1-05-587\1 · 1-05-587\1 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tõlge

Asi nr 1-05587

31. märtsil 2006

Viru Ringkonnakohus koosseisus:

Eesistuja

Aleksei Lavrovski

Rahvakohtunikud

Jekaterina Barsukova, Aime Semjonova

Sekretär Jelena Daškevitši juuresolekul

Prokurör

Konstantin Rostovtsevi

Kaitsjate Mihhail Korlenko, Vladimir Rogulski,

Igor Belugini ja Galina Tšelnokova osavõtul

vaatas Narva linnas avalikul kohtuistungil 27.-28. veebruaril 2006.a, 17 märtsil, 24. märtsil 2006.a. läbi kriminaalasja

G.L-i , sündinud xxx ikukood xxx, venelase, kodakondsuseta, 9 is

klassilise haridusega, ei tööta, eluneva aadressil xxx, varem karistatud Narva Linnakohtu poolt: 1) 04.04.2001.a KrK § 139 lg 1 järgi 3 kuulise vabadusekaotusega tingimisi, katseajaga 1 aasta; 2) 08.01.2002.a - vahi all . Krk § 139 lg 2 p 2 järgi rahatrahviga summas 3180 krooni (tõkend pidamine alates 24.03.2005.a) süüdistuses KarS § 113 ja 199 lg 2 pp 4,7 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises;

P.Z, sündinud xxx, isikukood xxx, venelase, kodakondsuseta, 9 klassilise haridusega, xxx elukoht xxx, varem karistatud Narva Linnakohtu poolt: 1) 17.06.2005.a. K

- arS § 25 lg 2 – 199 lg 2 pp 7,8 järgi 30 päevase vangistusega, (tõkend vahi all pidamine alates 24.03.2005.a) süüdistuses KarS § 113, 199 lg 2 pp 4,7 ja 122 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises;

R.G, sündinud xxx, isikukood xxx venelase, kodakondsuseta, 9 klassilise haridusega, ei

tööta ega ei õpi, 90% töövõimetusega invaliidi, eluneva aadressil xxx, varem kohtulikult karistamata (t - elukohast lahkumise keeld) õkend süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7 ja 307 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises;

A.Z, sündinud eriharidusega, ei tööta, xxx, isikukood xxx, venelase, VF kodaniku, kesk- eluneva aadressil xxx, varem kohtulikult karistatud:

1) 08.2.1993.a Narva Linnakohtu poolt 3 p 1 aastase KrK § 139 lg järgi 3

vabadusekaotusega tingimisi, katseajaga 3 aastat (tõkendit ei valitud, oli vahi all alates 24.03.2005.a. kuni 25.03.2005.a.; süüdistuses KarS § järgi ettenähtud kurite 202 lg 1 o toimepanemises;

Kohtuliku uurimisega kohus

TUVASTAS:

2 G.L süüdistatakse selles, e ta, viibides 24.03.2005.a. umbes kell 04.30 alkoholijoobe seisundis korteris aadressil: xxx, tegutsedes koos P.Z, xxx , tapmise eesmärgil

isiklike suhete pinnal, pigistas viimase kaelanöörist silmusega, sel ajal kui Z hoidis kannatanu jalgu. Selle tulemusena suri xxx mehhaanilise asfiktsiooni tulemusena.

G.L-i tegevus on kohtueelse uurimise poolt kvalifitseeritud kui teise inimese tapmine, s.t kui KarS § 113 järgi ettenähtud kuritegu.

Sama, G.L , olles isik kes on varem toime pannud varguse, varastas 24.03.2005.a. umbes kell 05.00 , olles alkoholijoobe seisundis, tegutsedes koos P.Z ja R.G

võõra vara äravõtmise eesmärgil xxx korterist (xxx) muusikakeskuse, maksumusega 3500

krooni, videomagnetofoni, maksumusega 1000 krooni, televiisori, maksumusega 3500 krooni, röstri, maksumusega 100 krooni, kolm paari sokke, kogumaksumusega 18 krooni ja väärtust mitteomava tugitoolikatte, kokku vara 9118 krooni eest.

G.L-i tegevus on kohtueelse uurimise poolt kvalifitseeritud kui võõra

vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, isiku

poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.t kui KarS § 199 lg 2 pp 4,7 järgi ettenähtud kuritegu.

P.Z süüdistatakse selles, et olles isik, kes on varem toime pannud varguse, varastas 10.01.2005.a. umbes kell xxx maja katuselt xxx alumiiniumlehed veelauad, kogusummas

– 1700

krooni eest, kokku tekitas korteriühistule kahju 9145.03 krooni.

