Legislator Case Law & Legislation
1-06-3363\2 ECLI:EE:TMK:2006:1.06.3363.14062 AI generated

1-06-3363\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-06-3363\2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi nr 1-06-3363

Legislator headnote

AI generated

1-06-3363\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kriminaalasi nr 1-06-3363

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-06-3363

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Eesti Vabariigi kodanik algharidus emakeel eesti keel puusepp AS-s Kodumajatehas kriminaalkorras karistamata Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2006.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-06-3363 kohtueelses menetluses 06260100023 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist

Kriminaalasi

B.H süüdistuses KarS

§ 199 lg 2 p 4,5,7, § 201 lg 1, § 349, § 209 lg 2 p 1 järgi ja M.P süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,5,7 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör Alar Häidberg Süüdistatav B.H

Eesti Vabariigi kodanik algharidus emakeel eesti keel puusepp AS-s Kodumajatehas kriminaalkorras karistamata

Kaitsja Rein Napa Süüdistatav M.P

2 2

Kaitsja Marian Priks

RESOLUTSIOON

KrMS § 248 lg 1 p 4, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada B.H KarS § 199 lg 2 p 4,5,7 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. Süüdi tunnistada B.H KarS § 201 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada B.H KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada B.H KarS § 349 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses 05.01.2006 – 06.01.2006 viibitud 2 päeva karistusaja hulka. Mõistetud karistusest jääb B.H kanda 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 1 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui B.H 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas,

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Süüdi tunnistada M.P KarS § 199 lg 2 p 4,5,7 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata M.P eelvangistuses 04.01.2006 – 05.01.2006 viibitud 2 päeva karistusaja hulka. Mõistetud karistusest jääb M.P kanda 3 (kolm) kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 3 kuud ja 28 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui M.P 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut

tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas,

3 3

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Jõustunud kohtuotsuste koopiad saata täitmiseks süüdimõistetute elukohajärgsetele kriminaalhooldusosakondadele.

B.H ja M.P suhtes kohaldatud tõkendid – elukohast

lahkumise keeld – kaotavad kehtivuse süüdimõistetute esimesest ilmumisest kriminaalhooldusametniku juurde.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel jätta K.K. ja OÜ-le Aspin Tartu tagastatud asitõendid (lk 75-85) nende kui omanike omandusse.

Kannatanute K.V. , R.P. , K.U. , J.B. ja OÜ Asprin-Tartu tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista B.H-lt ja M.P-lt solidaarselt 150.- krooni OÜ Asprin-Tartu kasuks. Välja mõista B.H-lt 8300.- krooni K.V kasuks. Välja mõista B.H-lt 5044.- krooni R.P. kasuks. Välja mõista B.H-lt 2349.- krooni K.U. kasuks. Välja mõista B.H-lt 6260.- krooni J.B. kasuks.

Välja mõista B.H-lt riigituludesse menetluskuludena 4500.- krooni sundraha ja 2893 krooni 95 senti määratud kaitsjale makstud tasu.

Välja mõista M.P-lt riigituludesse menetluskuludena 4500.- krooni sundraha ja 1221 krooni 30 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber

2800049874, märkida ka kriminaalasja number: 1-06-3231 või

- pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874,

märkida ka kriminaalasja number: 1-06-3231.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest

Advokaadibüroo Valge ja Uiga kasuks 796 krooni 50 senti advokaat Marian

Priksi süüdistatav M.P kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest

Advokaadibüroo Rein Napa OÜ kasuks 1194 krooni 75 senti advokaat Rein

4 4

Napa süüdistatav B.H kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

KrMS § 319 lg 3 alusel võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada

apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

ASJAOLUD

27.02.2006.a sõlmitud kokkuleppes kajastatu kohaselt süüdistatakse B.H

selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, novembri alguses

2005.a Tartumaal, Haaslava vallas, Aardlapalu külas, Keskuse 2 maja juures võttis

ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära J.B. sõiduautos olnud rahakotist viimasele kuulunud sularaha 400 eurot, mis Eesti Panga kursi järgi võrdub 6260-ne krooniga.

