1-06-1651\5 · 1-06-1651\5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-06-1651

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. aprillil 2006. a., Kuressaare Kohtumajas Kriminaalasja number 1-06-1651 (05274000246) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Inna Teresk Tõlk - Kriminaalasi S.K süüdistus kuriteos KarS § 263 p 1,4 järgi ja Martin S.K süüdistus kuriteos KarS § 263 p 1,4 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses

Prokurör

Svetlana Maripuu Süüdistatavad

S.K, ik.xxx;

ja

MARTIN S.K, ik. 38312220231;

Kaitsja

S.K kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld; Martin S.K kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav

2 RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada S.K kuriteos KarS § 263 p 1,4 järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus (6) kuud. KarS §-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta S.K-le mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata katseajaga 18 (kaheksateist) kuud käitumiskontrollile allutamisega.

Süüdi tunnistada MARTIN S.K kuriteos KarS § 263 p 1,4 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) miinimumpäevamäära (150x50), s.o. 7500 (seitse tuhat viissada) krooni riigituludesse.

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr.10220034796011 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas viide 4100064858.

KarS § 75 lg 1 alusel kohustada S.K katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohus määrab, et S.K-le mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt

täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõuded ning kohustused. S.K anda katseajaks temale määratavate kriminaalhooldajate järelevalve alla.

S.K ja Martin S.K suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel ära jätta.

Välja mõista S.K-lt riigituludesse menetluskulu -

sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni.

Välja mõista Martin S.K-lt riigituludesse menetluskulu -

sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni.

Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 Ühispangas, viide 2800049696.

Kohtuotsus rahalise karistuse ja menetluskulu väljamõistmise kohta loetakse täidetuks ja

otsust täitmisele ei pöörata, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena ja menetluskuluna

väljamõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul. Kui menetluskulu ei ole ettenähtud tähtpäevaks tasutud, saadetakse kohtuotsus või -määrus menetluskulu kohta kohtutäiturile.

3 Edasikaebamise kord

Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui

tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega.

Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustuse kohta tehtud otsustuse võib vaidlustada KrMS 15 peatüki sätete kohaselt.

S.K süüdistatakse selles, et tema koos oma poja Martin S.K-ga tungis 11.07.2005.a. kella 19:40 paiku avalikus kohas Saare maakonnas Leisi alevis Leisi Keskkooli

ühiselamu juures Eesti Õpilasmaleva töö-ja puhkelaagris olevate ja õhtuseks ürituseks

valmistuvate alaealiste laste ja kasvatajate juuresolekul kallale komandörile V.T.le ja alaealisele H. R.ale, ähvardasid neid vägivallaga, seejärel S.K üritas lüüa rusikaga näkku V.T.t, lõi tal käest mobiiltelefoni maha ja lõi jalaga keha piirkonda ning alaealist H.R.t

lõi rusikaga näkku. Samal ajal ründas alaealist H. R.at Martin S.K, lõi teda rusikaga

näkku ja viis füüsilist vägivalda kasutades ühiselamu kõrval oleva puu juurde ning sidus teibiga puu külge kinni. Oma tegevusega Erik ja Martin S.K rikkusid ka kõrvalseisvate alaealiste isikute rahu ja avalikku kindlustunnet ning nurjasid kavandatud ürituse. Oma sellise tegevusega, mis seisnes avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga grupi poolt, pani toime KarS § 263 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. S.K

Martin S.K süüdistatakse selles, et tema koos oma isa S.K-ga tungis 11.07.2005.a. kella 19:40 paiku avalikus kohas Saare maakonnas Leisi alevis Leisi Keskkooli

ühiselamu juures Eesti Õpilasmaleva töö-ja puhkelaagris olevate ja õhtuseks ürituseks

valmistuvate alaealiste laste ja kasvatajate juuresolekul kallale komandörile V. T.le ja alaealisele H. R.ale, ähvardasid neid vägivallaga. S.K lõi V. T. käest mobiiltelefoni

maha, üritas lüüa rusikaga näkku ja lõi jalaga keha piirkonda ja alaealisele H. R.ale lõi rusikaga näkku. Samal ajal ründas alaealist H. R.at Martin S.K, lõi teda rusikaga näkku ja viis füüsilist vägivalda kasutades ühiselamu kõrval oleva puu juurde ning sidus teibiga puu külge kinni. Oma tegevusega Erik ja Martin S.K rikkusid ka kõrvalseisvate alaealiste isikute rahu ja avalikku kindlustunnet ning nurjasid kavandatud ürituse. Oma sellise tegevusega, mis seisnes avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga grupi poolt, pani MARTIN S.K toime KarS § 263 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaaltoimik Erik ja Martin S.K süüdistuses kuriteos KarS § 263 p1,4 järgi saabus kohtusse läbivaatamiseks lühimenetluses. Kohtuliku uurimise käigus esitas prokurör kohtule

KrMS §-des 241 ja 243 nimetatud protokollid ja §-s 245 nimetatud kokkulepped

süüdistatavatega taotledes asja läbivaatamise jätkamist kokkuleppemenetluse sätete järgi. Kohus jätkas KrMS §-de 250 ja 247 alusel menetlust kokkuleppemenetlusena.

4

Prokuröri juures toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus on süüdistatav S.K

ja tema kaitsja nõustunud S.K-le esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga. Pooled on jõudnud kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse

liigis ja määras. KarS § 263 p 1,4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör

kohtus süüdistatavale S.K-le karistuseks vangistust kuus (6) kuud, KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga kaheksateist (18) kuud ühes KarS 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.

Prokuröri juures toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav Martin S.K ja tema kaitsja nõustusid Martin S.K-le esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 263 p 1,4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Martin S.K-le karistuseks rahaline karistus ükssada viiskümmend (150) miinimumpäevamäära, s.o. 150x50=7500 (seitse tuhat viissada) krooni riigituludesse.

Süüdistatavad S.K ja Martin S.K selgitasid kohtuistungil, et nad on

prokuröriga sõlmitud kokkulepetest arusaanud, nad nõustuvad sõlmitud kokkulepetega, kokkulepete sõlmimisel nende suhtes mingit sundi rakendatud ei ole.

Prokurör ja süüdistatavate kaitsjad kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkulepete juurde.

Maakohtu seisukoht.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Prokurör ja

kaitsjad kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkulepete juurde, kinnitades samuti vabatahtlikku kokkulepete sõlmimist. Tsiviilhagi ei ole esitatud.

Kohus leiab, et S.K ja Martin S.K tuleb süüdi mõista KarS § 263 p1,4 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja nendele tuleb mõista kokkulepetekohased karistused.

KrMS § 175 lg1 p9, 179 alusel kuulub S.K-lt ja Martin S.K-lt kummaltki nende süüdimõistmise korral väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära. Palga alammääraks on 3000 krooni ning seega on sundraha suuruseks 4500 krooni.

Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318.

Kristel Pedassaar kohtunik