Sama, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, varastas 24.03.2005.a. umbes kell 05.00 , olles alkoholijoobe seisundis, tegutsedes koos G.L-i ja R.G võõra vara

äravõtmise eesmärgil xxx korterist (xxx) muusikakeskuse, maksumusega 3500 krooni, videomagnetofoni, maksumusega 1000 krooni, televiisori, maksumusega 3500 krooni, röstri,

maksumusega 100 krooni, kolm paari sokke, kogumaksumusega 18 krooni ja väärtust mitteomava tugitoolikatte, kokku vara 9118 krooni eest.

P.Z tegevus on kohtueelse uurimise poolt kvalifitseeritud kui võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s

.t kui KarS § 199 lg 2 pp 4,7 järgi ettenähtud kuritegu.

Sama, viibides 24.03.2005.a. umbes kell 04.30 alkoholijoobe seisundis korteris aadressil:

xxx, tegutsedes koos G.L-iga ja xxx tapmise eesmärgil, isiklike suhete

pinnal, hoidis viimase jalgu sel ajal, kui G.L pigistas kannatanu kaela nöörist silmusega

Selle tulemusena suri xxx mehhaanilise asfiktsiooni tulemusena.

P.Z tegevus on kohtueelse uurimise poolt kvalifitseeritud kui teise inimese tapmine, s.t

kui KarS § 113 järgi ettenähtud kuritegu.

Sama, P.Z, viibides xxx xxx kohaldas süstemaatiliselt füüsilist jõudu kambrikaaslase sünniaeg xxx, suhtes, nimelt: - xxx

01.04.2005.a. umbes kell 07.00 lõi käega vastu pead

- xxx rusikate ja jalgadega umbes 15 minuti jooksul 02.04.2005.a. lõi umbes kell 12.30 hulgaliselt lööke vastu erinevaid kehaosasid.

3 - 06.04.2005.a. umbes kell 17 viskas xxx voodist alla põrandale ja lõi teda rusikaga vastu pead ja jalaga kehasse.

Selle tulemusena tekitati xxx vigastus

i – hulgaliselt jäsemetel, peas ja seljal asuvaid verevalumeid, samuti posttraumaatiline paistetus

parema kiirukühmu piirkonnas.

P.Z tegevus on kohtueelse uurimise poolt kvalifitseeritud kui järjepidev või suurt

valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine, s.t kui KarS § 122 järgi ettenähtud kuritegu.

R.G süüdistatakse selles, et ta varastas 24.03.2005.a. umbes kell 05.00 , olles alkoholijoobe seisundis, tegutsedes koos G.L-i ja P.Z võõra vara äravõtmise eesmärgil xxx

korterist (xxx) muusikakeskuse, maksumusega

3500 krooni, videomagnetofoni, maksumusega 1000 krooni, televiisori, maksumusega 3500 krooni, röstri, maksumusega 100 krooni, kolm paari sokke, kogumaksumusega 18 krooni ja väärtust mitteomava tugitoolikatte, kokku vara 9118 krooni eest.

R.G tegevus on kohtueelse uurimise poolt kvalifitseeritud kui võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, s.t kui KarS § 199 lg 2 p

7 järgi ettenähtud kuritegu.

Sama, R.G rselt 24.03.2005.a. korteris aadressil: xxx toime pandud xxx , teades usaldusvää tapmisest, ei teatanud sellest riiklikele organitele.

R.G tegevus on kvalifitseeritud kui toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamine, s.t kui KarS § 307 lg 1 järgi ettenähtud kuritegu.

A.Z süüdistatakse selles, et ta, teadvustades seda, et G.L-i, P.Z ja R.G poolt tema korterisse aadressil xxx, toodud muusikakeskus, videomagnetofon, televiisor, röster on saadud kuritegelikul teel, hoidis ülalnimetatud asju 24. märtsil 2005.a. ajavahemikul kell 05-30 kuni 21-00 oma korteris.

A.Z tegevus on kohtuliku uurimise poolt kvalifitseeritud kui kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmine, s.t kui KarS § 202 lg 1 järgi ettenähtud kuritegu.

Kohtuistungil kuulati üle süüdistatavad: - G.L, kes tunnistas süüd esitatud süüdistuses täies ulatuses ja andis ütluse, et

24.03.2005.a. läks ta külla . Mõne aja pärast tulid sinna xxx Z ja G . Hakkasid alkoholi tarbima. Esimesena jäi magama , tema järel . Enne seda käis ta alkoholi järgi G Z G kaupluses

ning tal oli konflikt xxx hakkas teda solvama, nimetas kitseks , viskas puskarit näkku, viskas kaardid näkku, tahtis teda lüüa, kuid ei saanud pihta. Siis lõi ta kaks korda näkku. Läks xxx

vannituppa end pesema, nägi nööriga pükse.. Tiris nööri pükstest välja, tahtis käed kinni xxx siduda, et viimast maha rahustada. Kui va xxx magas juba, ta lamas nnitoast väljus, nägi, et

kõhuli, pea oli kõrvale pööratud. Temas tekkis viha, ta hoidis liiga kaua nööri xxx kaela ümber. Kägistamise tahtlust tal ei olnud.. Kui ta kägistas siis ära

