1-06-1534\1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-06-1534

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

... 2006. a. Tartus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtunik Anneli Tanum sekretär Signe Nõmm prokurör Marju Persidskaja kaitsjad adv.-d Anu Pärtel, Karl Saavo, Rein Napa, Rainer Objartel, Anne Vissak, Heia Vuchmann,

Heiki Kuningas, arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja Martin Saariku süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3; § 195 lg 2; § 203 lg 1 järgi; K.H süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi; N.K süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi; M.P süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5, 7 järgi; O.L-i süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi; Taisto Asula süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3; KarS § 424 järgi ja Sander Kihva süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5, 7 järgi.

Süüdistatav Martin Saarik, kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: 8 klassi; emakeel: eesti keel; töökoht: OÜ Tarmetec tööline; kriminaalkorras karistatud kahel korral: 1. 19.05.2003. a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 202 lg 2 p 1 järgi tingimisi vangistusega 30 päeva katseajaga 18 kuud; 2. 09.09.2004. a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 215 lg 2 p 1, 3, § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 2 aasta 1 kuu pikkuse vangistusega katseajaga 2 aastat; väärteokorras karistatud 8 korral; tõkendina

kohaldatud allkirja elukohast mittelahkumise kohta alates 17.08.2002.a., vahi all viibinud 29.05.2000. a.-31.07.2000. a. ja 17.10.2001. a.- 17.08.2002. a., s.o kokku 1 aasta ja 4 päeva.

Süüdistatav K.H, kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel:

eesti keel; perekonnaseis : vallaline; töökoht: AS Meristok, Valga mk; kriminaalkorras

karistatud 2 korral: 1. 27.03.2002. a. Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 järgi vabadusekaotusega 4 kuud; 2. 03.03.2005. a. Tartu Maakohtu poolt KrK § 113 järgi rahalise karistusega 3680 krooni ja KrK § 107 lg 1, 195 lg 2 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega 1 aasta 6 kuu

pikkuse katseajaga; väärteokorras karistatud 2 korral; tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu.

Süüdistatav N.K,

kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: 7 klassi; emakeel: eesti keel; töökoht: juhutööd; kriminaalkorras karistatud ühel korral 02.02.2005. a. Tartu Maakohtu

poolt KarS § 263 p 1, 2, 3 järgi ja 74 alusel tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega ja

katseajaga 18 kuud; väärteokorras karistatud 6 korral; tõkendina kohaldatud allkirja elukohast mittelahkumise kohta.

Süüdistatav M.P, kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: põhiharidus;

emakeel: eesti keel; töökoht: AS Akna Puit (Tallinn); kriminaalkorras karistatud ei ole; väärteokorras karistatud 2 korral; tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu.

2 Süüdistatav O.L, kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: 8 klassi; emakeel: eesti keel; töökoht: OÜ Pico (Tallinn); varem kriminaalkorras karistatud kahel korral: 1. 12.12.2000. a.

Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 alusel vabadusekaotusega 3 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta; 2. 29.11.2004. a. Viljandi Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 alusel 3 kuu pikkuse vangistusega 1aasta 6 kuu pikkuse katseajaga; väärteokorras karistatud 3 korral; tõkendit valitud ei ole.

Süüdistatav Taisto Asula, kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; perekonnaseis: abielus,

ülalpidamisel 1 laps (4-aastane); haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: AS Saint- Gobain Sekurit Eesti AS; varem kriminaalkorras karistatud ühel korral 24.01.2003 Tartu Maakohtu

poolt KarS § 424 alusel tingimisi vangistusega 5 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud, juhtimisõigus võetud ära 1 aastaks; väärteokorras karistatud 1 korral; tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu.

