1-05-297\7 · Viru Ringkonnakohus

1-05-297 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.märts 2006. a Jõhvi Kriminaalasja number 1-05-297 (05259000393) Kohtukoosseis

eesistuja Mihhail Komt atnikov, liikmed Maarika Kuusk ja  Vladimir Rozalka. Kohtuistungi sekretär Kristina Männik Kriminaalasi Süüdistatava A.N-i süüdistuses Karistusseadustiku § 424 järgi. Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu 10.jaanuari 2006.a.

kohtuotsus, kriminaalasjas nr 1-05-297. Apellatsiooni esitaja

Süüdistatava A.N-i kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga; apellatsioon. Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna ringkonnaprokurör Marge Voogma Süüdistatav A.N: töötu.

Varem kohtulikult karistatud: 25.juunil 2003.a. Lääne-Viru Maakohtu poolt Karistusseadustiku § 424 järgi 5 (viie) kuulise

vangistusega tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga ühes

mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 (kuueks)

kuuks. Halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest karistatud neljal korral. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga (kokkuleppel) RESOLUTSIOON :

1.Viru Maakohtu 10.jaanuari 2006.a. kohtuotsus A.N-i süüdistusasjas jätta muutmata ning apellant Kaido Kooga apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse kirjalikult Viru Ringkonnakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kohtuotsuse terviktekst tehakse teatavaks 03.märtsil 2006.a. ringkonnakohtu kantselei

kaudu. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud ringkonnakohtule 30 (kolmekümne)

päeva jooksul advokaadi vahendusel alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. süüdi Viru Maakohtu 10.jaanuari 2006.a. otsusega tunnistati A.N Karistusseadustiku § 424 järgi ja karistuseks mõisteti vangistus tähtajaga 8 (kaheksa) kuud.

1-05-297

(6)

2 Karistusseadustiku § 50 lg 1 alusel võeti A.N-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks ja kuueks kuuks. Karistusseadustiku § 74 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui A.N ei pane kahe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab Karistusseadustiku § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. A.N-ile määratud katseaja alguseks loeti 10.jaanuar 2006.a.

2. on kohtu alla antud süüdistatuna Karistusseadustiku § 424 järgi Süüdistatav A.N

selles, et tema, olles 25.juuni 2003.a. Lääne-Viru Maakohtu poolt karistatud Karistusseadustiku § 424 alusel viie kuulise vangistusega tingimisi katseajaga 1 (üks) aasta ja

6 (kuus) kuud, 20.veebruaril 2005.a., kell 04.10 juhtis alkoholijoobes olles mootorsõidukit Peugeot 406, r/n 289 MBJ, Lääne-Virumaal Tapa linnas Päikese tänaval.

3. oma süüd esitatud süüdistuses ei Maakohtus süüdistatavana üle kuulatud A.N tunnistanud.

Maakohus, hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leidis, et

süüdistatava A.N-i ütlused, et ta mootorsõidukit joobeseisundis ei juhtinud, on paljasõnalised ja ennastõigustavad, kuna need ei ühti kuriteosündmust vahetult pealt näinud tunnistajate Vivika Vetka ja Alik Tseiko ütlustega ning on antud ilmsest soovist vastutusest vabaneda.

Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate Vivika Vetka ja Alik Tseiko ütluste õigsuses, sest nende ütlused on analoogsed ja tõepärased. Mis puutub süüdistatava A.N-i väitesse, et tunnistaja Vivika Vetka on lubanud talle, kui endise elukaaslase sõbrale niikuinii esimesena ära teha, siis ei süüdistatav A.N ise ega ka tunnistaja Innar Saaremets ei selgitanud kohtule, milles see ärategemine väljendub.

Tunnistajad Vivika Vetka ja Alik Tseiko ei ole eitanud kinnipidamise käigus jõu ja käeraudade kasutamist, sest süüdistatav A.N ei allunud nende korraldustele. Kuid

puudub alus väita, et 22.veebruaril 2005.a. diagnoositud vigastused olid tekitatud 20.veebruaril 2005.a. Vivika Vetka ja Alik Tseiko poolt.

