1-05-1949\9 · Viru Ringkonnakohus

1-05-1949

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise koht ja aeg 18.04.2006, Jõhvi Kriminaalasja number 1-05-1949 (05244000373) Kohtukoosseis Eesistuja Vladimir Rozalka, liikmed Maarika Kuusk ja Mihhail Komtšatnikov Kohtuistungi sekretär Sirje Sildnik Tõlk Olga Nõmmemees Kriminaalasi M.M-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7- § 25 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 10.02.2006 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava M.M-i kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev`i apellatsioon Prokurör Olga Dorogan Süüdistatav M.M –kodakondsuseta, emakeel vene keel, keskeriharidusega, töökoht Päästeamet, varem karistatud:

- 08.04.1997 KrK § 139 lg 2 p 1 järgi rahatrahviga 330 krooni; - 27.12.2002 Liiklusseaduse (LS)§ 74-35 järgi rahatrahviga 2400 krooni; - 30.12.2002 LS § 66-1 lg 2 järgi rahatrahviga 2400 krooni;

- 10.02.2003 LS § 74-19, § 66-1 lg 2 järgi rahatrahviga 9000 krooni; - 18.10.2004 KarS § 199 lg 1, § 424 järgi karistuseks 10

kuud vangistust tingimisi, KarS § 73 alusel, katseajaga 3 aastat; - 13.07.2005 AS (Alkoholiseadus) § 70 järgi rahatrahviga 600 krooni; - 06.10.2005 KarS § 424 järgi rahatrahviga 9600 krooni ja juhtimisõigustest ilmajäämisega 3 kuuks. Kaitsja Vandeadvokaat Sergei Politšev

1-05-1949 2(5)

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 10.02.2006 otsus süüdistatava M.M-i süüdimõistmises KarS § 199 lg 2 p 4,7 - § 25 lg 2 järgi muutmata, apellatsioon rahuldamata.

Otsus tervikuna on menetluspooltele kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 18.04.2006 peale kella 16.00.

Otsuse peale võivad pooled esitada kassatsiooni / süüdistatav M.M advokaadist kaitsja vahendusel / teatades sellest ringkonnakohtule kirjalikult või faksi teel 7 päeva

jooksul alates otsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse

ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu poolt tunnistati M.M süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7 - § 25 lg 2 järgi ja

karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, arvestades 18.10.2004 kohtuotsust, mõisteti liitkaristuseks 12 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistus. Ärakandmisele kuuluv karistus 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks 10.02.2006.

Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi Raul Tarum, kuid tema suhtes kohtuotsust ei vaidlustatud.

2. Viru Maakohus tunnistas M.M-i süüdi selles, et tema koos R.Tarumiga 21.02.2005 kella

11.45 paiku Erra külas Sonda vallas varguse eesmärgil lõikasid tükkideks metallkonstruktsiooni ja laadisid selle autosse. Kuid nad peeti kohapeal kinni. Kannatanule Tiit Lipule tekitati materiaalne kahju summas 5000 krooni.

Nimetatud tegevusega pani M.M toime kuriteo, mille kohus kvalifitseeris KarS § 199 lg 2 p 4,7 - § 25 lg 2 järgi.

Menetlus Viru Ringkonnakohtus

Viru Maakohtu otsuse peale apellatsiooni esitanud M.M-i kaitsja vandeadvokaat S.Politšev

palub tühistada Viru Maakohtu 10.02.2006 otsus M.M-i suhtes nii karistuse kui ka

süüdistuse osas ja tsiviilhagi väljamõistmises kannatanu Tiit Lipu (Lipp) kasuks. Teha uus otsus, millega mõista M.M õigeks KarS § 199 lg 1 p 1 järgi.

