1-04-130\4 · Tallinna Ringkonnakohus

1 1-04-130

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht Kohtukoosseis Sekretär Apelleeritud kohtuotsus

Apellant Prokurör Kaitsja

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS Tallinn, 31.märts 2006.a. Jüri Paap, Priit Pikamäe, Ene Randmäe Külli Väina

Harju Maakohtu 23.01.2006.a. kohtuotsus Rait Killandi süüdistuses KrK § 1481 lg 10 järgi prokurör Laura Vaik prokurör Laura Vaik adv. Viktor Kaasik

Harju Maakohtu 23.01.2006.a. kohtuotsus Rait

Killandi süüdistusasjas jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras

Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse

kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule

teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

2 Asjaolud ja menetluse käik

Rait KILLANDI, sünd.12.03.1967.a. Tallinnas Eesti kodanik, kriminaalkorras karistamata, elukoht xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx x-x,

anti kohtu alla KrK § 1481

lg 10 järgi selles, et tema Eesti Sõltumatu

Televisiooni AS (edaspidi ESTV) juhatuse liikme ja seadusliku esindajana st.

ametiisikuna KrK § 160 tähenduses perioodil august 1998.a. kuni detsember 1999.a. rikkus tahtlikult kuni 31.12.1999.a. kehtinud tulumaksuseaduse § 26 lg

1, kuni 31.12.1998.a. kehtinud sotsiaalmaksuseaduse § 1 lg 1 ning alates 01.01.1999.a. kehtinud sotsiaalmaksuseaduse § 10 lg 1 p 1 ja 4 nõudeid: andis

koos ESTV juhatuse esimees A.K-ga ning juhatuse liikme Raul

Rebasega ESTV pearaamatupidajale E.V-le korralduse arvestada

kokkulepitud tasusid ESTV töötajatele ja televisiooni külalisesinejatele kahes

osas: ühelt palgaosalt arvestati ja deklareeriti füüsilistele isikutele tehtud

väljamaksetelt arvestatud tuluja sotsiaalmaksu seaduses ettenähtud korras,

teiselt palgaosalt jäeti tuluja sotsiaalmaks arvestamata ja deklareerimata. Arvestamata ja deklareerimata töötasud kogusummas 10 748 557 krooni kandis

raamatupidaja O.K üle äriühingute Digicom Developments LLC ja Lawland Business Eesti Ühispangas olevatelt arveldusarvetelt ESTV töötajate

ja külalisesinejate arvelduskontodele. Samuti ta arvestas, esitas, jättis kinni

pidamata ja üle kandmata maksuhaldurile, Haigekassa Harju osakonnale, Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Büroole maksudeklaratsioonides maksuseaduse

kohaselt ettenähtust vähem sotsiaalmaksu summas 4 781 625 krooni ja tulumaksu summas 3 741 120 krooni, tekitades selliselt riigile kahju 8 522 745

krooni. Süüdistuse kohaselt oli selline käitumine kvalifitseeritav kuni 31.05.2000.a. kehtinud seaduse kohaselt KrK § 1481 lg 2 ja 4 järgi, perioodil 01.06.2000.a. kuni 30.08.2002.a. kehtinud seaduse kohaselt KrK § 1481 lg 2, 5 ja 6 järgi ning alates 01.09.2002.a. kehtiva seaduse kohaselt KarS § 386 lg 1 ja § 389 lg 1 järgi.

Maakohus mõistis R.Killandi selles süüdistuses õigeks tema teos

kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Tal oli ametiseisund küll äriühingu

reklaamimajandust korraldava juhatuse liikmena, kuid vastavalt põhikirjale puudus tal alates 31.08.1998.a. materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded, seega ta ei olnud ametiisikuks vastavalt KrK § 160.

Ta ei juhtinud ESTV majandustegevust, ta pole süüdistuses nimetatud

ajavahemikul allkirjastanud ega esitanud maksuhaldurile deklaratsioone

maksuseaduses kohaselt kinnipidamisele, maksmisele ja ülekandmisele kuuluvast maksusummast väiksemas summas ega tekitanud riigile kahju. Nagu

juhatuse liige R.Rebane võis ka R.Killandi esindada äriühingut ainult koos

juhatuse

esimehe A.K-ga, tema valduses ei olnud

raamatupidamisdokumente, tal puudus allkirjaõigus krediidiasutuses.

