1-06-3180\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedT A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-06-3180 (kohtueelses menetluses nr 05206201099) riik K.H versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Kadri Päeva Süüdistatav K.H Süüdistus K...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-06-3180 (kohtueelses menetluses nr 05206201099) riik K.H versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Kadri Päeva
Süüdistatav K.H Süüdistus KarS § 424, § 329 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises
1. Tunnistada K.H süüdi (KarS) § 424 ja § 329 järgi; KarS § 63
karistusseadustiku
lg 1 alusel mõista K.H-le KarS § 424 eest karistuseks vangistus 4 (neli) kuud; karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks lugeda vanglasse saabumise aeg; kohtu- otsuse täitmise tagamiseks lugeda K.H-le kohaldatud tõkend tühistatuks peale
K.H ilmumist vanglasse karistust kandma; KarS § 50 lg 1 alusel mõista K.H-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtmine 2 (kaheks) aastaks. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Kriminaalmenetluse kulude osas:
2.1 riigi kasuks sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni, välja mõista K.H-lt määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1035 (üks tuhat kolmkümmend viis) krooni 45 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 1 465 (üks tuhat nelisada kuuskümmend viis) krooni 30 senti; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud
kulutuste eest osutatud tasu 1035.45 krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile 2.3 otsuse jõustumisel saata otsuse selle autoregistrikeskusele. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3. Selgitada:
3.1 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma;
3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtu-
täiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses
tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas (tasumisel viitenumber 2800049874);
2 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-
selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu
Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu
Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuuluta- misest.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1.
Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses.
Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt pani K.H toime kuriteod KarS §-de 424 ja 329 järgi. KarS § 63 lg 1 alusel mõista K.H-le karistuseks KarS § 424 järgi vangistus 4 kuud. KarS §-st 50 lg 1 lähtuvalt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks.
2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.
K.H-le esitatud süüdistused
K.H on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema olles Viljandi Maakohtu poolt 21. augustil 2003. karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki joobes juhtimise
eest 19. juulil 2003, juhtis 28. oktoobril 2005 kell 21.40 Viljandi linnas Maramaa puiesteel sõiduautot registrimärgiga 064 AJN alkoholijoobes. Ford Sierra K.H tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Veel on K.H süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema olles Viljandi
Maakohtu 21. augusti 2003 otsusega karistatud KarS § 424 järgi vangistusega ning mootor-
sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks aastaks, juhtis 23. oktoobril 2005. kell 21.35 Rapla maakonnas Kehtna vallas Tallinn – Rapla – Türi maanteel, 28. oktoobril 2005. kell 17.00 Viljandi maakonnas Pärsti vallas Imavere – Karksi-Nuia maanteel, 28. oktoobril 2005. kell 21.40
Viljandi linnas Maramaa puiesteel ja 20. novembril 2005. kell 14.19 Viljandi linnas Pärnu
maanteel sõiduautot registrimärgiga 064 AJN, 26. detsembril 2005. kell 1.45 Ford Sierra
Viljandi linnas Tartu tänaval ja 28.jaanuaril 2006. kell 11.10 Viljandi linnas Tartu tänaval sõiduautot registrimärgiga 467 AJH, seega ei täitnud täitmisele pööratud kohtuotsust. Audi 100
K.Hegu on talle kvalifitseeritud KarS § 329 järgi täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumisena. 2.1.1.
Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes
Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.2.
Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud
Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdis- tatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et
kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi-
mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja
menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning K.H tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 424, § 329 järgi.
3
3.
Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel
KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolme aastase vangistusega ning KarS § 329 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni aastase
vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid K.H karistamise
kokkuleppemenetluses. K.H karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus
Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri
määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 4 500 krooni.
KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimis- asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud
kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse
määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning
riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on mää- ratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1444.30 krooni.
Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1035.45 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni.
Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetlus- kulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole
võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud
isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb K.H-lt välja mõista kriminaal-
menetluse kuludena sundraha 4 500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1035.45 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 1 465.30 (1444.30.+21) krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaid- lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
5.
Muud põhjendused
Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada peale süüdistatava vanglasse asumist.
KrMS § 414 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab
4
karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.
KrMS § 414 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab
karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.
Toomas Lillsaar
Kohtunik