et notari

kabinetti sisenedes ta G.D ees mingit hirmu ei tundnud. Samuti ei ole N.A. osanud seletada, milles see väidetav surve avaldamine väljendus.

Kohus leiab, et ka N.V. ütlused on mitmeti ebaloogilised ning vastuolulised. XXXX asetsevat korterit vajas ta oma sõnade kohaselt sellepärast, et ta oli rase ning tal oli vaja elamispinda, kuhu

lapsega elama minna. Samas nähtub tunnistaja ütlustest, et korter oli elamiskõlbmatu ja vajas kapremonti. Korteri seisukorra kohta on ütlusi andnud nii T.K. kui G.D ning mõlemad on korterit kirjeldanud kui remonti vajavat. Kriminaalasja materjalidest nähtub veel, et rendileping N.V. ja L.G. vahel sõlmiti kõigest päev peale volituse koostamist. Seega jääb tõendite põhjal mulje, et N.V. l ei olnudki soovi sinna korterisse elama asuda. Ebaloogiliseks hindab kohus N.V. käitumist ka selles, et oma õigusi asus ta kaitsma alles rohkem kui poolteist aastat peale seda, kui ta n.ö jäi ilma XXXX korterist.

Kohus on G.D iseloomustava materjalina avaldanud tema iseloomustused. Korteriühistu X, Tartu, liikmed on teda iseloomustanud positiivselt kui printsipiaalset ja korrektset esimeest, kes seisab aktiivselt maja heaolu eest ning on väga usaldusväärne ja kohusetundlik (III kd,

lk 188). Ka korteriühistust Tareva Kalda tee 30, Tartu, väljastatud iseloomustus on positiivne. Selles kirjeldatakse G.D kui korrektset ja head suhtlejat, isikut, kes on avatud ja alati abivalmis, lojaalne ja usaldusväärne inimene (III kd, lk 189).

Kohus, hinnates kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et kriminaalasjas esineb

kahtlusi, mida ei ole võimalik kõrvaldada. G.D süü ei ole kohtuistungil täielikult

kinnitamist leidnud ning esineb asjaolusid, mis tõendavad just G.D juttu toimunud sündmuste kohta. Tõlgendades asjas esinevad kahtlused kohtualuse kasuks, tuleb G.D tema süü tõendamatuse tõttu õigeks mõista.

KrMS § 310 lg 2 alusel tuleb õigeksmõistva kohtuotsuse korral jätta Eesti Ühispanga ja N.A. poolt

esitatud tsiviilhagid läbi vaatamata. Samas on kannatanutel õigus KrMS § 310 lg 3 alusel õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

12 Juhindudes KrMS § 126, § 180, § 311-313, § 315, kohus

o t s u s t a s:

Õigeks mõista KrK § 186 järgi. G.D

Õigeks mõista KrK § 143 lg 2 p 1 G.D 1 , 2 järgi.

G.D suhtes kohaldatud tõkend allkiri elukohast mittelahkumise kohta tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 310 alusel jätta Eesti Ühispanga ja N.A. poolt esitatud tsiviilhagid läbi vaatamata.

KrMS § 422 alusel OÜ Peeparile kuuluv ja N.A. kasuks arestitud korter Tartus, X vabastada arestist kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 126 alusel asitõendiks tunnistatud U.T nimelt kirjutatud ja allkirjastatud 2 lihtkirjalikku avaldust ja EÜP kiri Tartumaa Hooneregistrile jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioon kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtunik

Rahvakohtunik

Rahvakohtunik

13