1-06-1073\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S
Legislator headnote
AI generated1-06-1073\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: K O H T U O T S U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht 06.04.2006.a. Tallinnas
Kohtunik Aime Ivanson
Sekretär Maire Viksi
Prokurör Õnne Neare-Vaarmann
Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil
Süüdistatav J.U,, kriminaalkorras karistamata, , Süüdistus KarS § 199 lg 2 p. 8 järgi lühimenetlus
RESOLUTIIVOSA
Süüdi mõista J.U KarS § 199 lg 2 p. 8 järgi ja karistada vangistusega 5 kuud.
KrMS § 238 lg 2 alusel vähendades karistust ühe kolmandiku võrra, lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud 10 päeva.
Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest, s.o. 08.01.2006.a.
Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni karistuse ärakandmiseni.
Välja mõista J.Uilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: *sundraha 1,5 palga alammäära – 4500.- krooni *kaitsjatasu 2070.90 krooni, *ekspertiisitasu 2197.- krooni
Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 EÜP, viitenumber 2800049777.
Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kannatanu ja kaitsja esitada apellatsiooni.
Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalasi nr. 1-06-1073
Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil
kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast
SÜÜDISTUS J.Ui süüdistatakse selles, et tema 02.03.2005.a. kella 10.00 kuni 16.00 vahel Tallinnas aadressil Priimula tee 61 asuvast garaažist võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Aivar Salmile kuuluvad elektrilise käia Bavaria BD-150 maksumusega 450.- krooni ja elektrilise fööni Bosch PGH-530-2 maksumusega 1550.- krooni ning müüs need Balti Jaama turul edasimüüjatele. Sellega pani J.U toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, s.o. KarS § 199 lg 2 p. 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
MENETLUS KOHTUS
Kohtus taotles J.U endiselt kriminaalasja arutamist lühimenetluse korras ja tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi.
KOHTU SEISUKOHT Süüdistatava süü Aivar Salmile kuuluvate elektrilise käia ja fööni varguses on tõendatud:
1)kannatanu Aivar Salmi ütlustega, mille kohaselt 03.märtsil 2005.a. müüs Balti jaama turul
temale võõras isik kannatanule kuuluvaid käia ja fööni. Müüja sõnul olevat need asjad talle müügiks toonud keegi viiekümnendates aastates alkoholijoobes isik (lk. 4-5);
2)tunnistaja Aarne Lond ütlustega, mille kohaselt nägi ta 03.märtsil 2005.a. Balti jaama turul ühes müügikohas lihvimisaparaati ja fööni, mis olid varastatud Priimula 61 garaažist. Ta tundis need tööriistad ära, kuna on nendega ise töötanud. Helistas Aivar Salmile ja viimane tuli koos
tööriistade dokumentidega kohale ning kontrollides asjade vastavust dokumentidele, selgus, et need olidki Aivar Salmi omad (lk. 16-17); 3)tunnistaja S.Si ütlustega, mille kohaselt tõi 02.märtsil 2005.a. Balti jaama turule talle müügiks
elektrilise käia ja fööni üks talle tundmatu meesterahvas, mille eest maksis talle 200 krooni. Mees olevat öelnud, et need on tema isiklikud asjad (lk. 22-25); 4)äratundmiseks esitamise protokolliga, mille kohaselt S.S tundis ära J.Ui, kui isiku, kes talle tõi müügiks elektrikäia ja fööni (lk. 26-29).
Tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et on tõendamist leidnud J.Ui poolt nii elektrikäia kui elektrilise fööni vargus Priimula 61 garaažist. S.Si sõnul tõi J.U talle Balti jaama turule müügiks mõlemad tööriistad. Kuritegu on kvalifitseeritud õigesti KarS § 199 lg 2 p. 8 järgi.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et J.U vastavalt eksperdiarvamusele pani kuriteo toime
süüdivusseisundis, olles tavalises alkoholijoobes. Seega puuduvad süüd välistavad asjaolud.
Puuduvad ka karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus
puhtsüdamlikku kahetsust. Arvestades eeltoodut ja varasemate kriminaalkaristuste puudumist ning kahju puudumist võib J.Ui karistada miinimumile lähedase vangistusega.
Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 3.
Kohtunik