1-06-3972\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-06-3972

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2006.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-06-3972 (06231400234)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Külli Vendik

Kriminaalasi Juhan Ärmi süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses

Prokurör Aleksander Tšitšerov

Süüdistatav J u h a n ÄRM - isikukood XXXXXX, Eesti kodanik, keskeriharidusega, elukoht: XXXXXXX; töötab OÜ-s Tofre Haljastus; varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest korduvalt karistatud rahatrahvidega; tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja

vandeadvokaat Veera Tolli-Baskin

RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada J u h a n ÄRM KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada 2 kuud vangistust üldkasuliku tööga. Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi ÜKT-d, siis on mõistetavaks karistuseks 120 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrab kohus ÜKT tegemise tähtajaks 4 (neli) kuud.

ÜKT tegemise ajal on J.Ärm allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid.

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta J. Ärmilt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

2. Välja mõista J. Ärmilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 215.- (üks tuhat kakssada viisteist) krooni ja sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS. J. Ärm isikuna, keda 09.12.2003.a. Harju Politseiprefektuuri otsusega mootorsõiduki juhtumise eest joobeseisundis karistati rahatrahviga 15 000 krooni, trahv tasumata ja karistatus kustumata, uuesti 20.veebruaril 2006.a. kella 09.20 ajal Harjumaal Kiisa tee 1.kilomeetril juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Toyota Liteace registrimärgiga 295 AUX. Sellega pani J. Ärm toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Süüdistatav J. Ärm tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Tema kaitsja V. Tolli-Baskin pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuliku arutamise järeldused. J. Ärmi süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: - väärteoprotokolli ja alkoholijoobe tuvastamise protokolliga 20.02.06.a. (tl. 7, 8); - ärakirjaga Harju politseiprefektuuri otsusest 09.12.2003.a. (tl. 6); - väljavõttega karistusregistrist (tl.11-12) ja liiklusjärelevalve osakonna andmebaasi õiendiga (tl.13); teatisega selle kohta, et mõistetud rahatrahvid on erinevate täiturite juures sundtäitmisel (tl. 15); - kahtlustatava J. Ärmi enda ütlused kohtueelses menetluses (tl. 18-20).

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et J. Ärmi süü on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus J. Ärmi süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et J. Ärmi pole võimalik karistada rahalise karistusega. Erinevate väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on tal tasumata, samuti kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskuld. Rahatrahv pole olnud küllaldane, et ära hoida uue samaliigilise süüteo toimepanemist. Mõistes J. Ärmile põhikaristusena vangistust, peab kohus otstarbekohaseks asendada see üldkasuliku tööga. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel peab kohus põhjendatuks kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ning seda mitte vähem kui 6 kuuks.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS § 175 lg 1 p-de, 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311 – 313.

Kohtunik