xxx Z magas.. kui ta oli xxx kägistanud, siis äratas ning ääkis neile juhtunust. Ei tea, kellel tekkis mõte võtta Z ja G xxx

korterist tehnika.. Varastasid asjad kolmekesi ma, Z ja G. Varastatud asjad viisid Z – te

korterisse. Televiisori järel käis ta teist korda, kuna esimesel korral nad xxx korterist televiisorit ei võtnud. Et Z mitte kahtlusi äratada, ütlesid Z, ta, et ta lahkus kodust asjadega. Palusid Z luba hoida asju tema korteris. Z 3-4 inimest. Z korteris olid külalised – ärkas üles, nägi neid ning tegi ettepaneku korterisse minna. Neil oli kaasas liiter puskarit, mis oli jäänud

4 xxx korterisse. Z G Z korterisse

korteris jõid puskarit tema, ja mehed. Mõne aja pärast tuli Z mees, sai aru, et asjad on varastatud ning tegi ostmise ettepaneku. Ta nõustus. Viimane ostis

ja viis asjad autoga minema. Asjade eest andis ta talle 500 krooni. Z korteris olid asjad minutit 30. Kahetseb tehtut ja kahetseb, et ei teinud xxx kunstlikku hingamist.. Kui ta Z üles ajas, siis näitas ta kägistas. Z viimase peal, kuidas ta xxx

-

P.Z tunnistas süüd KarS § 199 järgi täies ulatuses, KarS § 113 ja 122 järgi süüd ei tunnistanud ning keeldus ütluste andmisest, avaldati süüdistava ütlused ( kd 1, t.l. 233-26 ja kd 2, t.l. 2-4, 65- xxx juurde. Seal oli juba G.L, 68,) selle kohta, et 23.03.2005.a. läks ta

hüüdnimega „Nos“ Jõid konjakit. Pärast tuli Pärast joomist jäi magama. Pärast jäi ka G G xxx voodis magama. Mingeid konfli xxx jalgu hoida, kte ei olnud. Pärast palus G.L tal

öeldes. Käes nägi ta rohekat värvi nööri, pikkusega umbes pool meetrit.. G.L ei

selgitanud xxx kägistamise kavatsuse põhjusi. Ta hakkas viimast ümber veenma, kuid

G.L ei nõustunud. sel ajal kõhuli, G.L istus peale, tõstis tema pea xxx lamas xxx

üles, keris nööri ümber kaela ja tõmbas nööri pingule.

Tema asus vastuseks G.L-i sõnadele ümber voodisse ning pani oma käed xxx jalgade peale, tehes, nagu hoiaks ta xxx

jalgu kinni. G.L k xxx minutit 5. xxx ägistas ei tõmmelnud. Tema hoidis sel ajal käsi xxx jalgadel, sellek xxx kinnihoidmiseks.

s et näiks, faktiliselt ei teinud mingeid jõupingutusi

Näivuse tekitas ta G.L-i jaoks, kuigi ei aidanud viimast. Pärast tuli G.L xxx pealt

maha, äratas . Viimane vaatas ja sai kõigest aru. Pärast oksendas G.L otse G toapõrandale. G.L tegi ettepaneku luua korteris korteri röövimise näilisus. Sell ks võttis e

kilekoti ja hakkas asju laiali loopima. Samuti tegi ta ettepaneku võtta korterist ära ka

videomagnetofon, röster, muusikakeskus. Ta ise kandis kahte muusikakeskuse kõlarit. G.L kandis muusikakeskust, R aga kandis magnetofoni ja rösterit. Televiisorit ta välja

ei viinud. Sissekäigust väljus ta peasissepääsu kaudu ATP pool väljusid t, G.L koos G hoovi kaudu. ATP juures andis G.L talle nööri, millega ta kägistas ning palus selle xxx ära visata. Ta viska selle lumme vasakul pool teerada piki ATP aeda (enne kauplust xxx). Läksid Z korterisse. Seal olid 3-4 meest ja naine. Nad panid asjad esikusse ja hakkasid koos teistega jooma. Pärast jäi ta magama.. Ärkas üles, kohale sõitsid tuttavad ja andsid ta üle xxx politseile. Kuhu xxx korterist kadunud asjad kadusid, ei tea.