Apellant leiab, et toimiku materjali alusel ei ole tõendatud, et nimelt T.Lipp on metallkonstruktsiooni omanikuks, s.o., et T.Lipp on kannatanuks antud asjas. Vastuolulisus

metallkonstruktsiooni omaniku kohta kohtuotsuses ei vasta kohtuotsuse selguse ja

arusaadavuse printsiibile. Kohtu järeldus sellest, et asjas olev arve tõendab T.Lipu omandiõigust metallkonstruktsioonile ei ole õige ega vasta asjas olevatele tõenditele. Arvel

puudub tasumise märge, teisi tõendeid kauba eest tasumisest T.Lipp esitanud ei ole. Asjas

puudub Sonda valla ja T.Lipu vaheline metallkonstruktsioonide ostu-müügileping. Kohus

leidis, et ei ole alust mitte usaldada T.Lipu ütluseid sellest, et ta on omanikuks. Kuid kannatanu ütlused on vastuolus arve andmetega. Vastavalt arvele on ostjaks mitte Tiit Lipp,

1-05-1949 3(5) vaid FIE Tiit Lipp, s.o. eraettevõte. Kohus ei andnud hinnangut vastuolulisusele kannatanu

ütlustes kohtuistungil metallkonstruktsiooni hinna kohta. Asjas puuduvad andmed sellest

isikust, kes teatas T.Lipule vargusest ja ta on üle kuulamata. Kohtu poolt on tuvastamata

kellele kuulub vara, mida püüdsid varastada süüdistatavad, s.t. kes on kannatanu, millega kohus rikkus KrMS § 312 p 1,2 nõudeid.

Ringkonnakohtu istungil süüdistatava M.M-i kaitsja advokaat S.Politšev jäi oma apellatsiooni ja apellatsioonis toodud põhjenduste juurde, süüdistatav M.M toetades kaitsja apellatsiooni.

Kannatanu T.Lipp kinnitas, et ta on FIE T.Lipp kui kodanik Lipp. Konstruktsiooni vargusega oli talle tekitatud kahju 5000 krooni.

Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör O.Dorogan oma arvamuses leidis, et M.M-i ütlused on vastuolulised tema eeluurimisel antud ütlustega ja uuritud tõenditega, tema süü varguses on tõendatud. Kannatanu hagi summas 5000 krooni kuulub väljamõistmisele süüdistatavatelt. Prokurör palus jätta apellatsioon rahuldamata, kohtuotsus muutmata.

Viru Ringkonnakohtu seisukoht

1. Vastavalt KarS § 2 lg 2 sättele rajaneb KarS deliktistruktuur kolmeastmelisele

süüteomõistele. See tähendab, et teo karistatavuse tuvastamiseks tuleb kõigepealt

arvestada koosseisupärasust, seejärel õigusvastasust ja siis süüd. Ja alles siis, kui kõigil kolmel astmel on vastus jaatav, saab rääkida karistatavast teost – antud asjas

kuriteost. Teo koosseisupärasus tähendab selle vastavust asjaoludele KarS-i eriosas äratoodud süüteokoosseisu tunnustele. KarS § 12 lg 1 sätestab, et süüteokoosseis on KarS-i eriosas sätestatud karistatava teo kirjeldus. Omakorda KarS § 12 lg 2 sätestab,

et süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg ja

antud paragrahvi 3.lõige sätestab, et süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on

tahtlus või ettevaatamatus ja et seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või

muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Kuna KarS § 2 lg 2 lähtuvalt tuleb teo

karistatavuse tuvastamiseks kõigepealt anda hinnang koosseisupärasusele, siis

ringkonnakohus alustab hinnangu andmisest antud vargusekatse objektiivsetele tunnustele.

Vastavalt KarS § 199 on vargus võõra vallasja äravõtmine selle ebaseadusliku 2.

omastamise eesmärgil. Võõra vallasasja äravõtmine ongi varguse objektiivne külg.

Kaitsja S.Politšev oma apellatsioonis on leidnud, et ei ole tõendatud kellele kuulub

metallkonstruktsioon ja kuna antud konstruktsioon on varguse objektiivse külje

tunnus, siis ei ole alust arvata, et M.M-i poolt on toime pandud vargus – võõra

vallasasja äravõtmine. Varguse koosseis puudub. Ringkonnakohus nõustub kaitsja väitega, et antud asjas metallkonstruktsioon ongi varguse ründeobjekt ja et antud ründeobjekt on varguse objektiivse külje tunnus. Samal ajal ringkonnakohus leiab, et ei ole alust nõustuda kaitsja väitega, et ei ole tuvastatud metallkonstruktsiooni omanik.

