1-04-228\91-04-228\9 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

2006-03-29 · ECLI:EE:TRRK:2006:1.04.228.11529

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

1-04-228 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2006 Tartu Kriminaalasja number 1-04-228 (04278002654) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Ago Kutsar, Mati Kartau Kohtuistungisekretär Piia Saar Tõlk Anna Strutšalina Kriminaalasi Vadim Gavrilovi süüdistuses KarS § 183 lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 p 2 järgi. Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 9. jaan...

OutcomeKohtuotsus

1-04-228

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2006 Tartu Kriminaalasja number 1-04-228 (04278002654) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Ago Kutsar, Mati Kartau Kohtuistungisekretär Piia Saar Tõlk Anna Strutšalina Kriminaalasi Vadim Gavrilovi süüdistuses KarS § 183 lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 p 2 järgi. Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2006 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Vadim Gavrilov Prokurör Kretel Tamm Süüdistatav Vadim Gavrilov

ei tööta

varem kriminaalkorras karistatud ühel korral Kaitsja advokaat Kalju Kuusmaa

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 ringkonnakohus otsustas: jätta Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2006 otsus muutmata ja

apellatsioon rahuldamata.

Välja mõista Vadim Gavrilovilt advokaat Kaljo Kuusmaa poolt osutatud õigusabi eest 1572,20 krooni riigi tuludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 EÜP viitenumbrile 2800049858.

Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 30.märtsist 2006.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 19.aprillist 2006.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 20.aprillist 2006.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2006 otsusega tunnistati Vadim Gavrilov süüdi KarS § 183 lg 2 p 2 järgi ning mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. Sama otsusega tunnistati V. Gavrilov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõisteti V. Gavrilovile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka V. Gavrilovi eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise aja algust hakati lugema 29.06.2004.

Maakohus arutas V. Gavrilovi süüdistust KarS § 183 lg 2 p 2 järgi selles, et tema omandas eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja viisil korduvalt väikeses koguses, s.o vähem kui 1 gramm narkootilist ainet amfetamiini, mida müüs Tartus Annelinnas ja Ravila tänava piirkonnas ajavahemikus maist kuni juuni lõpuni igal nädalal umbes kahel korral 0,5 kuni 1 grammi suuruste koguste kaupa A.M. ning andis 25.06.2004 hommikul ja 26.06.2004 õhtul Tartus aadressil xxxxxxxxx ühe doosi suuruse koguse amfetamiini tarvitamiseks K.Z.

Maakohus arutas V. Gavrilovi süüdistust KarS § 184 lg 2 p 2 järgi selles, et tema omandas tuvastamata ajal, kohas ja viisil vähemalt 144,54 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 29,74 grammi puhast amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses ning hoidis seda enese juures ja oma viibimiskohas Tartus aadressil xxxxxxxx kuni 29.09.2004, mil see politsei poolt tema kinnipidamise käigus ja nimetatud aadressil asuva korteri läbiotsimise käigus ära võeti. V. Gavrilov omandas tuvastamata ajal, kohas ja viisil vähemalt 52 ecstasy ehk metüleendioksümetamfetamiini (MDMA-d) sisaldavat tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses ning hoidis neid tablette enese juures ja oma viibimiskohas Tartus aadressil xxxxxxxx kuni 29.06.2004, mil see politsei poolt tema kinnipidamise käigus ja nimetatud aadressil asuva korteri läbiotsimise käigus ära võeti.

Kohtuotsuse motiivide kohaselt, arvestades V. Gavrilovi poolt A. M narkootikumide edasimüümise sagedust ja seda, et aine edasimüümine toimus kindla rahasumma eest, on tõendatud, et narkootikumide edasimüümine ei olnud juhuslikku laadi, vaid V. Gavrilov oli need aineid omandanud edasiandmise eesmärgil. KarS § 183 lg 2 p 2 sätestab vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise või vahendamise eest, samuti selle väikeses koguses ebaseadusliku omandamise või valdamise eest edasiandmise eesmärgil ja isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, salakaubaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. Kuivõrd ainsateks tõenditeks, mis näitavad narkootikumide kogust, mille käitlemises V. Gavrilovit selles episoodis süüdistatakse, on tunnistajate ütlused ning ei ole võimalik tõendada ainete konkreetseid koguseid ega seda, kui palju selles sisaldus puhast amfetamiini, tuleb V. Gavrilov süüdi tunnistada narkootilise aine väikeses koguses edasiandmise eesmärgil omandamises ja edasiandmises. V. Gavrilov pani kuriteo toime tahtlikult ja kavatsusega narkootilist ainet teistele edasi anda. Kuriteo pani V. Gavrilov toime korduvalt ning seega on talle süüdistus KarS § 183 lg 2 p 2 järgi esitatud õigesti.