Kohtueelsel uurimisel teise ülekuulamise läbiviimisel andis ütluse, et kui Z xxx korteris magama läks, ilmus G.L-i kätte nöör, seejärel viskas Aleksandr ootamatult nööri tema

kaela, pani nööriotsad risti ja hakkas silmust kokku tõmbama. Ta hakkas köhima. Palus ta lahti lasta. Aleksandr xxx magas diivanil laskis ta lahti ja võttis nööri ära sõnadega: treenisin. kõhuli, nägu allapoole. G.L läks xxx juurde, ronis diivanile, istus xxx xxx selga, tõstis pea üles , toppis nööri pea alla kaela ning hakkas teda kägistama, tõmmates silmust kinni nagu

tema peal. Talle ütles G.L, et ta hoiaks jalgu selleks, et ei rapsiks. Ta võttis xxx xxx jalad, kuid ei hoidnud neid, vaid pani ainult käed nende peal, näidates, et hoiab neid, kuid xxx jalad lebasid rahulikult, ta ei rapsinud. Esimesel ülekuulamisel ei rääkinud selles suhtes, et hoidis – xxx jalgu kinni kartis G.L,

kuna esimesena hakkas G.L kägistama teda, teiseks oli purjus, ei tegutsenud xxx

kaitseks. Tal ei olnud mõtteski tappa. G.L-ile ütles ta „miks sa seda teed.“ Var xxx em kartis, sellepärast ei rääkinud tõtt. tapmise täpsete detailide suhtes rääkis G.L talle xxx Z

korteri köögis, kui keegi neid ei kuulnud. Samuti ei visanud ta nööri, mille G.L talle

kaela viskas, Edaspidi andis Z xxx tapm ütluse, et ta magas ise ajal ning ei olnud selle tunnistajaks. Ärkas ja nägi kägistas G.L. Ta küsis G.L-ilt, kuidas too xxx juba surnuna. Taipas, et xxx seda tegi.. G.L viskas talle silmuse kaela, tõmbas pingule ja hoidis sekundit 5. sellest jäi talle kaelale jä G.L ähvardas teda, et ta räägiks uurimisel, et aitas tapmisel lg. xxx jalgu

5 hoida.. Ta ehmus, seepärast andis niisugused ütlused. Ja esimese ülekuulamise ajal valutas tal alkoholist pea. Arestimajas lõi ta mitu korda kambrikaaslast nõus sellega, et lõi teda vastu xxx kuid ei ole pead 1. aprillil, 2. aprillil. Ei tirinud xxx jalast ning ei peksnud teda. 1. ja 2. aprillil peksti xxx,

kuid xxx peksid xxx xxx . Lõi mõned korrad peopesaga vastu pead, seejärel andis talle laubanipsu xxxi tegevuse eest tema aadressil., selle eest, et xxx viskas tema asju põrandale.

Viskas tema kaussi, pani seda WC peale. Seda keelitasid xxx tegema xxx ja xxx Süüd tapmises ei tunnista, ei tunnista süüd xxx peksmises, tunnistab vargust xxx korterist.

- kes tunnist xxx juurde R.G , as süüd esitatud süüdistuses osaliselt ning andis ütluse, et enne minekut xxx juurde olid seal juba Z jõi ta matustel. Kui ta läks ja G.L. Nad jõid puskarit

ja õlut. Pärast läks samuti. Tema ja G.L käisid poes. Pärast Z magama ja xxx poodi astusid sisse tuttava A xxx juurde, pärast korterisse. Ta heitis samuti magama.. Ärkas sellest, et teda kallati külma veega üle. G.L ütles, et on surnud.. G.L ütles talle, et tema xxx

ja Z tapsid xxx. Küsis, kuidas nad seda tegid. G.L ütles, et kägistasid nööriga. G.L olid hullumeelsed silmad.. Z oli joonud, kuid ta ei olnud agressiivne. Ta oli kurb. Ta nägi G.L nööri ja viimane ütles, et selle nööriga kägistas ta kaelal nägi ta xxx. Z

nöörijälge. Hiljem otsustasid teha nii, nagu oleks korteris olnud rööv. G.L hakkas asju

mööda korterit laiali loopima. Läksid asjadega tänavale. Ta tegi ettepaneku

xxx minna Z

juurde. Läksid . Seal joodi samuti. Ütlesid Z juurde. Ukse avas Z Z, et need on G.L-i asjad, ta lahkus k ku, odust. Mõne aja pärast ilmus korterisse mees, ta nägi asju ja tegi ettepane et ostab need ära.. Tema ja G.L hakkasid mehega kokku leppima. Pärast läks ta koju ja

rääkis seal tapmisest isale ja emale. Ema hakkas nutma. Isa läks temaga juurde. Rääk Z isid

sellest Z xxx xxx . Sel päeval oli tal määratud kohtumine . Kohtumisel rääkis ta viimasele tapmisest ja palus, et too teataks politseile.. Järgmisel päeval kutsuti ta politseisse.. Ise ta ei teatanud politseisse, kuna kartis. Ta kartis G.L ja Z KarS § 307 järgi süüd ei tunnista.

G.L oli hullumeelses seisundis. Palusid Z luba jätta asjad ajutiselt sinna.. Ütlesid, et G.L läks vanaema juurest ära. Ei saanu Z d juhtunust rääkida, kuna Anossoov oli kõrval. Ta kandis kilakotis muusikakeskuse xxx kõlarit. tapmisest teatas talle G.L, sama ütles ka et tema ja P tapsid xxx xxx

.. G.L ütles, et ta läks tülli. Enne seda, kui ta magama jäi, mingeid konflikte korteris ei olnud. Miks see juhtus, ei tea. xxx oli iseloomult hea inimene.