B.H isikuna, kes on varem toime pannud omastamise ja varguse, 31.12.2005.a viibides Tartus, Mõisavahe 21 asuvas Hostel Starest toas nr 37, grupis

koos M.P-ga võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Hostel

Starestile kuuluva lauatelefoni Siemens väärtusega 1100 kr, K.K. kuuluva fotoaparaadi Nikon väärtusega 3500 kr ja mobiiltelefoni №kia väärtusega 500 kr ning

avalikult, vägivalda kasutamata Hostel Starestile kuuluva DVD mängija Schneider väärtusega 2300 kr koos DVD plaadiga väärtusega 150 kr. Vargusega tekitas Hostel Starestile kahju kokku 3550 kr ja K.K. 4000 kr

Sellise käitumisega pani B.H toime KarS § 199 lg 2 p 4,5,7 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, see on võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, isikute grupis ja avalikult, kuid vägivalda kasutamata.

27.07.2004.a Pärnus, Riia mnt. 88, laenas B.H K.V. lt viimasele kuuluva

mängukonsooli väärtusega 3000 kr, mälukaardi väärtusega 800 kr,

lisapuldi väärtusega 500 kr ja 8 mänguplaati koguväärtusega 4000 kr ning pööras ebaseaduslikult need asjad enda kasuks, pantides kogu eelnimetatud võõra vara OÜ-le Sanatio, kavatsuseta seda hiljem välja lunastada. Sellise käitumisega pani B.H toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise.

5 5

28.07.2004.a Pärnus, Hospidali 4 asuvas OÜ Sanatio pandimajas kasutas B.H A.A. väljastatud tähtsat isiklikku dokumenti – EV passi eesmärgiga sõlmida alaealisena pandileping.

Sellise käitumisega pani B.H toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, see on teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi.

Veel süüdistatakse B.H selles, et tema isikuna, kes on varem toime

pannud omastamise, 14.02.2005.a Tartus, Ringtee 73/75 asuvas Elisa

Mobiilsideteenuste AS-i kontoris, varalise kasu saamise eesmärgil, luues tegelikest

asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, lubades ise tasuda telefoni järelmaksu ja

sideteenuse eest, pettis R.P. lt välja mobiiltelefoni väärtusega 3510 kr ja Elisa mobiilsideteenuste lepingu. 03.03.2005.a Tartus, Kalda tee 1c asuvas Telekratt OÜ kontoris, varalise kasu saamise

eesmärgil, luues tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, lubades ise

tasuda telefoni järelmaksu ja sideteenuse eest, pettis K.U. lt välja mobiiltelefoni väärtusega 2250 kr ja mobiilsideteenuste lepingu.

Sellise käitmisega pani B.H toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse.

27.02.2006.a sõlmitud kokkuleppes märgitu kohaselt on B.H-le mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4,5,7 neli kuud vangistust, KarS § 201

lg 1 järgi kaks kuud vangistust, KarS § 209 lg 2 p 1 järgi üks aasta vangistust, KarS

§ 349 järgi üks kuu vangistust ja KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel üks aasta ja kuus kuud vangistust.

KarS § 68 alusel lugeda kantud karistuseks kaks päeva vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks üks aasta viis kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et

vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kahe aastase

katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

27.02.2006.a sõlmitud kokkuleppes kajastatu kohaselt süüdistatakse M.P

selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 31.12.2005.a, viibides Tartus, Mõisavahe 21 asuvas Hostel Starest toas nr 37, grupis koos B.H-ga võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Hostel Starestile kuuluva lauatelefoni väärtusega 1100 kr, K.K. kuuluva fotoaparaadi väärtusega 3500 kr ja

mobiiltelefoni väärtusega 500 kr ning avalikult, vägivalda kasutamata Hostel Starestile kuuluva DVD mängija väärtusega 2300 kr koos DVD plaadiga väärtusega 150 kr. Vargusega tekitas Hostel Starestile kahju kokku 3550 kr ja K.K. 4000 kr.