Süüdistatav Sander Kihva, kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: 6 klassi; töökoht või õppeasutus: ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud ei ole; väärteokorras karistatud 2 korral; tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet

t u v a s t a s: Süüdistus

Martin Saarikut süüdistatakse selles, et tema 1. ajavahemikul 23.-25. juuli 1999.a. tungis grupis koos K.H ja Rene Ojala’ga uksehaagi

avamise teel Tartumaal Rõngu kirikusse, kust varastasid salaja OÜ Frantsiskus kuulunud kettsae Partner maksumusega 3000 krooni, kettsae Bosch maksumusega 4500 krooni ja peitli Fiskars maksumusega 190 krooni. Vargusega tekitati OÜ Frantsiskus kahju kokku 7690 krooni;

2. ajavahemikul 21.-22.12.1999.a. vastavalt tema plaanile ja juhistele tungisid K.H ja Taisto Asula sisse Tartumaal asuvasse A.K.majja ja varastasid sealt 2500 krooni;

3. ajavahemikus jaanuar-veebruar. 2000.a tungis grupis koos O.L-iga lukustatud

rõduukse lahtimurdmise teel sisse Tartumaal A.T. suvilasse, kust varastas salaja võrkkiige

maksumusega 300 krooni, seinataldriku maksumusega 150.- krooni, alumiiniumpleki

maksumusega 100 krooni, õllekasti koos taaraga kogumaksumusega 80 krooni, lauanoa maksumusega 200 krooni, kaks poolikut alkoholipudelit väärtusega 70.- krooni, kanistri bensiiniga

väärtusega 30.- krooni. Vargusega tekitati A.T. kahju 930 krooni. Varguse käigus tekitati kannatanule ukse ja riivi lõhkumisega 300.-krooni ja dušši lõhkumisega 170.- krooni kahju, kokku 470 krooni;

4. ööl vastu 23.04.2000.a. tungis grupis koos Taisto Asula ja Rene Ojala’ga sisse Tartumaal Rõngu vallas Rõngus OÜ-le Alafonte kuuluvasse Kõwerasse Kõrtsi köögiukse klaasi lõhkumise

teel, kust varastasid salaja baarileti sahtlist 500. -krooni sularaha, baari laost mahla 4 liitrit kogumaksumusega 100 krooni, karastusjooke Coca, Fanta ja Sprite kokku 270,10 krooni eest, 1 pdl. veini Primazurra maksumusega 75 krooni, 2 pdl veini Tonino kogumaksumusega 225 krooni,

viina Saaremaa 103.50 krooni eest, viina Absolut vodka 261.- krooni eest, ürdijooki Stroch" 80" 33.- krooni eest ,viskit Canadian cold 250,25 krooni eest, viskit Scottish Leader 227,50 krooni eest, viskit Sir Walter Wisky 192,50 krooni, viskit Johnie W.Red Label 450 krooni eest, brändit Belõi

Aist 262,50 krooni eest, likööri Jägermeister 200 krooni eest, likööri Curacao 26,40 krooni eest, likööri Karoliina 46,80 krooni eest, 5 purki Gin Long Drink kogumaksumusega 70 krooni,13 purki

Fizz0,33 kogumaksumusega 182 krooni, õlle Porter 0,5 maksumusega 14 krooni, 2 purki õlut Becks 0,33 kogumaksumusega 22 krooni, 2 pdl. õlut Bock 0,5 kogumaksumusega 28 krooni,

3 6 pdl. õlut Aleksander 0,5 kogumaksumusega 78 krooni,1 pdl õlut Bear Beer 0,5 maksumusega 13 krooni ,1 purgi õlut Becks 0,33 maksumusega 14 krooni, 5 pdl õlut Ice 0,33 kogumaksumusega 70

krooni,10 pdl. õlut Rock 0,5 kogumaksumusega 140 krooni, 4 pdl õlut Milleenium 0,5

kogumaksumusega 56 krooni,15 pdl õlut Originaal 0,5 kogumaksumusega 210 krooni, 2 pk. sigarette Barclay kogumaksumusega 60 krooni, 4 pk sigarette LM kogumaksumusega 72 krooni,1 pk sigarette Bond maksumusega 18 krooni, 2 pk sigarette Marlboro kogumaksumusega 56 krooni.