KarS § 184 lg 2 p 2 sätestab vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, salakaubaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. V. Gavrilovilt võeti kokku ära 52 ecstasy tabletti ning 144,54 g pulbrilist ainet, mis sisaldas 29,74 g puhast amfetamiini. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 sätestab, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Nimetatud redaktsioon jõustus 01.07.2005. V. Gavrilovi poolt kuriteo toimepanemise ajal kehtis veel Vabariigi Valitsuse määrus „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete väikese ja suure koguse määrade kehtestamine“, mis sätestas amfetamiini suureks koguseks 1 grammi ja ecstasy ehk metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) suureks koguseks 0,5 g või 10 tabletti. Nimetatud määrus kaotas kehtivuse 01.07.2005. Seega ei ole käesoleval ajal kuskil grammilise täpsusega sätestatud, millisest kogusest alates võtta amfetamiini või ecstasy kogust suurena. Antud kriminaalasja lahendamisel saab aluseks võtta nimetatud kehtivuse kaotanud määruse. Kui varem loeti amfetamiini suureks koguseks 1 gramm ning käesolevas kriminaalasjas omandas V. Gavrilov 29,74 grammi puhast amfetamiini, siis on ilmselgelt tegemist suure koguse narkootilise ainega. Kui varem loeti ecstasy suureks koguseks 10 tabletti, siis 52 tabletti on ka kindlasti suur kogus. Seega pani V. Gavrilov süüteo toime tahtlikult ja korduvalt ning ta tuleb KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi tunnistada.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. V. Gavrilovi käitumises tema karistust kergendavad asjaolud puudusid. Karistust raskendavaks asjaoluks V. Gavrilovi käitumises oli kuriteo toimepanemine omakasu ajendil. Käesolevas kriminaalasjas on V. Gavrilov toime pannud esimese astme kuriteo. Kuritegu on suunatud rahvatervise vastu. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskusel puuduvad andmed V. Gavrilovi sissetulekute kohta ja tema keskmise päevasissetuleku suurus tuleb – 50 krooni. KarS § 183 lg 2 p 2 näeb ette karistuseks rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

KarS § 184 lg 2 p 2 näeb kuriteo eest karistuseks ette vangistuse kolmest kuni viieteistkümne aastani. V. Gavrilovit tuleb karistada reaalse vangistusega. Tema poolt omandatud narkootikumide kogused ületavad mitmekordselt narkootiliste ainete suure koguse määrad, ta kauples narkootikumidega vähemalt kahe kuu jooksul süstemaatiliselt, mis näitab, et tegemist ei olnud juhuslike ja harva toimuvate müügitehingutega. Oma tegevusega ohustas V. Gavrilov paljude inimeste tervist ning tegeles sellega süstemaatiliselt ning kasu saamise eesmärgil. KarS § 183 lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 p 2 järgi tuleb V. Gavrilovile mõista karistuseks vangistus, mis on suurem kui sanktsioonides ettenähtud alammäär.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

Vadim Gavrilov esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o karistuse mõistmise osas ning mõista ärakandmata jäänud karistuse osa tingimisi. Apellatsiooni kohaselt on ta aru saanud oma teo õigusvastasusest ning soovib edaspidi käituda seaduskuulekalt. Tal on olemas kindel elukoht ja perekond, kes teda toetab ning võimalus tingimisi karistamise korral tööle asuda. Seega palub apellant uuest läbi vaadata talle mõistetud karistus vangistusena ning võimaldada tal kandmata jäänud osas karistus kanda tingimisi.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel.

Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1.

Apellatsioonis ja ringkonnakohtu istungil taotleti mõistetud karistuse kergendamist. Eelkõige oli taotlus edasisest kandmata vangistusest tingimisi vabastamine. Süüdistatav rõhutas elukaaslase ja tema kahe lapse olemasolu. Samuti võimalust asuda tööle tuttava sõbra firmasse. Karistusseadustiku kohaselt on karistamise esmaseks aluseks isiku süü (KarS § 56 lg 1), st millisel määral on konkreetne tegu isikule etteheidetav. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et V.Gavrilov omandas ja andis edasi narkootilist ainet. Seejuures tegi ta seda omakasulistel eesmärkidel. Varalise kasu saamise eesmärk narkootiliste ainete edasiandmisel on õiguslikult eriti taunitav ning seetõttu leiab ringkonnakohus, et V.Gavrilovi vabastamine edasisest vangistuse kandmisest on põhjendamatu. V.Gavrilovi osas ei tuvastanud maakohus ega ringkonnakohus ühtki vastutust kergendavat asjaolu. KarS § 184 lg 2 sanktsiooni määr väljendab selget seadusandja tahet lugeda isiku, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo nii tõsiseks rahvatervisevastaseks kuriteoks, et tuleb pidada vähevõimalikuks käesoleval juhul mõistetud vangistuse tingimuslikku kohaldamist. Vaieldamatult on narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine selline raske kuritegu, mille eest tuleb karistada üldreeglina reaalse vangistusega.

Ringkonnakohus leiab, et pole esitatud mingeid uusi asjaolusid, millised poleks teada olnud maakohtule karistuse mõistmisel ja mida peaks käesoleval ajal arvestama ning karistust kergendama. Samas ei osanud süüdistatav ringkonnakonnakohtule veenvalt selgitada miks ta enne kuritegude toimepanemist ei osanud õpitud ehitaja-müürsepa ametit pidada ja valis elatumiseks kuritegeliku tee. Karistuse kergendamise aluseks ei saa olla ka väheveenev asjaolu, et maakohtus süüdistatav ennast täielikult süüdi ei tunnistanud, aga on nüüdseks pärast süüdimõistvat otsust väidetavalt oma „veast“ aru saanud ja seetõttu tuleks seda arvestada kergendava asjaoluna karistuse mõistmisel.

Oluline on süüdistatava süü suuruse ja karistuse määra juures rõhutada, et narkootilise aine edasiandmine toimus süstemaatiliselt mitme kuu jooksul ning see oli muutunud süüdistatava sissetuleku allikaks. Seega leiab ringkonnakohus, et süüdistatava poolt toimepandud kuritegudes süü suurust ja tehiolusid arvestades pole põhjendatud tema vabastamine edasisest vangistuse kandmisest tingimuslikult.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjale makstud tasudest seoses tema osalemisega kohtuistungil ja seega on V.Gavrilov kohustatud hüvitama kulud õigusabile, mis olid osutatud advokaat K.Kuusmaa poolt.

Tiit Lõhmus Mati Kartau Ago Kutsar