Sellise käitumisega pani M.P toime KarS § 199 lg 2 p 4,5,7 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, see on võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, isikute grupis ja avalikult, kuid vägivalda kasutamata.

6 6

27.02.2006.a sõlmitud kokkuleppes märgitu kohaselt on M.P-le mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4,5,7 järgi neli kuud vangistust.

KarS § 68 alusel lugeda kantud karistuseks kaks päeva vangistust ja ärakandmisele

kuuluvaks kolm kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et

vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 kuulise

katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et

süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatavad jäid kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatavate tõelise tahte avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatav B.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,5,7, § 201 lg 1, § 349, § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Süüdistatav M.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,5,7 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas esitasid tsiviilhagid K.V. 8300.- krooni nõudes, R.P. 5044.- krooni

nõudes, K.U. 2349.- krooni nõudes, J.B. 6260.- krooni nõudes, OÜ Asprin-Tartu 150.- krooni nõudes. Nimetatud tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele.

KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb B.H hüvitada menetluskulud:

- määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 2893 krooni 95

senti (lk 122,123,124,164,165 kohtueelses menetluses: 1699 krooni 20 senti + kohtumenetluses 1194 krooni 75 senti);

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 4500.- krooni (KrMS § 175 lg 1

p 9).

Süüdistatav B.H kaitsjateks riigi õigusabi korras olid kohtueelses

menetluses adviokaadid Heiki Kuningas ja Rein Napa. Kohtumenetluses oli kaitsjaks määratud korras advokaat Rein Napa. Kohtueelses menetluses oli määratud

kaitsja tasuks riigi õigusabi andmise korras 1699 krooni 20 senti (lk 122- 124,164,165).

Kohtumenetluses esitas advokaat Rein Napa kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Rein Napa OÜ

kasuks 1354 krooni 05 senti süüdistatav B.H määratud kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi

lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega ainult osaliselt.

Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 alusel on teise

7 7

astme kuriteo puhul üldkoefitsiendiks 1,0 – 1,7. Kaitsja Rein Napa taotleb kõige kõrgema määraga üldkoefitsiendi, see on 1,7 kohaldamist. Kohus sellega ei nõustu.

Kriminaalasja mahukus ja keerukus ei anna põhjendatud alust kõrgema üldkoefitsiendi kui 1,5 kohaldamiseks. Ka kohtueelses menetluses oli advokaat Rein Napa osavõtul tehtud menetlustoimingute üldkoefitsiendiks 1,5. Seega: (550 x 1,5 = 825) + (125 x 1,5 = 187,5) = 825 + 187,5 = 1012,5. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 1012,5-le kroonile käibemaks 18%, see on 1012,5 + 182,25 = 1194,75.

Kohtumenetluses on B.H määratud kaitsja advokaat Rein Napa tasu suuruseks riigi õigusabi andmise korras 1194 krooni 75 senti.

KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb M.P hüvitada menetluskulud:

- määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 1221 krooni 30

senti (lk 166,167 kohtueelses menetluses: 424 krooni 80 senti + kohtumenetluses 796 krooni 50 senti);

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 4500.- krooni (KrMS § 175 lg 1

p 9).

Süüdistatav M.P kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Marian Priks. Kohtueelses menetluses

oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi andmise korras 424 krooni 80 senti (lk 166,167).

Kohtumenetluses esitas advokaat Marian Priks kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge ja Uiga

kasuks 796 krooni 50 senti süüdistatav M.P määratud kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi

lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega.

Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise

eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0 = 550) + (125 x 1,0 = 125) = 550 + 125 = 675. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675-le kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5 = 796,5.

Kohtumenetluses on M.P määratud kaitsja advokaat Marian Priksi tasu suuruseks riigi õigusabi andmise korras 796 krooni 50 senti.

8 8 Heli Sillaots Kohtunik