1-06-4502\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-06-4502

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2006.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-06-4502 (05237601401)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Külli Vendik

Kriminaalasi K.L-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kokkuleppmenetluses

Prokurör Marina Kalistratova

Süüdistatav K.L - isikukood XXXXXXX, Eesti kodanik, põhiharidusega, kindla elu- ja töökohata; varem

kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, viimati 30.11.2004.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 266 lg 1 järgi – 1 aasta vangistust (vabanes

26.05.2005.a. ; tõkend – vahi all pidamine alates 14.10.2005.a.

Kaitsja

Merike Borunova

RESOLUTSIOON

1. K.L KarS § 199 lg 2 p 4, 8

Süüdi tunnistada

järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

Tõkend vangistuse alguseks lugeda 14. oktoober – vahi all pidamine jätta muutmata ning

2005.a.

2. menetluskulud riigieelarve tuludesse Välja mõista K.L-ilt

(Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu (üks tuhat) krooni ning sundraha (kaks tuhat) krooni. 1 000 2 000

2

Edasikaebamise kord.

Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse sätete väidetava rikkumisega) on õigus esitada

apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus ja kokkuleppe sisu. K.L isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 14. oktoobril 2005.a. kella 22.30 ajal Harjumaal Viimsi vallas Metsakasti külas Randvere teel tungis välisukse kaudu sisse AS-

le Rito Elektritööd kuuluvasse soojakusse, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära Sergei Panasenkole kuuluvad asjad: välgumihkel Zippo (600 kr), pardel (100 kr), habemeajamistarvikud (200 kr), firmapastapliiats (200 kr), päikeseprillid (600 kr),

kõrvaklappidega raadio (400 kr), taskulamp (200 kr). Vargusega tekitas ta S. Panasenkole varalise kahju kokku summas 2 500 krooni.

Sellega pani K.L toime järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. korduva KarS § 199 lg 2 p 4, 8

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning mis oli seotud sissetungimisega.

Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus

toimepandud kuriteo eest KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kuus kuud vangistust algusega 14.10.2005.a.

Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi tunnistas K.L end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut. Kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kannatanu S. Panasenko on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, oma

õigustest on ta teadlik. Varastatud asjad on talle eeluurimisel tagastatud ning tsiviilhagi esitatud ei ole.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et K.L-i enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning menetluses on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Õigesti on kvalifitseeritud K.L-i käitumine, tema süü on tõendatud toimikus olevate

kirjalike dokumentidega ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning karistus tuleb mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka

menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2

alusel 1,5 palga alammäära. Sundraha antud kriminaalasjas oleks 4 500 krooni ning tasu märatud kaitsja osavõtu eest eeluurimisel ja kohtus kokku 2 280 krooni.

3

K.L puudub aga isiklik vara ning vabanemisel on tal plaan minna elama oma venna juurde Karksi-Nuia ning alustada esialgu talutöödega. Sellest tulenevalt kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine käib tal ilmselt üle jõu ning jätab need KrMS § 180 lg 3 alusel osaliselt riigi kanda.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 248 lg 1, 249, 311,313.

Kohtunik