Varguse käigus tekitati lõhkumisega kahju järgmiselt: ukselukk 2x150 väärtusega 300 krooni, ukseklaas 500 krooni, supikulp 25 krooni. Varguse ja lõhkumisega tekitasid kahju kokku 5167,55 krooni;

5. ajavahemikul 22-25.mai 2000.a. tungis grupis koos O.L-iga sisse Tartumaal rõduukse lahtimurdmise teel A.T. suvilasse, kust varastas salaja sauna termomeetri maksumusega 150 krooni,

teleri antenni maksumusega 400 krooni, 10 meetrit õhuliini juhet koos isolaatoriga kogumaksumusega 400 krooni. Kokku tekitati vargusega A.T kahju 950 krooni. Lõhkumisega tekitatud kahju on 150 krooni;

6. 28.mail 2000.a. kella 01.00 paiku varastas grupis koos M.P ja Priit Hiiemäe’ga

salaja Tartu maakonnast Rõngu vallast Matsina 15/ 0,4 kV alajaama piirkonnast tema ja M.P poolt eelnevalt maha lõigatud 3 mastivahet õhuliini juhet A-25, kogupikkusega 0,6 km ja kogukaaluga 40 kg ja maksumusega 1950 kr. Kokku tekitati vargusega Eesti Energia AS-le kahju 1950 kr;

7. ööl vastu 10.08.2000.a. tungis grupis koos Oliver Konts’aga sisse aknaklaasi lõhkumise teel Tartu maakonnas Rõngus OÜ Alafontele kuuluvasse Kõwerasse kõrtsi, kust varastasid salaja ühe liitrilise pudeli viskit The Famos Crouser maksumusega 575 krooni. Akna lõhkumisega tekitati OÜ- le Alafonte kahju 350 krooni;

8. ööl vastu 10.09.2000.a tungis grupis koos N.K-ga lukustatud ukse klaasi purustamise teel sisse Tartumaal Rõngus Rõngu kirikusse, kust varastasid salaja puidust jalaga korjanduskasti

maksumusega 700.- krooni koos selles olnud 321.- krooni sularahaga. Kiriku uste klaaside lõhkumisega tekitati kahju 100.- krooni;

9. ööl vastu 16.09.2000.a. tungis grupis koos N.K-ga ukseklaasi ja trellide purustamise

teel salajase varguse toimepanemise eesmärgil sisse Tartumaal Rõngu alevikus Rõngu kirikusse, mille ruumes viibides arvasid nägevat liikumist, mistõttu lahkusid kirikust kuritegu lõpule viimata. Lõhkumisega tekitati kahju l00.-krooni;

10. ajavahemikul 17.-19.03.2001.a. tungis grupis koos Maksim Aavere’ga sisse Tartumaal Rõngu vallas AS Rõngu Aed garaaži, kust varastasid salaja keevitustrafo juhtmed maksumusega 3000 krooni, elektrimootori maksumusega 1000 krooni, 2 mootorikolbi maksumusega kokku 400 krooni, so tekitasid kahju kokku 4400 krooni;

11. ajavahemikul 8.-27.03.2001.a. tungis grupis koos Oliver Konts’a ja Toomas Karuga sisse Tartumaal A.K.korterisse ukseluku lõhkumise teel, kust varastas salaja teleri Rekord maksumusega 400 krooni, talvesaapad maksumusega 300 krooni. Lõhkumisega tekitatud kahju on 1100 krooni;

12. juulikuus 2001.a. grupis koos Veiko Liias’ega tungis sisse maja lukustatud ukse avamise teel

Tartumaal Rõngus Küla 6 asuvasse A.K. elamusse, kust varastas salaja toas olnud kotist A.K kuulunud 100 krooni sularaha.

Sellega Martin Saarik pani toime KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

võõra vara salajase varguse, mis oli seotud vara asukohta pääsemist takistava tõkke kõrvaldamisega isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja isikute grupi poolt.

4 Veel süüdistatakse Martin Saarikut selles, et tema 10.07.2001. a. omandas, olles teadlik, et tegemist

on kuritegelikul teel saadud varaga, Veiko Liiase poolt 10.07.2001.a. Tartumaalt A.K.majast varastatud rahast 500 krooni.

Sellega Martin Saarik pani toime KrK § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamise.