- A , .Z kes ei tunnistanud oma süüd esitatud süüdistuses ja andis ütluse, et ta magas. Kuulis uksele koputamist. Tegi ukse lahti ja nägi Nad küsisid luba istuda. Ütlesid, G, G.L ja

Z et G.L tuli vanaema juurest ära ja on sellepärast asjadega.. Ta lasi nad korterisse ja läks

magama.. Hommikul äratasid ta politseitöötajad. Need poisid käisid mõnikord tema juures joomas. Tema korteris oli xxx. Ta ei küsinud, kelle asja ja mis asjad nad tõid. Ta oletas, et need on varastatud asjad. Nende inimeste poolt toodud asjade edasist saatust ei tea.. Nende asjade hoidmise eest lubasid nad 1liitri konjakit, andsid aga ainult puskarit. Sellest, et toodud asja on varastatud, sai ta teada politseis.

Kohtuistungil kuulati üle kannatanud: - et Z koos xxx xxx, kes andis ütluse, panid toime ühistule kuuluvate veelaudade varguse.

xxx Z ema osaliselt. On vanaema ja vanaisa kustutasid võlgnevuse 4500 krooni täielikult,

jäänud hagi summas 2000 krooni. Toetab hagi. Talle tunnistas Z ema, et poeg pani toime veelaudade varguse.

- xxx xxx, kes andis ütluse, et 23.03.2005.a. lahkus poeg tema juurest kell 16. Ütles, et tema juurde tuleb G.. 24. Märtsil 2005.a. läks ta aga poja korterisse. Uks oli lahti. Korteris oli kõik segamini pööratud.. tema poeg lamas kušetil paremal küljel. Tema käsi oli külm. Suust

6 voolas verenire. Tema kaelal nägi ta triipu. Poeg ei töötanud, raha tal ei olnud. Poeg sõbrustas R.G. Poeg kuritarvitas alkoholi. Kuid ta ei võinud teisele inimesele kurja teha.. Ta ei olnud tige, kättemaksuhimuline. Toetab hagi. 2005.a. suhtles ta G.L-iga ja z. Ta rääkis pojale, et ei teeks G.L-i ja z tegemist. - xxx, kes andis ütluse, et teda kuulati politseis üle.. ta andis seal valeütlusi. See inimene, kes peksis ei ole Z. Z teda ei peksnud.. ta ei Z ta ei laimanud. Kambrikaaslased kinnita oma ütlusi.

xxx ja xxx Z peale. Teda peksid xxx ja xxx ast kannatanu ütlesid, et ta ajaks kõik . Pär ütluste (t.l. kd 2, t.l. 31 35), selgitas kannatanu, et ta võib näkku öelda, et nad peksid - xxx teda.

K

ohtuistungil kuulati üle tunnistajad:

- R.G ema. xxx tapmisest ei tea ta midagi. Tema poeg tuli koju xxx, kes andis ütluse, et ta on varahommikul. Ta oli šokiseisundis.. ta ütles, et magas.Ta valati külma veega üle ja teatati, et xxx on surnud. Korteris olid veel G.L ja Z. Poeg rääkis sellest temale ja mehele. Pärast tuli xxx l Poeg rääkis sel est ka temale. Teda ei olnud kodus õhtuni välja. Ta ei teadnud, kuidas sellest politseisse teatada.

- xxx, kes andis ütluse, et tunneb lapsepõlvest. 2005.a. läks juurde. Nad läksi Z Z d maja katusele. Katusele viiv uks oli lahti.. Nägid alumiiniumist veelaudasid. Otsustasid need maha

võtta. Andsid metalli vastuvõtupunkti. Said 100 krooni. Raha kulutasid õlle, sigarettide ja

mahla peale. Tema suhtes asi lõpetati. Ta täitis 60 tundi üldkasulikku tööd. Metalli äraandmisel esitasid Z passi.