3.1. oli, mida karta, kui ta omavoliliselt lahkus enne Maakohus märkis, et A.N

joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist. Tema omavoliline lahkumine tingis selle, et 20.veebruaril 2005.a. ei saadud teda väärteoasjas menetlusaluse isikuna üle kuulata ega tema suhtes väärteoprotokolli koostada. Toiminguid saadi teha alles 23.veebruaril 2005.a. ning selleks ajaks oli süüdistataval A.N küllaldaselt aega teiste sünnipäevalistega ütluste andmise osas kokku leppida.

3.2.Maakohus märkis, et suhtus kriitiliselt Siiri Nooska antud ütlustesse, sest tunnistaja Siiri Nooska on olnud A.N-i endine elukaaslane. Samuti avaldas Siiri Nooska, et tema autoga on varem sõitnud vaid A.N, kes on kantud kasutajana auto tehnilise passi.

Kuid ka tunnistaja Innar Saaremets kinnitas kohtuistungil, et on ühel korral Siiri Nooska autoga sõitmas käinud.

Kokkuvõtvalt luges kohus süüdistatava A.N-i süü talle esitatud süüdistuses

tõendatuks tunnistajate Vivika Vetka, Alik Tseiko ütlustega, väärteoprotokollidega, AS Rakvere Haigla joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 6 20.veebruar 2005.a.,

millest nähtub, et süüdistaval A.N tuvastati keskmine alkoholijoove ja Lääne- Viru Maakohtu otsusega 25.juunist 2003.a..

1-05-297

(6)

3 5.Karistuse mõistmisel arvestas kohus, et süüdistatava A.N-i karistust kergendavaid

ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Süüdistatavat A.N on analoogse teo eest varem karistatud ühel korral, halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest neljal korral.

Karistusseadustiku § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistuse. Arvestades eeltoodut ei pidanud kohus rahalise karistuse kui kõige

kergeimaliigilise karistuse mõistmist süüdistatavale A.N-ile põhjendatuks.

Maakohus leidis, et süüdistatavat A.N ei tuleks toimepandud kuriteo eest karistada reaalse vangistusega, millise võib tema suhtes Karistusseadustiku § 74 alusel jätta tingimisi kohaldamata, määrates talle sealjuures katseajaks kaks aastat.

Karistusseadustiku § 50 lg 1 sätestab, et kohus võib võtta süüdimõistetult kuni kolmeks

aastaks juhtimisõiguse, kui isik mõistetakse süüdi mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo eest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 12.veebruari 2003.a. otsuses nr 3-1-1-10-03 (RT III

2003, 5, 53) väljendanud seisukohta, et korduvalt alkoholijoobes juhtimise eest tuleb juhtimisõigus üldjuhul ära võtta ja ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse

lisakaristust mitte kohaldada. Maakohus leidis, et süüdistatava A.N-i suhtes

kuuluvad kohaldamisele Karistusseadustiku § 50 lg 1 sätted, sest mingeid erandlikke asjaolusid tema puhul ei esine.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

6.Viru Maakohtu 10.jaanuari 2006.a. otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava A.N-i kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kes vaidlustab otsuse, kui ebaseadusliku ja põhjendamatu, tervikuna. Apellant leiab, et kohtulik uurimine viidi läbi ühekülgselt, mis tõi kaasa materiaalõiguse vale kohaldamise.

6.1. käivitada auto. Kohtuotsuse põhjendustes pole märgitud, kuidas sai A.N

Võtmeid autost ega A.N-i juurest ei leitud, süütelukk oli terve. Samuti tunnistab Siiri Nooska, et keegi peale tema autot ei kasutanud. Seega puudus A.N füüsiline

võimalus autoga sõitmiseks. Nimetatud asjaolu ei ole kriminaalasjas kogutud tõenditega ümber lükatud. Kohus on süüdimõistva otsuse rajanud politseitöötajatest tunnistajatele Vivika Vetka ja Alik Tseiko ütlustele. Apellant leiab, et kui kohus rajab oma otsuse asjast huvitatud tunnistajate ütlustele, siis peavad nad olema absoluutselt täpsed.