3

Maksudeklaratsioonid allkirjastanud ESTV juhatuse esimehe A.K ametiseisund vastas KrK § 160-le, ESTV juhatuse 01.10.1998.a. otsuse kohaselt lasus vastutus raamatupidamise tegevuse eest juhatuse esimehel, A.K on

Tallinna Linnakohtu poolt 11.11.2004.a. süüdi tunnistatud selles, et ta kuni 06.12.1999.a. ESTV juhatuse esimehena ning äriühingu seadusliku esindajana,

kellele on muuhulgas pandud juriidilisele isikule maksuseaduses ettenähtud

kohustuste täitmisel äriühingu raamatupidamise ja juhatuse tegevuse

korraldamine, andis ajavahemikus augustist 1998.a. kuni novembrini 1999.a.

ESTV pearaamatupidajale korralduse maksta töötasu osaliselt

ümbrikupalkadena ja jätta sellelt palgaosalt seaduses ettenähtud tuluja sotsiaalmaks arvestamata ja üle kandmata. Samaga seonduvalt mõisteti süüdi ka

ESTV tolleaegsed pearaamatupidaja E.V ja raamatupidaja O.K, kohtuotsus jõustus edasikaebamiseta.

Apellatsioon ja taotluse sisu Apellant leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, mistõttu palub kohtuotsus tühistada, mõista R.Killandi süüdi KrK § 1481 lg 10 järgi ja

karistada teda vangistusega. Taotluse rahuldamiseks esitas apellant kaks

põhjendust. Esmalt leiab kaebaja, et äriühingu juhatuse liikme vastutus

äriühingu juhtimistegevuse eestolenemata juhatuse sisesest tööjaotusesttuleneb Äriseadustiku §-st 306 lg 1 ja 4. R. Killandi, olles teadlik ümbrikupalkade maksmise faktist ja mistahes maksusumma tasumata jätmisest – ehkki mitte selle ulatusestmöönis seda ja ei takistanud seda õiguserikkumist.

Teise motiivina esitatakse, et maakohus jättis täielikult tähelepanuta, et

R.Killandi oli isiklikult allkirjastanud 1998.a. III kvartali sotsiaalmaksu

sotsiaalkindlustuse osa andmiku ja 1999.a. novembri-detsembrikuude

maksudeklaratsioonid. Ka oli ta isiklikult sõlminud töötajatega

palgakokkuleppeid. Ringkonnakohtu istungil apellant täpsustas, et töötajatega

palgakokkuleppeid oli isiklikult R.Killandi sõlminud tunnistajate T A ja A E väidete kohaselt.

Ringkonnakohtu seisukoht

Arutuseloleva süüdistuse raamidest lähtuvalt on kehtestatud kriminaalvastutus

maksuhaldurile võltsitud dokumentide või deklaratsioonis valeandmete

esitamise eest, kui see toimus tahtlikult ja selle tulemusel jäi maksudena laekumata vähemalt 1 miljon krooni.

Materjalide kohaselt valiti ESTV juhatusse A.K 16.06.1998.a., R.Killandi

17.08.1998.a. ja R.Rebane 31.08.1998.a. Alates 31.08.1998.a. oli juhatuse

4

esimeheks A.K, kooskõlas ESTV põhikirja p 7.5 (toimik 15. köide, lk.

3938-3945) otsustati samas, et R.Killandi ja R.Rebane on õigustatud ESTV-d esindama üksnes koos A.K-ga. R.Killandi valiti ESTV juhatuse esimeheks 08.12.1999.a.

Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kuni 08.12.1999.a. ei

kuulunud R.Killandi töövaldkonda tegevus äriühingu materiaalsete väärtuste

liikumise korraldamisel, milleks palkade arvestamist, maksmist ja palkadelt

kinnipidamiste teostamist puudutavad toimingud vaieldamatult on. ESTV

juhatuse 01.10.1998.a. otsusega pandi vastutus raamatupidamise korraldamise

ning dokumentatsiooni ja informatsiooni säilimise eest juhatuse esimehele,

palgaarvestamine pearaamatupidajale (toimik 1. köide, lk. 120-131). Selline tööjaotuse sisseviimine oli kohtukolleegiumi arvates kooskõlas apellandi poolt

osutatud Äriseadustiku §-s 306 lg 5 sätestatuga. Äriseadustik sisuliselt küll

paneb vastutuse kogu äriühingu tegevuse eest äriühingu juhatusele, kuid ei

välista tegevusvaldkondade ja vastutuse jaotust juhatuse liikmete vahel.