- G xxx, kes andis ütluse, et läks hommikul juurde koju viimane rääkis talle, et teda aeti purjuspäi korteris üles ja öeldi, et on tapetud ning on vaja instseneerida rööv, viia xxx xxx asjad korterist välja. Nad ütlesid, et kui sa ei ole nendega, siis ta tapetakse. Politseisse teatas ta õhtul. Ta teatas politseitöötajatele, et mõrvarid kinni peetaks. G kartis politseisse minna, ta kartis G.L. Tema koos vennaga pidasid G.L-i ja Z kinni. Z püüdis põgeneda, tuli

kohaldada füüsilist jõudu. G.L tundis ta kui mitte puhaste kätega inimest. Ta tegi G ettepaneku minna G politseisse, kuid viimane kartis ning ei tahtnud sõpru välja anda. rääkis, et G.L G on talle sõber.. Leiab, et sai aru, mida ta räägib, kuigi oli küllaltki tugevasti purjus. - xxx, kes andis ütluse, et sai tapmisest teada oma vennalt. Viimane helistas talle tööle. xxx

Õhtul kohtusid vennaga. Koos käisid kohtumas politsei operatiivtöötajaga. Õhtul leidsid vennaga G G, viimane oli tugevasti joobes. Veel oli ta stressiseisundis. isa kaudu üles -xxx, kes andis ütluse, et ta kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi. Pärast tema ütluste avaldamist (t.l. 43- xxx 45, kd 2) selle kohta, et nägi sinikat kõrva peal, selgitas viimane, et teda lõi suhtes tema isiklikult füüsilist vägivalda ei kohaldanud. Z Kuid xxx

Pärast ülalnimetatud ütlusi selgitas , et ta ei ole nõus tema poolt kohtus kannatanu xxx

antud ütlustega ja tahab neid muuta. Kehavigastused sai ta siis, kui kambris mängiti pimesikku. Keegi teda ei peksnud.

Kohtuistungil avaldati - tunnistaja xxx ütlused ( kd 2, t.l. 48 50), kes andis ütluse, et nägi xxx l ja peas. xxx olid konfliktid xxx kambris sinikaid näo nimelise poisiga. Nägi , kuidas

suur xxx xxx ukse juures peksma hakkas väikest

. Tõukas ta maha ja peksis kätega vastu pead.

Kohtuistungil avaldati kriminaalasja materjalid: - okollid (kd 1, t.l. 2-7, 12-13; t.l. 95-97, 99-103); sündmuskohtade vaatlusprot - -49, kd 1) asitõendite vaatlusprotokoll (t.l. 38 - metalli ostu-

müügilepingu koopiad (kd 2, t.l. 135)

7 -

tõend veelaudade vargusega seotud kulutuste kohta (kd 2, t.l. 114) - DNA ekspertiisi arvamus (kd 2, t.l. 189-192) - xxx kohtu-arstliku ekspertiisi akt (kd 2, t.l. 39-40 - xxx laiba kohtu-arstliku ekspertiisi akt (kd 2, t.l. 26-32) - P.Z kohtu arstliku ekspertiisi akt (kd 1, t.l. 249-250) – - xxx allkiri (kd 1, t.l. 96) -

Kuulanud ära süüdistatavad, kannatanud, tunnistajad, olles tutvunud kriminaalasja

materjalidega, jõuab kohus järeldusele, et süüdistatavate G.L-i, süü on Z G ja Z tõendatud kõigi kohtuliku uurimise poolt uuritud tõenditega kogumis.

Kohus tuvastas, et G.L tunnistas oma süüd talle esitatud süüdistuses täielikult, välja

arvatud tapmine isikute grupis. Z tunnistas oma süüd 2 varguse episoodi toimepanemises, tunnistas osaliselt süüd episoodis ning ei tunnistanud süüd tunnistas süüd xxx xxx tapmises. G täielikult, ei tunnistanud süüd kuritegelikul teel saadud vara hoidmises. Z

G.L-i süü tapmises on tõendatud tema enda ütlustega, G.L-i süü varguse xxx Z G toimepanemises on tõestatud nii nende endi ütluste kui ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga, Z . Z muusikakeskuse võetuse protokolliga süü veelaudad varguses on tõendatud tema

ütlustega, ütlustega müügi kviitungi koopiaga. On tuvastatud, et süüdistatav xxx ning ostu- hüvitas oma ema kaudu ühistule tekitatud kahju täielikult.

Z z

Z enda kui ka xxx süü episoodis zz on osaliselt tõendatud nii ütlustega ning kohtu- arstliku ekspertiisi arvamusega. Kohus peab kannatanu xxx poolt kohtulikul uurimisel antud

ütlusi valedeks ning seostab neid kannatanu enda olukorraga, kes vahi all viibides kardab anda tõeseid ütlusi Z vastu. xxx muutis oma ütlusi, mis ta andis kohtueelsel uurimisel . See annab tunnistust tema ebasiirusest. Seepärast lähtub kohus esialgsetest ütlustest, mida ta xxx pe

ab tõesteks.

G G süüd esimese astme kuriteost mitteteatamises tõendavad faktilised asjaolud. nägi tapetud xxx. Kuid ta ei teatanud xxx tapmisest politseiorganitesse, vaid jätkas alkohoolsete jookide tarvitamist koos G.L-i ja Z xxx kuid ei .sellest sündmusest rääkis ta oma emale, isale, pöördunud politseisse. See ei vabasta süüdistatavat kohustusest teatada tapmisest riiklikele

organitele. G ütlused, et ta kartis G.L ja seepärast ei teatanud politseisse, ei vasta tegelikkusele.

