1-05-941\9 · Viru Ringkonnakohus

1-05-941

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise koht ja aeg 31.03.2006, Jõhvi Kriminaalasja number 1-05-941 (05233001001) Kohtukoosseis Eesistuja Vladimir Rozalka, liikmed Maarika Kuusk ja Mihhail Komtšatnikov Kohtuistungi sekretär Mare Kannikka Tõlk Olga Nõmmemees Kriminaalasi D.N-i süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi Apelleeritud kohtuotsus Narva Linnakohtu 29.12.2005 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava D.N-i apellatsioon Prokurör Mihhail Hütt Süüdistatav

D.N – isikukood XXX, kodakondsuseta,

põhiharidusega, ei tööta, elukoht YYYY, varem Narva Linnakohtu poolt karistatud:

- 29.03.2004 KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi 6-kuulise vangistusega tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud. Kaitsja Vandeadvokaat Vladimir Rogulski

RESOLUTSIOON

Jätta Narva Linnakohtu 29.12.2005 otsus D.N-i süüdimõistmises KarS § 200 lg lg 2 p 7 järgi muutmata, apellatsioon rahuldamata.

Otsus tervikuna on menetluspooltele kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 31.03.2006 peale kella 16.00.

Otsuse peale võivad pooled esitada kassatsiooni / süüdistatav D.N advokaadist kaitsja vahendusel / teatades sellest ringkonnakohtule kirjalikult või faksi teel 7 päeva

jooksul alates otsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse

1-05-941 2(4)

ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Narva Linnakohtu poolt tunnistati D.N süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõisteti 3 (kolm) aastat vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 liideti antud karistusele Narva Linnakohtu 29.03.2004 kohtuotsuse järgi kandmata karistus 6(kuus) kuud vangistust ja kokku karistuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust.

Karistusaja hulka arvati eelvangistusaeg 14.05.2005 kuni kohtuotsuse teatavaks tegemise päevani, s.o. 7 kuud 14 päeva ja lõplikult kandmisele jäi karistus 2(kaks) aastat 10(kümme) kuud 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks 29.12.2005.

Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi L.M , kuid tema suhtes kohtuotsust ei vaidlustatud.

2. Narva Linnakohus tunnistas D.N-i süüdi selles, et tema, isikuna, kes on varem pannud

toime röövimise, 14.05.2005 kell 00.16, olles alkoholijoobes ja tegutsedes grupis L.M-iga

Narvas Kreenholmi 10 maja juures võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil ässitasid oma koera kallale Aleksei Karsakovile. Seejärel lõi L.M A. Karsakovi mitu korda metallist koera jalutusrihmaga, millega tekitas füüsilist valu. D.N võttis aga samal

ajal asfalttee ääriskivilt A. Karsakovile kuuluvad rõivad, koti ja kvartskella Seiko maksumusega 75 krooni, seejärel nad lahkusid sündmuskohalt. A. Karsakov järgnes neile ja palus asjad tagastada. Kannatanu palvel tagastatigi rõivad ja kott, endale võeti sularaha 45 krooni, kvartskell Seiko maksumusega 75 krooni ja meeste sõrmus,

mis materiaalset väärtust ei omanud, kannatanule tekitati materiaalne kahju summas 120 krooni. Nimetatud tegevusega pani D.N toime kuriteo, mille kohus kvalifitseeris KarS § 200 lg 2 p 7 järgi.

Menetlus Viru Ringkonnakohtus

Narva Linnakohtu otsuse peale apellatsiooni esitanud D.N palub tühistada Narva

Linnakohtu 29.12.2005 otsus tema süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning mõista ta õigeks.

Apellant selgitab, et antud asja uurimise käigus teda ei kutsutud välja mitte kordagi, ega tehtud ka vastastamisi. Süüdistuse sai kätte päev enne kohtuistungit. Ja kohtunikuks oli sama kohtunik, kes andis ka aresti sanktsiooni. Apellandil ei olnud soovi omastada kannatanu asju, ta vaid lihtsalt kandis neid ühest kohast teise. Kohtuotsuses märgitud kahest sõrmusest oli üks apellandi oma, teine kuulus kannatanule.

Ringkonnakohtu istungil süüdistatav D.N jäi oma apellatsiooni juurde ja selgitas, et tülli,

kannatanu Karsakovi ja L.M-i vahel, ta ei sekkunud ja lihtsalt kandis nende järgi Karsakovi riideid. Talle oli arusaadav, et need asjad on tema jaoks võõrad aga tal ei olnud

eesmärki neid omastada. Lahkudes sündmuskohalt võtsid nad L.M-iga kanntanu riided

kaasa ja kannatanu pidi neid tagasi paluma. Tagasi ta kannatanu asju ei andnud, kuna oli

1-05-941 3(4) L.M-i käsk mitte anda. L.M ta kartis ja ei andnudki. Kannatanu ei räägi, et D.N oleks tema suhtes vägivalda kasutanud ja seepärast ei saa lugeda, et ta röövis kannatanut.

Süüdistatava D.N-i kaitsja advokaat V.Rogulski leidis, et siduda D.N-i L.M-i tegudega ei oleks õiglane, kuna D.N ei saanud sellest sündmusest mingit kasu. D.N-i juures ei leitud

läbiotsimisel mitte midagi kannatanu asjadest. Tema tegudes ei ole röövimise kossseisu ja seepärast tuleb otsus tühistada ja ta õigeks mõista.

Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör M. Hütt andis arvamuse, et asja materjalidega on

tõendatud, et D.N tegutses kooskõlas L.M-iga ja nende tegevus oli seotud ühtse

tahtlusega. Kannatanu on rääkinud, et nii L.M kui ka D.N ründasid teda. D.N-ile

esitatud süüdistus on tõendatud. Prokurör palus jätta apellatsioon rahuldamata, otsus muutmata.

Viru Ringkonnakohtu seisukoht

Süüdistatava D.N-i apellatsioonis toodud väide, et kohtueelse uurimise käigus ei teostatud tema osavõtuga mingeid uurimistoiminguid, ei vasta tõele, kuna kriminaalasja materjalidest

nähtub, et ta oli advokaadi juuresolekul üle kuulatud kahtlustatavana. D.N-i väide, et eeluurimise käigus ei teostatud vastastamisi /

/ ei D.N ei märgi apellatsioonis kelle vahel ole oluline, kuna vastavalt KrMS § 77 lg 1 sättele, vastastamise teostamine on menetleja õigus mitte aga kohustus ja antud paragrahvis ongi öeldud, et – isikut vastastada, kui ütlustes

ilmnenud vastuolu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Kriminaalasja materjalidest ei

nähtu, et D.N-i eeluurimisel antud ütlused oleks olnud vastuolus süüdistatava L.M-i, kannatanu või tunnistajate ütlustega.

D.N-i väide, et kohut mõistis tema suhtes sama kohtunik, kes vahistas tema eeluurimise käigus ja et see on oluline rikkumine, samuti ei vasta tõele, kuna kriminaalasja materjalidest

nähtub, et tõkendit vahistamine kohaldas tema suhtes Narva Linnakohtu kohtunik A.Kovalenko / kd 1 lk 51 /, antud kriminaalasja tema suhtes arutas Narva Linnkohtu kohtunik A.Lavrovski / kd 2 lk 53 /.

Ringkonnakohus nõustub süüdistatava D.N-i väitega, et süüdistusakti sai ta üks päev enne

kohtuistungit / kd 1 süüdistusakt /. Samal ajal antud asjaolu ei saa pidada oluliseks menetlusnormide rikkumiseks, kuna kriminaalmenetluse seadustikus ei ole sätestatud mis aja

jooksul enne istungit peab süüdistatav süüdistusakti kätte saama. Ja kui süüdistusaktiga tutvumiseks ei olnud piisavat aega siis, vastavalt KrMS § 279 lg– le 2, oli süüdistataval õigus endal, või kaitsja vahendusel, taotleda istungi edasilükkamist, et tutvuda süüdistusaktiga. Narva Linnakohtu istungi protokollist nähtub, et ei süüdistatav D.N ega ka tema kaitsja ei

taotlenud süüdistusaktiga tutvumiseks istungit edasilükkamist. D.N ja tema kaitsja olid nõus alustama asja arutamist / kd 2 lk 31 /.

Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil. KarS §

200 eeldab mistahes vägivalda olenemata selle raskusest. Sisult on antud juhul vägivald

füüsiline mõjutamine, mis andis aluse võõraste asjade üleminekut takistava eeldatava

vastupanu murdmiseks. Kriminaalasja materjalidega, kannatanu Karsakovi ütlustega, on tõendatud, et süüdistatavad, nii L.M kui ka D.N, ässitasid koera kannatanu Karsakovi kallale, mis on sisuliselt samuti vägivald. Peale seda, mis on samuti tõendatud ja mida ei eita

ka ise süüdistatavad, hakkas L.M kannatanut peksma koera metallirihmaga. Nimelt ülaltoodud vägivald andis võimaluse D.N-ile võtta kannatanu riided ja neid mitte tagastada,

1-05-941 4(4)

olenemata sellest, et kannatanu seda palus. Samuti on kindlalt tuvastatud fakt, et D.N ja

L.M lahkusid sündmuskohast kannatanu riietega ja sellega on ümber lükatud D.N-i väide, et ta nagu ei tahtnud omandada kannatanu riideid, vaid lihtsalt kandis neid ühest kohast teise / D.N-i apellatsioon /. Ringkonnakohus leiab, et tuleb täies ulatuses nõustuda prokuröri

väitega, et süüdistatavad tegutsesid kooskõlastatult, kuna see on tõendatud mitte ainult

kannatanu ja tunnistajate ütlustega, vaid ka D.N-i enda ütlustega, kes on kogu aeg / ka ringkonnakohtu istungil/ rääkinud, et täitis L.M-i korraldust mitte anda riideid kannatanule tagasi. Antud asjaolu samuti tõendab, et D.N oli nõus ja reaalselt toetas L.M-i tegevust. Arvestades ülaltoodut leiab ringkonnakohus, et Narva Linnakohus on teinud õige järelduse, et röövimine on toime pandud grupi poolt ja seepärast on D.N põhjendatult süüdi mõistetud KarS § 200 lg 2 p 7 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanult riisuti ainult üks sõrmus. Vaatamata sellele

on Narva Linnakohtu otsuse resolutiivosas määratud, et tagastada kannatanule Karsakovile kaks meeste sõrmust. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on kohus eksinud ja antud osas tuleb otsust lugeda järgmiselt: … kannatanule Karsakovile tagastada üks meeste sõrmus, mis oli talt röövitud.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §§-dest 337 lg 1 p 1,2 ; 342 lg 3 p 1 ; 343 ; 344 lg 3 ; 345 lg 1,2 Narva Linnakohtu 29.12.2005 otsus süüdistatava D.N-i suhtes muutmisele ei kuulu.

Vladimir Rozalka Maarika Kuusk Mihhail Komtšatnikov