Veel süüdistatakse Martin Saarikut selles, et 28 mail 2000.a. kell 03 30 helistas ta huligaansel

ajendil Tartumaa Häirekeskuse telefonil 112 ja teatas, et Tartumaal Elva linnas baaris EGO on

pomm. Tartumaa Päästeameti demineerijate ja politsei poolt katkestati baari töö, evakueeriti

personal ja külastajad ning otsiti baar pommikoera abil läbi. Lõhkekeha ei leitud. Sellise

käitumisega rikkus Martin Saarik jämedalt avalikku korda ja väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu. Tegu oli sisult eriti küüniline, sest pommiähvardus häiris lõbustusasutuse tööd ja

põhjustas baari töötajates ning külastajates hirmutunde. Häiritud oli Tartumaa Häirekeskuse,

Tartumaa Päästeameti ja Tartu Politseiprefektuuri reeglipärane tegevus ühiskondliku turvalisuse kindlustamisel.

Sellega Martin Saarik pani toime KrK § 195 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o

huligaansuse mis oma sisult oli eriti küüniline ning mis rikkus jämedalt avalikku korda ja väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu.

K.H

süüdistatakse selles, et tema - ajavahemikul 23.-25.juuli 1999.a. tungis grupis koos Martin Saariku ja Rene Ojala’ga uksehaagi avamise teel Tartumaal Rõngu kirikusse, kust varastasid salaja o/ü-le Frantsiskus kuulunud kettsae Partner maksumusega 3000 krooni, kettsae Bosch maksumusega 4500 krooni ja peitli Fiskars maksumusega 190 krooni. Vargusega tekitati oü-le Frantsiskus kahju kokku 7690 krooni;

- ajavahemikul 21.-22.12.1999.a. tungis grupis koos Taisto Asula’ga sisse Tartumaal asuvasse A.K.majja vastavalt Martin Saariku plaanile ja juhistele ja varastasid sealt 2500 krooni sularaha.

Sellega K.H isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime isikute grupi

poolt võõra vara salajase varguse, mis oli seotud vara asukohta pääsemist takistava tõkke kõrvaldamisega s.o kuriteo KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi.

N.K-st süüdistatakse selles, et tema - ööl vastu 10.09.2000.a tungis grupis koos Martin Saarik’uga lukustatud ukse klaasi purustamise teel sisse Tartumaal Rõngus Rõngu kirikusse, kust varastasid salaja puidust jalaga korjanduskasti

maksumusega 700.- krooni koos selles olnud 321.- krooni sularahaga. Kiriku uste klaaside lõhkumisega tekitati kahju 100.- krooni;

- ööl vastu 16.09.2000.a. tungis grupis koos Martin Saarik’uga ukseklaasi ja trellide purustamise

teel salajase varguse toimepanemise eesmärgil sisse Tartumaal Rõngu alevikus Rõngu kirikusse, mille ruumes viibides arvasid nägevat liikumist, mistõttu lahkusid kirikust kuritegu lõpule viimata. Lõhkumisega tekitati kahju l00.-krooni.

Sellega N.K pani toime KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

võõra vara salajase varguse, mis oli seotud vara asukohta pääsemist takistava tõkke kõrvaldamisega isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja isikute grupi poolt.

M.P süüdistatakse selles, et tema - 28.mail 2000.a. kella 01.00 paiku varastas grupis koos Priit Hiiemäe ja Martin Saarik’uga salaja Tartu maakonnast Rõngu vallast Matsina 15/0,4 kV alajaama piirkonnast nende endi poolt eelnevalt maha lõigatud Eesti Energia AS-le kuuluvat 3 mastivahet õhuliini juhet A-25, kogupikkusega 0,6 km ja kogukaaluga 40 kg ja maksumusega 1950 kr;

5

- 15.03.2004.a. kella 20.00 paiku Tartus Kuu poe juures grupis koos Sander Kihva’ga ebaseadusliku

omastamise eesmärgil võttis avalikult lamava U.T. käest ära mobiiltelefoni №kia 3310 IMEI

koodiga 448896109946870, rahakoti, milles olid U.T kuuluvad juhiload, haigekassakaart,

Hansapanga kaart, arvenumbrikaart ning sularaha 250 krooni, millega tekitati kannatanule materiaalset kahju 1000 krooni.

Sellega pani M.P toime KarS § 199 lg 2 p 5, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja grupi poolt.