6.2.Maakohus on leidnud, et nende tunnistused on analoogsed ja tõepärased. Kaitsja märgib, et peale pisiasjade on tunnistajate ütlused vastuolulised ka üksikasjades. Alik Tseiko väitis, et

ta tegi A.N-ile nn turvakontrolli, Vivika Vetka eitas seda. Alik Tseiko väitis, et

A.N kaebas arstile oma tervisliku seisundi üle, Vivika Vetka jällegi eitas seda. Samuti väitis Vivika Vetka eeluurimise käigus, et A.N-i tagaajamine kulges mööda Side tänavat. Alik Tseiko pole seda kunagi rääkinud.

Tunnistaja Vivika Vetkal oli motiiv valeütluste andmiseks. Ta suhtus vaenulikult A.N-isse , seda tõendasid nii A.N kui ka tunnistaja Innar Saaremets.

6.3.Apellant leiab, et maakohus on väga leebelt suhtunud väärteoprotokolli vormistamisse, mitmekordsed ülekirjutamised ei äratanud kohtus mingeid kahtlusi. Kaitsja on arvamusel, et

pärast A.N-ile protokolli koopia andmist on originaalis veelkord kuupäeva üle kirjutatud. Samuti tuli kohus järeldusele, et A.N lahkus omavoliliselt Rakvere haiglast ja see

ei võimaldanud teda üle kuulata ja väärteoprotokolli koostada. Maakohus on jätnud

1-05-297

(6)

4

tähelepanuta süüdistatava ütlused, et käis tualetis ja kui tagasi tuli, olid politseitöötajad

lahkunud. Hommikul käis Tapa konstaablipunktis, kuid see oli kinni. Apellant märgib, et

kuna kohus on rajanud oma süüdimõistva otsuse ka sellele asjaolule, siis soovib ta esitada täiendavad tõendid ning kuulata üle haiglaõde Ebe Rohumets, kes võib tõendada, et A.N oli ka pärast politseitöötajate lahkumist haiglas, samuti seda, et ta kaebas oma tervise üle. Tunnistaja Aivar Salumäe võib tõendada konstaablipunktis käimist.

6.4.Apellant palub kuulata üle täiendavad tunnistajad, tühistada Viru Maakohtu 10.jaanuari

2006.a. otsus ja teha uus otsus, millega mõista süüdistatav A.N süüdistuses Karistusseadustiku § 424 järgi õigeks.

7.Ringkonnakohtus toetas apellant Kaido Kooga apellatsiooni selles toodud motiividel.

Ringkonnaprokurör Marge Voogma palus jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava, apellandi ja ringkonnaprokuröri ning uurinud

kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja Viru Maakohtu 10.jaanuari 2006.a. kohtuotsus tuleb jätta muutmata.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tunnistanud A.N-i põhjendatult süüdi Karistusseadustiku § 424 järgi selles, et tema, isikuna, kes oli karistatud Karistusseadustiku § 424 alusel 25.juuni 2003.a. Lääne-Viru Maakohtu otsuse kohaselt viie kuulise vangistusega tingimisi katseajaga 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud, 20.veebruaril 2005.a. juhtis alkoholijoobes mootorsõidukit Lääne-Virumaal Tapa linnas Päikese tänaval. Eelnimetatud kuriteoepisoodis on maakohtu põhjendused kooskõlas kriminaalasjas tuvastatud

faktiliste asjaoludega ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 342 lg 3 p 1 kohaselt ei pea ringkonnakohus neid vajalikuks oma otsuses üle korrata. Vajaduse korral on ringkonnakohtul

õigus lisada omapoolsed põhjendused. Apellatsioonis esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks

8.1.Apellatsioonis ei ole esitatud mingeid uusi maakohtule mitteteadaolevaid tõendeid, vaid

taotletakse olemasolevate tõendite veelkordselt hindamist ja sellest tulenevalt õigeksmõistmist. Tõendite veelkordse hindamise taotlusest lähtudes leiab ringkonnakohus, et apellatsioonis ei ole esitatud mingeid selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu järelduste

ümberhindamise. Asjaolu, et apellant ei nõustu maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse

järeldustega, ei tähenda, et maakohtu otsus on ebaõiglane ning kuulub tühistamisele ning A.N tuleb õigeks mõista.

