1-06-4287\1 · 1-06-4287\1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Vahistamine

Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2006 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 06284000156 riik S.F versus Menetlus kohtus lahendatav küsimus osaliste küsitlemisega Määruse tegija eeluurimiskohtunik Urmas Reinola Prokurör Kadri Päeva Kahtlustatav S.F Kahtlustuses KarS § 200 lg 1 Kaitsja advokaat Vello Sikut

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Kohtumääruse otsustused

1. Rahuldada prokuratuuri taotlus ja vahistada S.F 31. märtsil 2006.

Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes

2. Seoses vahistamismenetluses tehtud otsustusega:

2.1 edastada vahistamismäärus lisamiseks kriminaaltoimikusse ja selle koopia viivitamata S.F;

2.2 teatada vahistamisest vahistatu S.F lähedasele – ema Pilvi Neerotile; Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras

3. Selgitada, et kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Viljandi

kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

Prokuratuur on esitanud S.F-i vahistamistaotluse KrMS § 130 lg 2 alusel. Taotlusest nähtuvalt kahtlustatakse S.F kuriteo toimepanemises KarS § 200 lg 1

järgi. S.F kahtlustatakse selles et 13. märtsil 2006 kella 14.00 paiku Viljandi linnas Ilmarise 1 asuvas Viljandi bussijaamas võttis Rauno Keskkülalt füüsilise vägivallaga ähvardades ära 60 krooni.

Vahistamistaotlust on põhjendatud asjaoludega, et S.F on toime pannud esimese astme kuriteo. Riigikohtus on menetluses kriminaalasi, milels süüdistatakse S.F mõrvas, s.o esimese astme kuriteo toimepanemises. Ajal mil kohtuotsus on jõustumata pani S.F

toime vägivallaga seotud avaliku korra raske rikkumise. Samas kriminaalasjas kahtlustatakse

teda ka alaealiste korduvas kallutamise alkoholi tarvitamisele 2005.a. detsembrikuus. Nüüd

kahtlustatakse teda järjekordse esimese astme kuriteo toimepanemises. Detsembrikuus on ta

toime pannud ka väärteo väheväärtusliku asja suhtes, mille eest teda karistati rahatrahviga. Sellest lähtuvalt on taotluses järeldatud, et S.F võib jätkuvalt toime panna kuritegusid.

KrMS § 131 kohaselt vahistamistaotluse koostamisest teatab prokuratuur vahistatava

soovil kohe kaitsjale; vahistatav, kelle kohta on koostatud vahistamistaotlus, toimetatakse

prokuratuuri korraldusel uurimisasutuse poolt vahistamistaotluse läbivaatamiseks eeluurimis-

kohtuniku juurde ning vahistamismääruse tegemiseks tutvub eeluurimiskohtunik kriminaal-

toimikuga ja küsitleb vahistatavat vahistamistaotluse põhjendatuse selgitamiseks; vahistamismenetluses kuulatakse ära menetlusosaliste arvamus.

Vahistatav vahistamistaotluse läbivaatamisel vahistatav avaldas, et soovib veel ühte

võimalust, tõestada et on asunud elama õiguskuulekat elu. Soovib käia tööl ja hoida kõrvale halbadest sõpradest.

Vahistatav teatas temale lähedasemaks isikuks on ema Pilvi Neerot, kelle elukohaks on xxxxxxxxx.

Vahistatava kaitsja advokaat Vello Sikut vahistamistaotluse läbivaatamisel leidis, et kaitsealusel on kindel töö- ja elukohta ja uurimine alles algstaadiumis, seega on isik alati kätte saadav uurijale ega ole vajadust kohaldada tõkendit vahi alla pidamine.

Prokurör jäi vahistamistaotluse läbivaatamisel kohtule esitatud kirjaliku taotluse ja selle põhjenduste juurde.

Kohtu põhjendused

Vastavalt KrMS §-le 127 arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest või

kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite

hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid.

Vastavalt KrMS § 130 lg-tele 1 ja 2 on vahistamine kahtlustatavale või süüdistatavale kohaldatav tõkend, mis seisneb isikult vabaduse võtmises prokuratuuri taotlusel kohtumääruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid.

Vahistamistaotluse läbivaatamisel kohtunik tutvus kriminaaltoimikuga, vahistamistaotluses

esitatud põhjendustega, kuulas ära prokuröri ja vahistatava kaitsja arvamuse ning küsitles vahistatavat.

Vahistamismenetluses kohtunik leidis, et S.F tuleb KrMS § 130 lg 2 alusel vahistada.

Riigikohtu menetluses on kriminaalasi, milles süüdistatakse S.F mõrvas, s.o.

esimese astme kuriteo toimepanemises, mille eest on maakohtu otsusega teda karistatud pikaajalise vangistusega. Ajal, mil kohtuotsus on jõustumata, 20.12.2005. pani S.F toime

vägivallaga seotud avaliku korra rikkumise. Samas kriminaalasjas kahtlustatakse teda ka

alaealiste korduvas kallutamise alkoholi tarvitamisele 2005.a. detsembrikuus. Nüüd

kahtlustatakse teda järjekordse esimese astme kuriteo toimepanemises. Detsembrikuus on ta toime pannud ka väärteo väheväärtusliku asja suhtes, mille eest teda karistati rahatrahviga. S.F-i

käitumist arvestades on küllaldane alus arvata, et ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid. Seetõttu pean otstarbekohaseks kohaldada tema suhtes tõkendina vahistamist. KrMS § 132 lg 1 ja 2 kohaselt vahistamismääruses märgitakse: vahistatava isiku nimi ja elukoht; selle kuriteo asjaolud, mille toimepanemises isikut kahtlustatakse või süüdistatakse ja

teo kvalifikatsioon; vahistamise alus viitega KarS §-le 130; vahistamise põhjendus ning vahistamismäärus lisatakse kriminaaltoimikusse ning määruse koopia edastatakse vahistatule.

KrMS § 133 lg 1 ja 2 kohaselt eeluurimiskohtunik teatab vahistamisest viivitamata vahistatu lähedasele ning töö- või õppimiskohta; vahistamisest teatamisega võib viivitada kuriteo tõkestamise või kriminaalmenetluses tõe selgitamise huvides. Vahistamismenetluses kohtunik tuvastas, et vahistatava lähedaseks isikuks on Pilvi Neerot, kellele tuleb teatada vahistamisest. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. pea- tüki §-des 383 – 392. Vahistamise või vahistamisest keeldumise peale võivad prokuratuur, vahis- tatu või tema kaitsja esitada KrMS § 136 ja § 384 lg 1 kohaselt määruskaebuse. KrMS § 386 lg 1

ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu

kümne päeva jooksul, alates vaidlustavast kohtumäärusest teada saamise päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Urmas Reinola

Kohtunik

S.F-i allkiri vahistamismääruse koopia edastamist peale selle teatavakstegemist.

________________________________ S.F