1-06-4262\1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Vahistamine

Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2006 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 06284000160 riik P.S versus Menetlus kohtus lahendatav küsimus osaliste küsitlemisega Määruse tegija eeluurimiskohtunik Urmas Reinola Prokurör Kadri Päeva Kahtlustatav P.S Kahtlustuses KarS § 199 lg 2 p 4 Kaitsja advokaat Vello Sikut

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Kohtumääruse otsustused

1. Rahuldada prokuratuuri taotlus ja vahistada P.S 30. märtsil 2006

Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes

2. Seoses vahistamismenetluses tehtud otsustusega:

2.1 edastada vahistamismäärus lisamiseks kriminaaltoimikusse ja selle koopia viivitamata P.S;

Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras

3. Selgitada, et kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Viljandi

kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

Prokuratuur on esitanud P.S-i vahistamistaotluse KrMS § 130 lg 2 alusel. Taotlusest nähtuvalt kahtlustatakse P.S-i kuriteo toimepanemises KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. P.S-i kahtlustatakse selles, tema varem varguse toimepannud isikuna, 17.03.2006.

kella 11.40 ajal varastas Viljandis, Jakobsoni 2 asuvast

Rimi Eesti Food AS Viljandi Säästumarketist Baltija 3 tükki juustu , põhjustades vargusega kahju 62.55 ulatuses.

Vahistamistaotlust on põhjendatud asjaoludega, et P.S on varem mitmel korral kriminaalkorras karistatud, ka vabadusekaotusega, omab hulgaliselt karistusi ka väärteoasjades.

Kuriteo pani toime kuu möödudes pärast samaliigilise kuriteo eest vangistuse kandmist. Tal puudub töökoht ja kindel elukoht. P.S-i isikut arvestades on küllaldane alus arvata, et ta võib hoiduda kõrvale kriminaalmenetlusest ning jätkuvalt toime panna kuritegusid.

KrMS § 131 kohaselt vahistamistaotluse koostamisest teatab prokuratuur vahistatava

soovil kohe kaitsjale; vahistatav, kelle kohta on koostatud vahistamistaotlus, toimetatakse

prokuratuuri korraldusel uurimisasutuse poolt vahistamistaotluse läbivaatamiseks eeluurimiskohtuniku juurde ning vahistamismääruse tegemiseks tutvub eeluurimiskohtunik kriminaaltoimikuga ja küsitleb vahistatavat vahistamistaotluse põhjendatuse selgitamiseks; vahistamismenetluses kuulatakse ära menetlusosaliste arvamus.

Vahistatav vahistamistaotluse läbivaatamisel avaldas, et ta on süüdi talle inkrimineeritavates süütegudes, kuid ta ilmub kohe kutse peale uurija juurde. Vahistatava kaitsja vandeadvokaat Vello Sikut vahistamistaotluse läbivaatamisel leidis, et

ei ole otstarbekas kohaldada tõkendina vahistamist, sest vahistataval on elukoht olemas ja süütegude ühiskonnaohtlikkus ei ole suur.

Prokurör jäi vahistamistaotluse läbivaatamisel kohtule esitatud kirjaliku taotluse ja selle põhjenduste juurde.

Kohtu põhjendused

Vastavalt KrMS §-le 127 arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest või

kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite

hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid.

Vastavalt KrMS § 130 lg-tele 1 ja 2 on vahistamine kahtlustatavale või süüdistatavale kohaldatav tõkend, mis seisneb isikult vabaduse võtmises prokuratuuri taotlusel kohtumääruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid.

Vahistamistaotluse läbivaatamisel kohtunik tutvus kriminaaltoimikuga, vahistamistaotluses

esitatud põhjendustega, kuulas ära prokuröri ja vahistatava kaitsja arvamuse ning küsitles vahistatavat.

Vahistamismenetluses kohtunik leidis, et P.S tuleb KrMS § 130 lg 2 alusel vahistada.

P.S ei oma kindlat elukohta, ei tööta, varem korduvalt karistatud, viimati 15.03 2005. KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud ja 28 päeva, vabanes vanglast

17. veebruar 2006. 11. märtsil 2006 pani toime samuti varguse. Nendest asjaoludest teeb kohtunik järelduse, et P.S võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda ja jätkuvalt toime panna kuritegusid. Seega esineb KrMS § 130 lg-s 2 sätestatud alus P.S-i vahistamiseks.

KrMS § 132 lg 1 ja 2 kohaselt vahistamismääruses märgitakse: vahistatava isiku nimi ja elukoht; selle kuriteo asjaolud, mille toimepanemises isikut kahtlustatakse või süüdistatakse ja

teo kvalifikatsioon; vahistamise alus viitega KarS §-le 130; vahistamise põhjendus ning vahistamismäärus lisatakse kriminaaltoimikusse ning määruse koopia edastatakse vahistatule.

KrMS § 133 lg 1 ja 2 kohaselt eeluurimiskohtunik teatab vahistamisest viivitamata vahistatu lähedasele ning töövõi õppimiskohta; vahistamisest teatamisega võib viivitada kuriteo tõkestamise või kriminaalmenetluses tõe selgitamise huvides.

Kohtunik ei tuvastanud vahistaval töövõi õppimiskohta ja lähedast, et teatada vahistamisest.

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Vahistamise või vahistamisest keeldumise peale võivad prokuratuur, vahistatu või tema kaitsja esitada KrMS § 136 ja § 384 lg 1 kohaselt määruskaebuse. KrMS § 386 lg 1 ja

§ 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu

kümne päeva jooksul, alates vaidlustavast kohtumäärusest teada saamise päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Urmas Reinola

Kohtunik

P.S-i allkiri vahistamismääruse koopia edastamist peale selle teatavakstegemist.

________________________________ P.S