Viru Maakohus on Kriminaalmenetluse seadustiku § 60 ja 61 kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ning see on põhinenud kõigi asjaolude

igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel. Seejuures on maakohtu otsuses Kriminaalmenetluse seadustiku § 312 p-de 1,2 ja 3 kohaselt näidatud motiivid, miks ta rajas

otsuse nimelt tunnistajate Vivika Vetka ja Alik Tseiko ütlustele ning luges mitteusaldusväärseks tunnistaja Siiri Nooska ja süüdistatava A.N-i ütlused. Seega

on maakohtu otsuse pinnalt võimalik jälgida, kuidas ja millistele tõenditele tuginedes on maakohus jõudnud siseveendumuseni selles, et A.N pani toime talle süüksarvatud kuriteo. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega, sest need vastavad faktilistele asjaoludele.

1-05-297

(6)

5 9.Apellant Kaido Kooga väidab, et maakohtuotsuse põhjendustes pole vastatud küsimusele,

kuidas sai A.N käivitada sõiduauto, kuna A.N puudus füüsiline võimalus sõiduautoga sõitmiseks. See asjaolu ei ole kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt mitte mingi tõendiga ümber lükatud. Maakohus on seda väidet oma otsuse põhiosas (lk 103-

105, k.1) käsitlenud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning lisab, et

autovõtmete puudumise versioon tekkis maakohtu istungil. Maakohus, kasutades oma

võimalusi, nimelt tunnistajate Vivika Vetka, Alik Tseiko, Siiri Nooska ja süüdistatava A.N-i ülekuulamist, kontrollis A.N-i alibit autovõtmete puudumise osas. Antud juhul on ringkonnakohus seisukohal, et ei saa jätta tähelepanuta süüdistatava A.N-i käitumist. Kohtueelsel menetlusel (lk 13-16, 28-30, k.1) puudus versioon, et A.N

ei olnud sõiduauto Peugeot 406 autovõtmeid. Vastupidiselt politseitöötajate

küsimusele esitada sõiduauto dokumendid, A.N vastas, et ei ole vaja mingeid dokumente näidata ja tema midagi teinud ei ole.

9.1.Nii süüdistatav A.N ei vastanudki nii politseitöötajatele kui ka kohtule, miks ta ära jooksis, kui sõiduautoga ei sõitnud. Vastupidi, kui politseitöötajad Vivika Vetka ja Alik

Tseiko hakkasid A.N autosse viima, viskas A.N pikali ning hakkas karjuma. A.N-i kinnipidamise momendil politseitöötajatel ei tekkinud vajadust kontrollida,

kas A.N olid sõiduauto Peugeot 406 autovõtmed või mitte. Kui jälgida

sündmuste ahelat, siis tuleneb, et tunnistajad Vivika Vetka ja Alik Tseiko nägid suure

kiirusega sõitmas sõiduautot Peugeot 406. Otsustasid seda sõiduautot kontrollida. Andsid vilkuritega märku peatumiseks, kuid juht ei peatunud. Kui sõiduauto peatus läks uks lahti ja

juht jooksis välja. Vivika Vetka jooksis kohe juhile järgi. Kui juht tuli sõiduautost välja, tundis tunnistaja Vivika Vetka juhis ära A.N-i. Ülalnimetatust tuleneb, et suure kiirusega sõitnud sõiduauto Peugeot 406 nägemise algusest

kuni sama sõiduauto autojuhi kinnipidamiseni puudus ajavahe. Sõiduauto Peugeot 406

avastamine ja autojuhi kinnipidamine toimus ühtede ja samade politseitöötajate poolt. Sel juhul puudus vajadus kontrollida, kuidas tabatud autojuht, kes oli A.N, käivitas sõiduauto.

