1-05-715\7 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

04 aprill 2006, Tallinn Kriminaalasja number 1-05-715 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Igor Amann ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tiiu Hunt Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

27 märtsil 2006 Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi Igor Andrejevi süüdistuses KarS § 424 ja § 329järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 11 jaanuari 2006 lühimenetluse otsus Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Igor Andrejev ja kaitsja Oleg Nišajev Prokurör Ille Mardo Süüdistatav Igor Andrejev, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, vahistatud alates 11.01.2006 Kaitsja Vandeadvokaat Oleg Nisajev

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 11 jaanuari 2006 kohtuotsus Igor Andrejevi karistamise osas KarS § 329 järgi ja talle KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas.

Uue otsusega:

1/ Süüdi tunnistada Igor Andrejev KarS § 329 ja KarS § 424 järgi ja karistada KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades KarS § 424 järgi 2 aastase vangistusega.

2/ KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks

1 aasta ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 11 jaanuar 2006.

3/ Muus osas, sealhulgas KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristuse mõistmise osas jätta kohtuotsus sisuliselt muutmata, täpsustada kohtuotsuse sissejuhatavat osa ja lugeda Tallinna Linnakohtu asemel õigeks Harju Maakohus.

5/ Süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 05.04. 2006 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates

05.04. 2006.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

I.Andrejev tunnistati süüdi selles, et ta olles isikuks kellel on kohtu poolt ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus juhtis viiel erineval korral mootorsõidukit Opel Ascona reg nr

491 AKI, millega hoidis tahtlikult kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest. Samuti tunnistati I.Andrejev süüdi selles, et ta isikuna keda Harju Maakohus 08.08.2002 karistas KrK § 204 lg 3 alusel joobes mootorsõiduki juhtimise eest 6 kuulise vabadusekaotusega tingimisi 1 aastase katseajaga ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks, juhtis kehtiva karistuse ajal 11 korral mootorsõidukit olles alkoholijoobes.

Harju Maakohus tunnistas I.Andrejevi süüdi KarS § 329 alusel 17.04.2004 ja 07.05.2004 episoodides ja karistas 1 aastase vangistusega, KarS § 424 ja § 329 alusel 07.06.2004, 19.06.2004, 01.08.2004 episoodides ja KarS § 63 lg 1 alusel karistas teda KarS § 424 alusel 2 aastase vangistusega, KarS § 424 alusel 24.10.2004,01.11.2004, 18.11.2004, 01.01.2005, 26.03.2005, 30.04.2005, 03.06.2005, 30.07.2005 episoodides ja karistas 2 aastase vangistusega, KarS § 64 lg 1 alusel luges kergema karistuse kaetuks raskemaga ja mõistis liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas karistust 1/3 võrra ja mõistis lõplikuks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 alusel võeti I.Andrejevilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks ja 6 kuuks. I.Andrejev vahistati kohtusaalist ja karistuse kandmise aja alguseks loeti 11.01.2006 .

APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

I.Andrejev enda apellatsioonis ei nõustu maakohtu otsusega. Märgib, et tunnistab oma süüd täielikult, ei eita seda. Tahab oma vead heastada. Vabaduses tasus trahve, mida kinnitab töökoha raamatupidamine. Oli kindel töökoht ja elukoht. Kutsete peale ilmus, tõkendit ei rikkunud. Peres kasvab väike laps, keda peab ülal hoidma. Prokurör palus kohaldada tema karistamisel osaliselt karistusest vabastamist. Kohtuotsuse kuulutamise järgselt võeti ta vahi alla, kuigi vabaduses saab ta paremini trahve ja menetluskulusid tasuda. Tahab kiiremini oma vead parandada ja palub anda talle viimane võimalus ja vastus kaebusele.

I.Andrejevi kaitsja taotleb esitatud apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist I.Andrejevile põhikaristuse mõistmise osas ja uue otsusega mõista I.Andrejevile kergem karistus. Kaitsja esitades KarS § 56 lg 1ja 2 sätestatu leiab, et I.Andrejevi süü suuruse, isikuomaduste ja karistust kergendava asjaolu puhul oli kohtul võimalik karistada teda kergema karistusega. I.Andrejevil on ülalpidamisel abikaasa ja alaealine laps.

Apellatsioonikohtu istungil süüdistatavapellant toetas esitatud apellatsiooni ja palus kergema karistuse mõistmist. Kaitsjaapellant toetas esitatud apellatsiooni ja palus karistust kergendada, võimalusel süüdistatava osaliselt karistusest vabastada.

Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja apellatsioonide alusel mõistetud karistus tühistamisele ei kuulu.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS:

1/ Sõltumatult apellatsioonides esitatud väidetest ja taotlustest kuulub kohtuotsus tühistamisele materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu.

Maakohus on süüdlasele nii KarS § 329 kui ka KarS § 424 järgi mõistnud osade episoodide eest eraldi karistuse ja mõistnud ka liitkaristuse KarS § 64 lg 1 alusel. Sellist karistuse mõistmist ei ole kohus põhjendanud ja kohtuotsuse lõpposa on raskesti mõistetav. Antud juhul on kohus tuvastanud, et I.Andrejev on toime pannud ja on süüdi KarS § 329 ja

424 ettenähtud kuritegude korduvas toimepanekus. Korduvalt toimepandud sama kuriteokooseisu kuuluvat tegu ei ole alust eraldi kvalifitseerida ega ka episoodide kaupa eraldi süüdlast süüdi mõista ja karistada. Seadus näeb ette, et kui üks tegu vastab mitmele kuriteokoosseisule, on tegemist kuritegude ideaalkogumiga ning selle korral mõistetakse üks karistus KarS § 63 lg 1 alusel. Sellise ideaalkogumi tuvastamisel ei mõisteta üksikkaristusi ja järelikult ei saa neid ka KarS § 64 lg 1 alusel liita. Antud juhul oligi tegemist ülaltoodud olukorraga, kus I.Andrejev oli kaks erinevat kuritegu toime pannud ühe ja sama teoga. Seega tuleb I.Andrejev süüdi mõista nii KarS § 329 kui ka KarS § 424 järgi, kuid karistus tuleb mõista KarS § 63 lg 1 kohaldamisega vaid raskemat karistust ettenägeva paragrahvi, so KarS § 424 järgi.

2/ Süüdistatava ja kaitsja taotlused karistuse osas kohtuotsuse tühistamiseks ja kergema karistuse mõistmiseks rahuldamisele ei kuulu.

Kohus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga arvestanud eelkõige karistuse mõistmisel arvestatava süü suurusega ning arvestanud karistust raskendavate asjaolude puudumisega ning karistuse kergendavate asjaolude: puhtsüdamliku kahetsusega ja süü tunnistamisega. Samuti on kohus arvestanud, et kuritegudega ei kaasnenud raskeid tagajärgi. Seega on apellantide poolt esitatud asjaolud maakohtu poolt juba arvestatud ning nende veelkordseks või enamaks arvestamiseks seaduslikud alused puuduvad.

Apellatsioonides esitatud väited trahvide tasumisest ja abikaasa ning lapse ülalpidamise kohustuse täitmisest, ei anna antud juhul alust sanktsiooni piiridesse jääva ja põhistatud karistuse tühistamiseks.

Kaitsja esitas apellatsioonikohtuistungil taotluse I.Andrejevi osaliselt tingimisi karistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotluse rahuldamiseks seaduslikud alused puuduvad.

Karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seega tuleb KarS §-de 73 või 74 kohaldamisel igal juhul arvestada isikut iseloomustavate andmetega. I.Andrejev on varem korduvalt karistatud liiklussüütegude toimepanemiste eest väärteokorras/ I kd. t.lk. 252-254/, samuti on teda alkoholijoobes mootorsõiduki korduva juhtimise eest karistatud kriminaalkorras/ I kd. t.lk. 5-6/ Kriminaalkaristuse kandmisest on teda tingimisi ka vabastatud, kuid I.Andrejev on jätkanud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimist ja vaidlustatud otsusega on ta süüdi mõistetud 11 korral alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest kohtukolleegium leiab, et Harju Maakohus on õigesti leidnud, et Igor Andrejeveile mõistetud vangistus tuleb ära kanda. Apellantide väidetele, et tegemist ei olnud raske kuriteoga, osutab ringkonnakohus Riigikohtu otsuses 3-1-1-26-03 väljendatule, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega.

3/ Täpsustamise korras kuulub parandamisele maakohtu kohtuotsuse sissejuhatavas osas tehtud eksitav viga kohtu nimetuses, kuna kohtuotsuse kuulutamise päeval, so 11 jaanuaril 2006 aastal oli otsuses märgitud Tallinna Linnakohus kohtute ühendamise tagajärjel ümbernimetatud Harju Maakohtuks.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 1 ja lg 2 p 6 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 11 jaanuari 2006 kohtuotsuse I.Andrejevi karistamise osas KarS 329 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas. Apellatsioonides esitatud taotlused jätab ringkonnakohus rahuldamata.

IVI KESKÜLA IGOR AMANN MALLE PREIMER