O.L süüdistatakse selles, et tema - ajavahemikus jaanuar-veebruar. 2000.a tungis grupis koos Martin Saarik’uga lukustatud rõduukse lahtimurdmise teel sisse Tartumaal A.T. suvilasse, kust varastas salaja võrkkiige maksumusega 300 krooni, seinataldriku maksumusega 150.- krooni, alumiiniumpleki maksumusega 100 krooni,

õllekasti koos taaraga kogumaksumusega 80 krooni, lauanoa maksumusega 200 krooni, kaks

poolikut alkoholipudelit väärtusega 70.- krooni, kanistri bensiiniga väärtusega 30.- krooni.

Vargusega tekitati A.T kahju 930 krooni. Varguse käigus tekitati kannatanule ukse ja riivi lõhkumisega 300.-krooni ja dušši lõhkumisega 170.- krooni kahju, kokku 470 krooni;

- ajavahemikul 22-25.mai 2000.a. tungis grupis koos Martin Saarik’uga sisse Tartumaal rõduukse lahtimurdmise teel A.T. suvilasse, kust varastas salaja sauna termomeetri maksumusega 150 krooni,

teleri antenni maksumusega 400 krooni, 10 meetrit õhuliini juhet koos isolaatoriga

kogumaksumusega 400 krooni. Kokku tekitati vargusega A.T. kahju 950 krooni. Lõhkumisega tekitatud kahju on 150 krooni

Sellega O.L isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime isikute grupi

poolt võõra vara salajase varguse, mis oli seotud vara asukohta pääsemist takistava tõkke kõrvaldamisega s.o kuriteo KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi.

Taisto Asulat süüdistatakse selles, et tema - ajavahemikul 21.-22.12.1999.a. tungis grupis koos K.H-ga sisse Tartumaal Rõngu vallas Küla 6 asuvasse A.K. majja vastavalt Martin Saariku plaanile ja juhistele ja varastasid sealt 2500 krooni sularaha;

- ööl vastu 23.04.2000.a. tungis grupis koos Martin Saariku ja Rene Ojala’ga sisse Tartumaal Rõngu vallas Rõngus OÜ-le Alafonte kuuluvasse Kõwerasse Kõrtsi köögiukse klaasi lõhkumise

teel, kust varastasid salaja baarileti sahtlist 500. -krooni sularaha, baari laost mahla 4 liitrit kogumaksumusega 100 krooni, karastusjooke Coca, Fanta ja Sprite kokku 270,10 krooni eest, 1

pdl. veini Primazurra maksumusega 75 krooni , 2 pdl veini Tonino kogumaksumusega 225 krooni, viina Saaremaa 103.50 krooni eest, viina Absolut vodka 261.- krooni eest, ürdijooki Stroch" 80" 33.- krooni eest ,viskit Canadian cold 250,25 krooni eest, viskit Scottish Leader 227,50 krooni eest, viskit Sir Walter Wisky 192,50 krooni, viskit Johnie W.Red Label 450 krooni eest, brändit Belõi Aist 262,50 krooni eest, likööri Jägermeister 200 krooni eest, likööri Curacao 26,40 krooni eest, likööri Karoliina 46,80 krooni eest, 5 purki Gin Long Drink kogumaksumusega 70 krooni,13 purki Fizz0,33 kogumaksumusega 182 krooni, õlle Porter 0,5 maksumusega 14 krooni, 2 purki õlut Becks 0,33 kogumaksumusega 22 krooni, 2 pdl. õlut Bock 0,5 kogumaksumusega 28

krooni, 6 pdl. õlut Aleksander 0,5 kogumaksumusega 78 krooni,1 pdl õlut Bear Beer 0,5 maksumusega 13 krooni ,1 purgi õlut Becks 0,33 maksumusega 14 krooni, 5 pdl õlut Ice 0,33

kogumaksumusega 70 krooni,10 pdl. õlut Rock 0,5 kogumakumusega 140 krooni, 4 pdl õlut

Milleenium 0,5 kogumaksumusega 56 krooni,15 pdl õlut Originaal 0,5 kogumaksumusega 210

krooni, 2 pk. sigarette Barclay kogumaksumusega 60 krooni, 4 pk sigarette LM

kogumaksumusega 72 krooni,1 pk sigarette Bond maksumusega 18 krooni, 2 pk sigarette

Marlboro kogumaksumusega 56 krooni. Varguse käigus tekitati lõhkumisega kahju järgmiselt :

6

ukselukk 2x150 väärtusega 300 krooni, ukseklaas 500 krooni, supikulp 25 krooni. Varguse ja lõhkumisega tekitasid kahju kokku 5167,55 krooni.

