1-06-3630\1 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-06-3630

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Käskmenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2006. a Valga Kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-3630 (06282000112) Kohtukoosseis Kohtunik Hele Ilisson Kriminaalasi U.K süüdistus KarS § 424 järgi käskmenetluses Süüdistatav U.K

RESOLUTSIOON

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §§ 159 ja 254, kohus

o t s u s t a s :

Süüdi mõista KarS § 424 järgi ja karistada teda U.K rahalise karistusega kahesaja (200) päevamäära (a´50 krooni) ulatuses, s.o. summas kümme tuhat (10 000) krooni.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – U.K suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KarS §50 lg.1 alusel võtta U.K-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks (3) kuuks.

2

Välja mõista

riigi tuludesse U.K-lt (Rahandusministeeriumi a/k 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber

2800049874) kohtukulu – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas neli tuhat viissada (4500.-) krooni.

Välja mõista

kohtukulu – kaitsjatasu U.K-lt

vandeadvokaat Otto Preemi osalemise eest kohtueelses menetluses

summas viissada viiskümmend kaks (552) krooni 24 senti (s.h.84.24

krooni käibemaks) riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber 2800049874).

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi a/k-le 10220034796011 SEB EÜP, viitenumber 4100065035).

Rahaline karistus, sundraha ja kaitsjatasu tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul.

Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörat kohtuotsust a täitmisele antud summa sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu.

Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva

jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.

ASJAOLUD Kohus

t u v a s t a s:

Prokuratuuri taotlus

20.märtsil 2006.a. on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Viljandi osakonna

ringkonnaprokurör M.Väin edastanud Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale kriminaalasja U.K süüdistuses KarS §424 järgi. Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses, U.K süüdimõistmist KarS §424 järgi ja

tema karistamist rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, s.o. 10 000 krooni suuruse summas.

U.K süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, 04.03.2006.a

kella 04.58 ajal juhtis xxx tänaval mootorsõidukit Ford Sierra riikliku

registreerimismärgiga xxx xxx, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest 26.08.2005.a väärteokorras liiklusseaduse § 74´19 alusel rahatrahviga 8 640 krooni.

Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. U.K

3

Kohtu otsuse põhjendused, karistuse mõistmise põhjendused ja resolutsioon

Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS §251

alusel. Kohtunik nõustus süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras. Asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et U.K toimepandud tegu vastab

KarS §424 ettenähtud kuriteokoosseisule. Kohus tuvastas U.K

õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud U.K süüd välistavaid asjaolusid ning U.K tuleb KarS §424 järgi süüdi mõista.

Süüdistatav U.K tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü.

Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Süüdlase U.K vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud tema

käitumises puuduvad. U.K pani mootorsõiduki juhtimisega

alkoholijoobes, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, toime rikkumise

KarS §424 järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Kohus leiab, et U.K-le tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks

mõju süüdlasele ka edaspidi ning, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi

õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest.

Kohus leiab, et süüdlase karistamine reaalse vangistusega ei ole otstarbekas, kuna

U.K omab legaalset sissetulekut. Kohus leiab, et arvestades karistuseesmärke ja U.K süü suurust, tuleb U.K KarS §424

järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistada rahalise karistusega 200 päevamäära

ulatuses, s.o. summas 10 000.- krooni. Samuti tuleb U.K-lt ära võtta

mootorsõiduki juhtimise õigus. Prokurör on palunud U.K-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Prokurör on viidanud, et

U.K on karistatud väärteokorras LS §74-19 järgi ühel korral ning

käesoleva süüteo pani U.K toime öisel ajal, mil tänavatel oli liiklus minimaalne ning oht tekitada liiklusohtlikke olukordi oli minimaalne. Kohus arvestab eelpooltoodud asjaoludega juhtimisõiguse äravõtmisel.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 ning KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab

need KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 189 lg 2

kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg.1 p.4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. U.K-le määratud kaitsja Otto Preem on esitanud kriminaalasja materjalide juurde taotlus-aruande, milles palub välja mõista kohtueelses menetluses osaluse eest

4 kaitsjatasu summas 552.24 krooni. Seoses U.K süüdimõistmisega jääb see kohtukulu U.K kanda.

KrMS §175 lg.1 p.9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p.2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul

poolteist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (1,5x3000.-), s.o. 4500.- krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. , mõistetakse välja süüdimõistva Süüdistatavalt U.K-lt kohtuotsusega kaasnev sundraha ning kaitsjatasu kaitsja osaluse eest kohtueelses menetluses summas 552.24 krooni - riigituludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

Hele Ilisson Kohtunik 17.04.2006.a.