Valdkondade ja sellest tuleneva vastutuse jaotamine juhatuse liikmete vahel veidigi suuremates äriühingutes on üldlevinud ja sageli ainuvõimalik. R.Killandi ei olnud ESTV juhatuse sisetööjaotuse kohaselt kohustatud tundma valdkonda,

milles arutuselolev seaduserikkumine aset leidis, tal puudus ametiseisund

raamatupidamise palkade arvestamise ja maksmise korraldamisel, ta ei saa

vastutada A.K poolt antud ebaseadusliku korralduse ja raamatupidajate poolt selle korralduse täitmise eest. Väide, et A.K andis sellise korralduse koos juhatuse teiste liikmetega, on tõendamata ja süüdistus on sellest sisuliselt

loobunud. Siinjuures pole väheoluline, et ringkonnaprokuröri määrusega

lõpetati kriminaalmenetlus ESTV programmijuhi R.Rebase suhtes süü

tõendamatuse tõttu (toimik 21. köide, lk. 5320-5321), kusjuures on leitud, et

reaalselt R.Rebane äriühingu majandustegevust ei juhtinud, tema valduses ei olnud maksudeklaratsioonide koostamiseks vajalikke raamatupidamisdokumente

ja tal puudus allkirjaõigus krediidiasutuses. Vaieldamatult aga kehtisid

samasugused piirangud ka firma reklaamitegevust korraldanud R.Killandi ametialastes volitustes.

Apellandi poolt viidatud tunnistajad T.A ja A.E pole järjekindlalt ja

ühemõtteliselt kinnitanud, et nimelt R.Killandi sõlmis ümbrikupalkadena

makstavaid palgakokkuleppeid töötajatega või et ta oli teadlik töötasult

arvestatavate riigimaksude maksmatajätmisest. Samuti puuduvad teised seda

väidet kinnitavad tõendid. Kohtu arvates kui selline teadmine olekski

vastuvaidlematult tõendatud, pole käesolevas asjas võimalik anda hinnangut apellatsioonis esitatud väite kohta, et R.Killandi poolt maksukorralduse seaduse

ja maksuseaduse kuritegelik rikkumine seisneb talle teadaoleva

õiguserikkumiseümbrikupalkade maksmisetakistamata jätmises, seda põhjusel, et sellist süüdistust pole talle esitatud ja kohus pole sellist süüdistust

5

arutanud. Kõnesoleva majandusalase kuriteo põhjendamine apellatsiooni

kohaselt Äriseadustikust tuleneva kohustuse täitmatajätmisega eeldab

kohtukolleegiumi arvates sellekohase uue süüdistuse esitamist. Süüdistuse muutmine apellatsioonikohtus on võimalik üksnes tingimusel, et endise ja uue

süüdistuse järgi isikule inkrimineeritavate tegude objektiivne külg jääb muutumatuks. Prokurör küll esitas maakohtu istungil kohtulikes vaidlustes väite, et R.Killandi süü seisneb tema kui ESTV juhatuse liikme poolt talle teadaoleva

seaduserikkumise takistamata jätmises, kuid R.Killandile esitatud esmast

süüdistust pole taotletud muuta ja esimese astme kohus ei saanud anda ega

andnud arvamust sellise väite kohta. Ka apelleeritud kohtuotsuse kohaselt oli süüdistatav antud kohtu alla majandusalases kuriteos, mis seisnes ebaseadusliku korralduse andmises ning sellega seonduvas kinnipidamisele kuuluvate maksude tahtlikus arvestamata ja kinnipidamata jätmises. Kohus ei saa omal initsiatiivil

asendada esialgset süüdistust oluliselt teisesisulise süüdistusega, see oleks vastuolus erapooletu ja õiglase kohtupidamise põhimõttega. Nimetatud põhjusel

väljub apellatsiooni osa, mille kohaselt seisneb R.Killandi kuritegu talle

teadaoleva seaduserikkumise takistamata jätmises, süüdistuse ja apelleeritud kohtuotsuse raamidest ning tuleb jätta läbi vaatamata.