Sellega Taisto Asula pani toime KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

võõra vara salajase varguse, mis oli seotud vara asukohta pääsemist takistava tõkke kõrvaldamisega isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja isikute grupi poolt,.

Veel süüdistatakse Taisto Asulat selles, et tema isikuna, kes on 24.01.2003.a. Tartu Maakohtu

otsusega nr.1-800/02 karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis 5 kuulise vangistusega tingimisi 1 aastase ja 6 kuu pikkuse katseajaga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, juhtis 17.06.2005.a. kella 22.20 ajal Tartumaal, Rõngu vallas Viljandi-Rõngu tee 61,1-l kilomeetril mootorsõidukit Ford Probe reg.märgiga 43 ZGC, olles alkoholijoobes.

Sellega Taisto Asula pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Sander Kihvat süüdistatakse selles, et tema

15.03.2004.a. kella 20.00 paiku Tartus Kuu poe juures grupis koos M.P-ga

ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis avalikult lamava U.T. käest ära mobiiltelefoni №kia

3310 IMEI koodiga 448896109946870, rahakoti, milles olid U.T kuuluvad juhiload,

haigekassakaart, Hansapanga kaart, arvenumbrikaart ning sularaha 250 krooni, millega tekitati kannatanule materiaalset kahju 1000 krooni.

Sellega pani Sander Kihva toime KarS § 199 lg 2 p 5, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja grupi poolt.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid

kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kannatanud on andnud

nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks on andnud ka Sander Kihva seaduslik esindaja ja tsiviilkostja Ülle Kihva.

KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Martin Saarik’ule karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

KrK § 203 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Martin Saarik’ule karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KrK § 195 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Martin Saarik’ule karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda Martin Saarik’ule kuritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 29.05.2000-31.07.2000.a. ja 17.10.2001.a.- 17.08.2002.a., so kokku 1 aasta ja 4 päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmata karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

KarS § 74 alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 3

(kolme)-aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

7 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KrK§ 139 lg 2 p 1, 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale K.H-le karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime pooleteise aastase (1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud) katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale N.K-le (N.K) karistuseks rahalist karistust 100 (ükssada) päevamäära, so 5 000 krooni (viis tuhat) krooni riigituludesse.

KarS § 199 lg 2 p 5, 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale M.P-le karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime pooleteise aastase (1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud) katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus

süüdistatavale O.L-ile karistuseks rahalist karistust 100 (ükssada) päevamäära, so 5 000 (viis tuhat) krooni riigituludesse..

KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Taisto Asula’le karistuseks 8 (kaheks) kuud vangistust. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Taisto Asula’le karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda Taisto Asula’le kuritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime pooleteise aastase (1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud) katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

8

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 alusel võtta ära Taisto Asula’lt mootorsõiduki juhtimisõigus 6 (kuueks) kuuks.

Prokurör taotleb Sander Kihva süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 5, 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. KarS § 87 alusel vabastada Sander Kihva KarS § 199 lg 2 p 5, 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusest ja kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg 1 p-s 2 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – käitumiskontrollile allutamist, kohustades Sander Kihva’t KarS § 87 lg 2 alusel 1 (ühe) aasta jooksul täitma KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid.

KarS § 75 lg. 1 järgi on Sander Kihva kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad end neile esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

Martin Saarik tuleb süüdi tunnistada KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3; § 195 lg 2; § 203 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

K.H tuleb süüdi tunnistada KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

N.K tuleb süüdi tunnistada KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

M.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5, 7 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

O.L tuleb süüdi tunnistada KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Taisto Asula tuleb süüdi tunnistada KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

9

Sander Kihva tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5, 7 järgi ja vabastada ta vastavalt

kokkuleppele karistusest, kohaldades tema suhtes KarS § 87 lg 1 p 2 sätestatud alaelisele kohaldatavat mõjutusvahendit.