Antud juhul jääb ebaloogiliseks süüdistatava A.N-i käitumine. Ta ei räägi politseitöötajatele kinnipidamisel sõiduauto võtmete puudumisest. Seega ta ei anna võimalust oma alibit kontrollida. Kaitsja Kaido Kooga kinnitab, et Alik Tseiko otsis A.N-i läbi ja autovõtmeid temalt ei leidnud. Paraku kaitsja väide ei vasta faktilistele asjaoludele. Alik Tseiko kinnitas (lk.85 pöördel k.1), et A.N-iga tegime vaid turvakontrolli, et tal mingeid ohtlikke asju ei oleks.

9.2.Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et puuduvad alused kahelda tunnistajate Vivika Vetka ja Alik Tseiko ütluste õigsuses. Tunnistaja Siiri Nooska kinnitas, et sõitis enda

autoga Peugeot 406 Innar Saaremetsa maja ette ja jättis auto A.N-i bussi vastu teepeenrale, kus sõiduauto liiklemist ei takistanud. Tunnistajad Vivika Vetka ja Alik Tseiko kinnitasid, et pärast A.N-i välja jooksmist

jäid sõiduauto uksed lahti, ei olnud lukustatud. Sõiduauto takistas liiklust ning tekkis probleem selle pukseerimisega. Tunnistaja Innar Saaremets ei eita, et nägi aknast kuidas Siiri Nooska sõiduautot hakati ära viima ja seejärel ta helistas Siiri Nooskale. Siiri Nooska ei eita, et talle helistas Innar Saaremets jutuga, et Siiri Nooska sõiduauto pannakse teisaldaja peale.

Ülalnimetatud asjaolu langeb kokku Vivika Vetka ja Alik Tseiko ütlustega, et sõiduauto

Peugeot 406, mis kuulus Siiri Nooskale, uksed olid pärast A.N-i välja jooksmist lahti ja auto segas liiklust, järelikult ei saanud politseitöötajad sõiduautot sinna jätta.

1-05-297

(6)

6

10. lahkumisele Ühtlasi on maakohtu otsuses antud põhistatud hinnang A.N-i haiglast ning väärteoprotokolli vormistamisele. A.N-i omavoliline lahkumine haiglast kinnitatakse ka joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga (lk 6, k.1), kus arsti poolt on kirjutatud :“lahkunud omavoliliselt ekspertiisi ruumist“. Ringkonnakohus kaalub, kas kõnealusel juhul, pärast keskmise alkoholijoove tuvastamist, on oluline A.N-i käimine Tapal konstaablipunktis, milleks A.N pühapäeval (2005.a. lauakalendri kohaselt 20.veebruar 2005.a. on pühapäev) käis konstaablipunktis ja kas oli selleks vajadus. Süüdistatava A.N-i ütlustest tuleneb, et Vivika Vetka telefoninumber oli talle teada, aga ta ei helistanud Vivika Vetkale, vaid helistas tuttavale Kadrinas. Alles järgmisel päeval helistas ta Vivika Vetkale, kes kutsus ta kohe asjaajamiseks samal päeval, see on 21.veebruar

2005.a. konstaablipunkti. A.N tuli aga Vivika Vetka juurde alles 23.veebruaril

2005.a. See näitab, et A.N puudus vajadus pühapäeval konstaablipunktis käia, kuna politseitöötajaga ta võis ühendust võtta telefonitsi. Seega on ringkonnakohus arvamusel, et A.N-i tegevuses on Karistusseadustiku § 424 ettenähtud kuriteo tunnused tõendatud, teo õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Ülaltoodu alusel ja juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §§-dest 337 lg 1 p 1; 343 lg 2;

345 lg 1 ja lg 2, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 10.jaanuari 2006.a. kohtuotsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata.

Mihhail Komt atnikov

Maarika Kuusk

Vladimir Rozalka 

kohtunik

kohtunik

kohtunik