Kriminaalasja materjalide kohaselt kirjutas R.Killandi isiklikult alla ESTV

sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa arvestuse 1998.a. III kvartali andmikule

15.10.1998.a. (toimik 3. köide, lk. 688), 1999.a. novembrikuu

maksudeklaratsiooni 08.12.1999.a. (toimik 3. köide, lk. 646-653) ja 1999.a. detsembrikuu maksudeklaratsiooni 05.01.2000.a. (toimik 3. köide, lk. 654-663). Süüdistusest tulenevalt on neis dokumentides näidatud ravikindlustus-, sotsiaalja tulumaksu ettenähtust vähem kokku 1 545 426.- krooni.

Kõnesolev 15.10.1998.a. andmik oli koostatud ajavahemiku kohta ja

palgaarvestuste alusel, mil R.Killandil puudus pädevus palgaarvestuse ja

raamatupidamise valdkonnas, ka puudus süüdistataval iseseisev allkirjaõigus

krediidiasutustes, seda sai ta teha üksnes koos A.K-ga. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, et alla kirjutades deklareeris süüdistatav tahtlikult ettenähtust väiksemaid maksusummasid.

Apellatsioonis nimetatud 08.12.1999.a. ja 05.01.2000.a. allakirjutatud

dokumendid (nagu ka teistel aegadel esitatud dokumendid) koostas aruande

esitamisele eelnenud kuul üle-eelmise kuu eest väljamakstud töötasu

palgaarvestusest lähtudes ja esitas juhatuse esimehele allakirjutamiseks

palgaarvestuse eest vastutust kandev pearaamatupidaja, kes, koostades

dokumente esitamiseks maksuametile, varjas juhatuse endise esimehe A.K varasema korralduse kohaselt töötajatele osa töötasu väljamaksmist

ja sellest tulenevalt riigimaksude maksmist. Selliselt toimepandud kuriteos on

pearaamatupidaja E.V ka süüdi tunnistatud. A.K on muude tegude

6

hulgas süüdi tunnistatud apellatsioonis nimetatud 1999.a. novembrikuu kohta

esitatud maksudeklaratsioonis teadlikult ettenähtust väiksema tulumaksu ja

sotsiaalmaksu kinnitamises kogusummas 511 098.- krooni. Seega selles episoodis on olemas jõustunud kohtuotsus.

Mis puutub apellatsioonis nimetatud 05.01.2000.a. allkirjastatud

maksudeklaratsiooni, siis süüdistuse kohaselt deklareeriti selles makse

ettenähtust vähem summas 401 695.- krooni. Ka selles deklareeriti palgaarvestust ja makse ajast, mil R.Killandi polnud juhatuse esimees.

Veel peab ringkonnakohus vajalikuks osutada materjalidele, mille kohaselt

08.12.1999.a. juhatuse esimeheks valitud R.Killandi käitus vastupidiselt

apellatsioonis toodud versioonile, et ta oli teadlik seaduserikkumisest ja tahtlikult ei takistanud seda: olles saanud teada maksude mittekinnipidamisest,

lõpetas samal kuul s.o. 1999.a. detsembris senise palgamaksmise viisi,

töötajatega sõlmitud töölepingud lõpetati ja nad pidid hakkama füüsilisest isikust ettevõtjateks, müüma oma teadmisi ja oskusi teenusena ning maksma ise tuluja sotsiaalmakse (süüdistuskokkuvõtte lk.6, toimik 21.köide, lk. 5265).

Ülalnimetatud asjaolud lükkavad ümber süüdistuse tõendamata väite, et R.Killandi andis ebaseadusliku korralduse või ta oli teadlik maksude (osalisest)

varjamisest. Kriminaalasja materjalides seda väidet kinnitavad tõendid puuduvad ja neid pole nimetatud ka apellatsioonis. Tema käitumise tulemusel pole jäänud maksudena laekumata KrK §-s 1481 lg 10 nimetatud summa.

Maakohtu järeldus R.Killandi tegevuses kuriteokoosseisu puudumisest on

kooskõlas kriminaalasja materjalidega, apelleeritud kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Jüri Paap Priit Pikamäe Ene Randmäe