Tsiviilhagi on esitanud : OÜ Frantsiskus summas 7690 kr; A.T.summas 1200 kr ja summas 1100 kr, s.o kokku summas 2300 kr; OÜ Alafonte summas 5167.55 kr ja summas 925 kr, s.o kokku summas 6092.55 kr; AS Eesti Energia summas 6968 kr; EELK Rõngu Mihkli kogudus summas 900 kr; AS Rõngu Aed summas 4400 kr; A.K. summas 1800 kr; E.K. summas 1200 kr, summas 2500 kr, s.o kokku 3700 kr; A.K. summas 2500 kr; U.T. summas 1000 kr;

Süüdistatavatelt Martin Saarikult, K.H-lt, N.K-lt, M.P-lt, O.L-ilt, Taisto Asulalt ja Sander Kihva seaduslikult esindajalt ja tsiviilkostjaks tunnistatud Ülle Kihvalt kuulub igaühelt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses ning kohtuistungil osalenud kaitsjate tasud.

Samuti tuleb süüdistatavatelt välja mõista järgmised menetluskulud: Martin Saarikult advokaaditasu kokku 4171.40 krooni.

K.H-lt advokaaditasu 424.80 krooni. N.K-lt advokaaditasu kokku 796.50 krooni. M.P-lt advokaaditasu 1132.80 krooni. O.L-ilt advokaaditasu 424.80 krooni. Taisto Asulalt advokaaditasu 424.80 krooni. Sander Kihva seaduslikult esindajalt ja tsiviilkostjalt Ülle Kihvalt advokaaditasu 3610.80 krooni.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) aastat Martin Saarik vangistust.

Süüdi tunnistada KrK § 203 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kuus (6) kuud Martin Saarik vangistust.

Süüdi tunnistada KrK § 195 lg 2 järgi ja mõista karistuseks kaheksa (8) kuud Martin Saarik vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kuritegude kogumi eest, lugedes kergema karistuse Martin Saarikule kaetuks raskeima karistusega, liitkaristuseks kolm (3) aastat vangistust.

KarS § 68 alusel lugeda Martin Saariku eelvangistuses viibitud aeg 29.05.2000. a.-31.07.2000. a. ja 17.10.2001. a.- 17.08.2002. a., so kokku 1 aasta ja 4 päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmata karistuseks üks (1) aasta üksteist (11) kuud kakskümmend kuus (26) päeva vangistust.

KarS § 74 alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei Martin Saarik pane toime kolme (3) aasta pikkuse katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s

10

75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas -

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse Martin Saariku kuulutamisest.

Määrata katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. Martin Saarik Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Martin Saariku suhtes kohaldatud tõkend allkiri elukohast mittelahkumise kohta tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõista karistuseks kümme (10) K.H kuud vangistust.

KarS § 74 alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane K.H

toime pooleteise aastase (1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud) katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtuotsus saata täitmiseks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talitusele K.H suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks. Katseaja algust lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest.

K.H suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõista karistuseks rahaline N.K karistus saja (100) päevamäära ulatuses, s.o summas viis tuhat (5000) krooni riigituludesse.

Vabatahtlikuks tasumiseks võib rahalise karistuse tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele

nr 10220034796011 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035 ja kriminaalasja numbri.

N.K suhtes kohaldatud tõkend allkiri elukohast mittelahkumise kohta tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

11

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5, 7 järgi ja mõista karistuseks kümme M.P (10) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu

M.P ei pane toime pooleteise aastase (1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud) katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu

ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning

kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtuotsus saata täitmiseks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talitusele M.P suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks. Katseaja algust lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest.

M.P suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus O.L saja (100) päevamäära ulatuses, s.o summas viis tuhat (5000) krooni riigituludesse.

Vabatahtlikuks tasumiseks võib rahalise karistuse tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele

nr 10220034796011 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035 ja kriminaalasja numbri.

Süüdi tunnistada KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõista karistuseks kaheksa (8) kuud Taisto Asula vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kaks (2) kuud vangistust. Taisto Asula

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kuritegude kogumi eest, lugedes kergema karistuse Taisto Asula’le kaetuks raskeima karistusega, liitkaristuseks kaheksa (8) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane Taisto Asula

toime pooleteise aastase (1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud) katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks (6) kuuks. Taisto Asula’lt

12

Kohtuotsus saata täitmiseks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talitusele Taisto Asula suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks. Katseaja algust lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Taisto Asula suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5, 7 järgi. Sander Kihva

KarS § 87 alusel vabastada KarS § 199 lg 2 p 5, 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise Sander Kihva eest karistusest ja kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg 1 p-s 2 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – käitumiskontrollile allutamist, kohustades KarS § 87 lg 2 alusel Sander Kihva’t ühe (1) aasta jooksul täitma KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid.