Antud küsimuse lahendamisel ringkonnakohus nõustub maakohtu arvamusega, et

Sonda Vallavalitsuse õiend / kd 1 lk 44 / kinnitab millal, kellele ja mis hinnaga on müüdud antud metallkonstruktsioon. Tõepoolest vallavalitsuse õiendis on märgitud, et kaup müüakse ostajale FIE Tiit Lipp /kd 1 lk 44/. Samal ajal ringkonnakohus leiab, et

ei ole oluline, et kannatanu FIE Tiit Lipp ei ole tunnistatud konstruktsiooni

1-05-1949 4(5)

omanikuks, kuna T.Lipp on selgitanud ringkonnakohtu istungil, et ta ongi üksi ja kuna ta ei oma juriidilist haridust siis ta ei teadnud, et sellest tuleb teavitada uurijat. Tuleb ära märkida, et antud asjaolud ei mõju varguse kvalifikatsioonile, kuna metallkonstruktsioon jääb M.M-i ja R.Tarumi jaoks võõraks

varaks, olgu selle vara omanikuks kannatanu Tiit Lipp või FIE Tiit Lipp. Kaitsja vaidlustab ka seda, et kriminaalasja materjalides ei ole õiendit, mis oleks kinnitanud, et T.Lipp on konstruktsiooni eest tasunud ja ei ole olemas ostu-müügi lepingut T.Lipu

ja vallavalitsuse vahel. Ringkonnakohus leiab, et antud kaitsja väide ei ole oluline,

kuna vallavalitsusel, kui endisel konstruktsiooni omanikul, oli õigus konstruktsioon anda üle üldse tasuta, näiteks kinkida, ostu-müügi leping võis olla lihtsalt suuline, mis samuti ei ole keelatud /

/. Ringkonnakohus leiab, et väärib

tähelepanu kaitsja märge sellest, et kriminaalasjas on igasuguseid andmeid konstruktsiooni hinna kohta – valla õiendi järgi maksab 7200.35 krooni / kd 1 lk 1 lk

44 /, kannatanu T.Lipp on maakohtu istungil öelnud, et konstruktsioon on ostetud

20.000. krooni eest / kd 2 lk 34 / ja samal ajal jäi ta maakohtus hagi juurde 5000

krooni / kd 2 lk 35/, millega nõustus ka maakohus oma otsuses. Ringkonnakohtu

istungil kannatanu T.Lipp kinnitas oma hagi summas 5000 krooni. Vaatamata

ülaltoodule ringkonnakohus ei pea vajalikuks jätta tsiviilhagi läbivaatamiseks

tsiviilkohtumenetluse korras, kuna kannatanu haginõue summas 5000 krooni on piisavalt reaalne, ei ole põhjendamatult suurendatud ja kõigepealt on oluliselt väiksem hinnast, millega vallavalitsus müüs konstruktsiooni T.Lipule – 7200.35 krooni. Ei ole

õigustatud kannatanule uute probleemide tekitamine seoses antud küsimuse lahendamisega. Lähtudes eeltoodust ringkonnakohus leiab, et varguse objektiivne külg süüdistatava M.M-i / / tegudes on olemas ja tõendatud.

3. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega, mis omakorda tähendab, et isik

peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Praktiliselt subjektiivne külg KarS § 199 on kirjeldatud järgmiselt –

Kaitsja S.Politšev oma apellatsioonis viitab KarS 17 lg 1-le, kus on öeldud, et isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses

sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Kuna kaitsealune

M.M ei teadnud, et ta omastab metallkonstruktsiooni, mis kuulub teisele isikule,

siis seepärast M.M-i tegutsemist ei saa pidada tahtlikuks. Praktiliselt kaitsja viidab

sellele, et tegemist on koosseisueksimusega /vaadata Riigikohtu otsust 3-1-195-05/.

Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasja faktilised asjaolud ei anna alust nõustuda

antud kaitsja seisukohaga. Eeluurimise käigus M.M on kinnitanud, et nad nagu oleksid Tarumiga 18.02.2005 küsinud traktoristilt, kelle kuulub metallkonstruktsioon

ja traktorist on vastanud, et mitte kellelegi. Traktoristi vastus oli talle teada ja vist

arusaadav. Samuti on M.M andnud ütlusi, et nimelt tema isiklikult on küsinud

vanema naisterahva käest konstruktsiooni kohta ja naisterahvas on vastanud, et konstruktsioon vist ei ole mitte kellegi oma, kuna on siin juba ammu. Lähtudes sellest

olid tema ja Tarum kindlad, et metallkonstruktsioon ei kuulu kellelegi. Maakohtu

istungil M.M käis välja juba uue versiooni, nagu ta isiklikult ei olekski küsinud kellegi käest konstruktsiooni omaniku kohta, kuna ei valda eesti keelt / kd 2 lk 36 /.

Süüdistatav R.Tarum maakohtu istungil on kinnitanud, et nimelt tema on küsinud konstruktsiooni kohta traktoristilt ja naisterahvalt /kd 2 lk 36 /. Vaatamata sellele, et maakohtu istungil M.M ja R.Tarum on oluliselt muutnud oma ütlusi, M.M on

1-05-1949 5(5)

käinud välja täitsa uue versiooni, ringkonnakohus leiab, et nii M.M-i kui ka

R.Tarumi süü metallkonstruktsiooni varguse katses on tõendatud. Ringkonnakohus lähtub järgmisest :

Tuleb lugeda üldtuntuks faktiks, et üldkasutatavad kommunikatsioonid, vee ja soojuse

torustikud, kaablitrassid jne ei ole millegagi eraldatud. Samal ajal ei teki kellelgi

arvamust, et see kõik ei kuulu kellelegi. Täpselt sama võib öelda antud metallkonstruktsiooni kohta, mis iseendast on suur ja mahukas ja asetses Erra aleviku

aiandi ja Erra aleviku tänavate ristmiku lähedal / kd 1 lk 5-11/. Eeltoodu lükkab täielikult ümber M.M-i versiooni, et ta nagu oleks olnud kindel, et konstruktsioon ei kuulu kellelegi. Tõsiselt ei saa võtta ka M.M-i eelmist versiooni, et ta oli kindel, et

konstruktsioon kellelegi ei kuulu, kuna ta küsis selle kohta traktoristilt ja vanemalt naisterahvalt. Praktiliselt M.M väitis, et küsis möödakäijatelt, kellele kuulub antud vara, mida ei saa üldse tõsiselt võtta. Ja kui arvestada M.M-i uut versiooni, et mitte tema vaid Tarum küsis antud isikutelt konstruktsiooni kohta, siis see ei muuda asja,

kuna möödakäijad ei saa olla usaldusväärse informatsiooni allikaks. Arvestades

ülaltoodut leiab ringkonnakohus, et antud varguse subjektiivse külje tunnused, mis kinnitavad M.M-i tahtlust, on tõendatud. M.M-i tegevuses on olemas KarS § 199 – § 25 lg 2 koosseis.

4. M.M-i poolt toimepandud tegu on õigusevastane, kuna puuduvad asjaolud, mis välistavad õigusvastasust ja kõigepealt KarS § 27 mõttes.

5. M.M on süüdi antud kuriteos / selle kohta vaadake otsuse p 3,4 / ja samuti puuduvad tema süüd välistavad asjaolud KarS § 32 mõttes.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §§-dest 337 lg 1 p 1,2 ; 342 lg 3 p 1 ; 343 ; 344 lg 3 ; 345 lg 1,2 Viru Maakohtu 10.02.2006 otsus süüdistatava M.M-i suhtes muutmisele ei kuulu.

Vladimir Rozalka Mihhail Komtšatnikov Maarika Kuusk