Z suhtes leiab kohus, et arvestades tema elukogemust, faktilisi asjaolusid, ei saanud ta mitte mõista, et tema korterisse toodud asjad on varastatud.. Asjad toodi tema korterisse ja müüdi

siinsamas alandatud hinnaga võõrastele inimestele.. Seda tõendab tema puhtsüdamlik ülestunnistus (kd 1, t.l. 144), milles too märkis: „mõtlesin, et asjad olid varastatud“. Toimiku materjalidega on tuvastatud, et varastatud aparatuuri hoiti Z korteris alates süüdistatavate

kohaletulekust 24. märtsi varahommikul kuni kell 21, s.t kuni tema kainenemisele paigutamise hetkeni.

Kohus leiab, et G.L-i tegevus on õieti kvalifitseeritud KarS 7 113 järgi. Kuid kohus

peab õigeks kvalifitseerida tapmisega seotud episoodis ümber KarS § Z tegevus xxx -ile 113-22 lg 3, s.t leiab, et Z tegevus nimetatud episoodis tuleb lugeda kaasaaitamiseks, kuna Z aitas tahtlikult G.L G.L-i poolt xxx tapmise toimepanemisel.

8 Kohus tugineb siin Z - esialgsetele ütlustele, mis ta andis kohtueelsel uurimisel (kd 2, t.l. 2 4. Nii märkis , et ootamatult pani G.L tema kaela ümber nööri, hakkas silmust Z

kinni tõmbama. Kui ta palus teda lahti lasta, lasi G.L ta lahti, võttis nööri endale

sõnadega „treenisin“. Hiljem kägistama, tõmmates silmust kokku hakkas G.L x

xx

samuti nagu tema peal.. talle ütles G.L, et hoiaks xxx jalgu selleks, et viimane ei tõmbleks. Ta võttis d, kuid pani lihtsalt käed nende peale, et näidata , nagu ta hoiaks xxx jala neid. xxx

lamas aga rahulikul ja ei tõmmelnud.

Sellest lähtudes jõuab kohus järeldusele, et tapmise täideviija, s.t ta faktiliselt ei Z ei ole xxx

hoidnud xxx jalgu. Toimiku materjalides ei ole objektiivseid tõendeid poolsete mõjutuste Z kohta xxx tapmise toimepanemisel G.L-i poolt.

Kohus peab samuti õigeks Vägivalla süsteemi Z tegevuse kvalifitseerimist episoodis xxx moodustavad kolm või enam episoodi. xxx kehavigastuste tekitamise episoodid olid eraldatud väikese ajavahemikuga. Kannatanule tekitati erinevaid kehavigastusi erinevates kehaosades.. seda kinnitab objektiivselt isegi xxx kohtu arstliku ekspertiisi akt. –

Toimiku materjalidest on teada, et süüdistatav G.L on kahel korral kohtulikult karistatud, ei teinud enda jaoks vajalikke järeldusi, jätkas kuritegude toimepanemist.

Süüdistataval on kohtulik karistus, on varem vastutusele võetud väärtegude toimepanemise Z eest.

G ei ole varem kohtulikult karistatud, Z on kustutatud karistus.

G.L, Z ja G G

ei töötanud kusagil. on käesoleval ajal invaliid.

G.L-i, Z ja G vastutust kergendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Lähtudes toimiku materjalidest ei leia kohus, et G.L kahetses xxx tapmist.

Z karistust kergendavaks asjaoluks on tekitatud kahju vabatahtlik hüvitamine, süüteo toimepanemine ähvarduse mõjul ning tema alaealisus.

Süüdistatavate G.L-i, Z G ja Z karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus, juhindudes KarS § 56 iga süüdistatava süü ja osaluse astet toimepandus, nende suhtumist toimepandusse, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Kohus võtab arvesse ka nende isiksusi, võimalust mõjutada neid eesmärgiga loobuda edaspidi süütegude toimepanemisest. Kuna G.L ja Z panid toime ohtlikud kuriteod, peab kohus otstarbekaks mõista neile karistuseks reaalne vangistus.

Võttes arvesse süüdistatava Z karistust kergendavaid asjaolusid xxx tapmise episoodis peab kohus võimalikuks kohaldada tema suhtes KarS § 22 lg 5 ja 60 sätteid, s.t kergendada tema karistust vangistust. –

G ja Z suhtes aga mõista karistuseks, võttes arvesse kõiki asja tehiolusid, vangistus KarS § 73 kohaldamisega.

9

Kohtu poolt tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse mõistmise motiivide alusel, juhindudes KrMS § 311-31, kohus

OTSUSTAS:

Tunnistada G.L süüdi KarS § 113, 199 lg 2 pp 4,7 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja karistada: - 7 aastase vangistusega KarS § 113 järgi

- 1 aastase vangistusega KarS § 199 lg 2 pp 4,7 järgi

KarS § 64 lg 1 alusel mõista G.L-ile mõistetud karistustest rangeima karistuse suurendamise teel liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

Tõkend – ätta muutmata - vahi all pidamine j

Karistusaega arvestada alates 24.03.2005.a.