KarS § 75 lg. 1 järgi on kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi Sander Kihva kontrollnõudeid:

6) elama kohtu määratud alalises elukohas;

7) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

8) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

9) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks; 10) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtuotsus saata täitmiseks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talitusele Sander Kihva suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks. Katseaja algust lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Sander Kihva suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 310 alusel välja mõista järgmised tsiviilhagid: Martin Saarikult:

- üheksasada kakskümmend viis (925) krooni OÜ Alafonte (asuk. Tartu, Õuna 10) kasuks;

- neli tuhat nelisada (4400) krooni AS Rõngu Aed (asuk, Tartumaa, Rõngu, Puiestee1)

kasuks, milline summa kanda arveldusarvele 10102018842009;

- üks tuhat kaheksasada (1800) krooni A.K. kasuks, milline summa kanda Hansapanka arve

nr 1107800610;

- kolm tuhat seitsesada (3700) krooni E.K. kasuks.

Martin Saarikult ja K.H-lt solidaarselt:

- seitse tuhat kuussada üheksakümmend (7690) krooni OÜ Frantsiskus (asuk. Tallinn, Kurni

14) kasuks.

Martin Saarikult ja O.L-ilt solidaarselt:

- kaks tuhat kolmsada (2300) krooni A.T. kasuks.

Martin Saarikult ja M.P-lt solidaarselt:

- kuus tuhat üheksasada kuuskümmend kaheksa (6968) krooni AS Eesti Energia (asuk. Tartu,

Ilmatsalu 5) kasuks.

Martin Saarikult ja Taisto Asulalt solidaarselt:

13

- viis tuhat ükssada kuuskümmend seise (5167) krooni ja viiskümmend viis (55) senti

OÜ Alafonte (asuk. Tartu, Õuna 10) kasuks.

Martin Saarikult ja N.K-lt solidaarselt:

- üheksasada (900) krooni EELK Rõngu Mihkli kogudus kasuks.

K.H-lt ja Taisto Asulalt solidaarselt: - kaks tuhat viissada (2500) krooni A.K. kasuks.

M.P-lt ja Sander Kihvalt või tema seaduslikult esindajalt Ülle Kihvalt, solidaarselt:

- üks tuhat (1000) krooni U.T. kasuks.

KrMS § 180 alusel menetluskuludena välja mõista riigituludesse Martin Saarikult, K.H-lt , N.K-lt, M.P-lt, O.L-ilt, Taisto Asulalt ja Sander

Kihvalt või tema seaduslikult esindajalt Ülle Kihvalt, süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha igaühelt neli tuhat viissada (4500) krooni ja kaitsjatasud

. Samuti mõista süüdistatavatelt välja järgmised menetluskulud:

Martin Saarikult advokaaditasu kokku neli tuhat ükssada seitsekümmend üks (4171) krooni ja

nelikümmend (40) senti. K.H-lt advokaaditasu nelisada kakskümmend neli (424) krooni ja kaheksakümmend (80) senti.

N.K-lt advokaaditasu kokku seitsesada üheksakümmend kuus (796) krooni ja viiskümmend (50) senti.

M.P-lt advokaaditasu üks tuhat ükssada kolmkümmend kaks (1132) krooni ja kaheksakümmend (80) senti. O.L-ilt advokaaditasu nelisada kakskümmend neli (424) krooni ja kaheksakümmend (80) senti.

Taisto Asulalt advokaaditasu nelisada kakskümmend neli (424) krooni ja kaheksakümmend (80) senti. Sander Kihvalt või tema seaduslikult esindajalt Ülle Kihvalt, advokaaditasu kolm tuhat kuussada kümme (3610) krooni ja kaheksakümmend (80) senti.

Riigituludesse väljamõistetud summad tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kantseleisse.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja

kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

14

Kohtunik