Tunnistada P

.Z süüdi KarS § 113 – 22 lg 3; 199 lg 2 pp 4,7; 122 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja karistada:

- - KarS § 113 22 lg 3 järgi KarS § 60 sätete kohaldamisega 2(kahe) aasta 6 kuulise vangistusega - 1 aastase vangistusega KarS § 199 lg 2 pp 4,7 järgi - KarS § 122 järgi 6 (kuue) kuulise vangistusega

KarS § 64 lg 1 alusel mõista P.Z kergema karistuse katmise teel rangeima karistuse pool

t 2 aks) aastat 6 kuud vangistust. (k

Tõkend – jätta muutmata - vahi all pidamine

Karistusaega arvestada alates 24.03.2005.a.

Tunnistada R.G süüdi KarS § 199 lg 2 p 7; 307 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja karistada: - 1 aastase vangistusega KarS § 199 lg 2 p 7 järgi - KarS 307 lg 1 järgi 6 kuulise vangistusega

KarS § 64 lg 1 alusel mõista R.G kergema karistuse katmise teel rangeima karistuse poolt

1 aasta vangistust.

Kohaldada Kar

R.G ei S § 73 ja mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele täielikult, kui pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse seaduslikul jõustumisel. -

Tunnistada A.Z süüdi KarS § 202 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda 3 (kolme) kuulise vangistusega.

Lugeda karistusaja hulka Z vahi all viibimine 24.-25 märtsil 2005.a, s.t kaks päeva ning mõista talle lõplikult 2(ka

ks) kuud) 28 päeva vangistust.

10 Kohaldada KarS § 73 ja mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele täielikult, kui A.Z ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu

Mõista süüdistatavatelt välja sundraha – G.L-ilt ja P kummaltki .Z 7500 krooni 4500 krooni. , R.G ja A.Z kummaltki

Mõista süüdi välja: G.L-ilt ja statavatelt P.Z solidaarselt

kannatanu xxx (xxx) kasuks 2083.75 krooni.

Mõista süüdi välja: G.L-ilt, statavatelt P.Z ja R solidaarselt .G kannatanu xxx kasuks 8118 krooni.

Mõista süüdistatavatelt solidaarselt välja laiba ekspertiisi G.L-ilt ja P.Z

tegemise eest P.Z ja R

1592.50 krooni, mõista süüdistatavatelt G.L-ilt, .G solidaarselt välja käejälgede, DNA ekspertiisi eest 8659.99 krooni. Mõista süüdistatavatelt välja: a) G.L-ilt - -

süüdistatava ekspertiisi, kohtu psühhiaatrilise ekspertiisi eest 3373 krooni

- kaitsja Mihhail Korlenko poolt kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest 9805.80

krooni, 4130 kaitsja Mihhail Korlenko poolt kohtulikul uurimisel osutatud õigusabi eest krooni - toimiku materjalide kopeerimise eest 360.80 krooni

b) P

.Z

- kannatanu xxx -arstliku- ekspertiisi, kohtu- , süüdistatava kohtu psühhiaatrilise ekspertiisi eest

5213 krooni

- kaitsja Vladimir Rogulski poolt kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest 14868 krooni, 4130 kaitsja Vladimir Rogulski poolt kohtulikul uurimisel osutatud õigusabi eest krooni - toimiku materjalide kopeerimise eest 360.80 krooni

c) R

.G

- kaitsja Igor Belugini poolt kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest 4248 krooni, kaitsja Igor Belugini poolt kohtulikul uurimisel osutatud õigusabi eest 4130 krooni - toimiku materjalide kopeerimise eest 360.80 krooni

d) A.Z

- kaitsja Galina Tšelnokova poolt kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest 2336.40 krooni, 4130 kaitsja poolt koht Galina Tšelnokova ulikul uurimisel osutatud õigusabi eest krooni - toimiku materjalide kopeerimise eest

360.80 krooni

Kohtukulud ja sundraha tuleb üle kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumber 2800049887.

Kvii

tungid riigi nõuete tasumise kohta tuleb esitada Viru Maakohtu kantseleisse.

Otsusega tervikuna võivad osalised tutvuda, saada selle kätte Viru Maakohtu kantseleist 15. aprillil 2006.a

11 Kohtuotsuse peale võib esitada kaebuse, protesti Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul , teatades maakohtule kohustuslikus korras kirjalikult kaebuse esitamisest 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakstegemisele järgnevast päevast.

Eesistuja

Aleksei Lavrovski

Rahvakohtunikud

Jekaterina Barsukova

Aime Semjonova

Tõlge õige Ele Uutmaa, tõlk