1-06-3495\3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 29.märts 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-06-3495 (kohtueelses menetluses nr 06260200209) riik B.J versus Menetlus kohtuistung lühimenetlus Kohtukoosseis kohtunik Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär

Tatjana Moorats Prokurör Merike Tikk

Süüdistatav B.J Süüdistus KarS § 424 järgi Kaitsja advokaat Katrin Tamre

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 238, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises 1.Tunnistada B.J süüdi (KarS) § 424 järgi ja mõista talle karistusena karistusseadustiku

vangistus 2 (kaks) kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, mõista lõplikuks karistuseks vangistus 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele, kui B.J ei pane 18 (kaheksateist)

kuulisel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded. 2.Määrata B.J-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxx 3.KarS § 50 alusel võtta B.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. 4.Tühistada B.J-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes 2.1 välja mõista B.J-ilt riigieelarve tuludesse sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses kokku 1958.80 (üks tuhat üheksasada viiskümmend kaheksa ja 80) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu (postikulu) 21 (kakskümmend üks) krooni; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 1321.60 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üks ja 60) krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Katrin Tamrele. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid /või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel

2 määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.2.kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja

kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul

rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas (kaitsjatasu, ekspertiisitasu, postikulu ja sundraha viitenumber 2800049874); 3.2 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud

1.1.

B.J-ile süüdistusaktis esitatud süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon kuriteo toimepanemises 11.02.2006 B.J on süüstatud selles, et tema, omades kehtivat karistust väärteoasjas mootorsõiduki

juhtimise eest alkoholijoobes 29.09.2003, juhtis 11.02.2006 kell 02.25 Viljandi maakonnas Viiratsi vallas mootorsõidukit Opel Vectra reg märgiga 503 TDM joobeseisundis.

Seega pani B.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Prokuratuur on nõustunud süüdistatava taotlusel asjas lühimenetluse kohaldamisega ning edastanud kriminaaltoimiku kohtule.

1.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes

Süüdistatavale esitatud süüdistuse asjaolud kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis leidsid kohtuistungil usaldusväärselt kinnitust. 1.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

KrMS § 233 lg 1 kohaselt lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal. Süüdistatav B.J on süü omaks võtnud. Süü omaksvõtuga loeb kohus koos teiste tõenditega tõendatuks süüdistuses esitatud asjaolud.

Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta tarvitas alkoholi eelmisel õhtul, sünnipäeval, sõitma asudes oli ta välja magamata, kuid öösel pidi ta tööle minema. Politsei peatas teda 11.02.2006

öösel kell 02-03 vahel, alkoholijoove tuvastati alkomeetri näidu põhjal. Joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ta loobus. Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava ütluste usaldusväärsuses ning tema ütlustega tunnistab

kohus tõendatuks B.J-i poolt KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, toimepanemise.

Kohtuistungil kindlakstehtud asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et B.J-i toimepandud tegu vastab KarS §-s 424 ettenähtud kuriteokoosseisule. B.J on varem,

29.09.2003 väärteoasjas karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga 9000 krooni. Kohus tuvastas B.J-i õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud B.J-i süüd välistavaid asjaolusid ning B.J tuleb KarS § 424 järgi süüdi tunnistada.

3

2.

Prokuröri taotlused

Prokurör taotles kohtuistungil B.J-i süüdimõistmist KarS § 424 järgi ja karistamist

vangistusega 2 kuud; KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, lõplikuks

põhikaristuseks 1 kuu ja 10 päeva. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui B.J ei pane 18 kuulisel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja

täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata B.J-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxx ;

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

Karistuse mõistmisel lähtus kohus KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

B.J on varem kriminaalkorras karistamata, talle on määratud invaliidsuspension

töövõime kaotusega 40%. Peres kasvab 9 aastane laps, abikaasa töötab. Seoses invaliidsusega saab ta teha kergemaid töid, mis ei nõua töötamist sundasendis.

KarS § 424 järgi kvalifitseeritav liiklussüütegu on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Süü suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda süüst kui isikut kuriteole viinud ja selle

toimepanemist kujundanud tahte etteheidetavusest; süü sisu määratlemine on eriti oluline kergendavate asjaolude käsitlemisel, kus kohus võib arvesse võtta ka seaduses mittenimetatud asjaolusid.

B.J-i vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, vastutust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades karistuse eesmärke ja B.J-i süü suurust, leidis kohus, et B.J tuleb

karistada lühiajalise vangistusega tingimuslikult, koos allutamisega käitumiskontrollile. Mõistetavat karistus tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra.

Kohus leiab, et mõistetud karistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud, arvestades süüdimõistetu tervislikku seisundit. B.J on sporditrauma tagajärjel töövõime kaotus 40%, mistõttu saab ta teha ainult kergemaid töid, mis ei nõua sundasendit. Kohus pidas võimalikuks jätta karistus tingimisi täitmisele pööramata koos süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile, mille ajal B.J KarS § 75 lg 1 kohaselt on kohustatud:

1) elama alalises elukohas xxxxxx , 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite

kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi

õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrollile allutamise tingib kriminaalhooldusametniku poolt süüdimõistetule osutatava sotsiaalse abi ja süüdimõistetu käitumise üle kontrolli vajadus.

Vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab

kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. 4. Kriminaalmenetluse kulud

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

4

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. 1) Sundraha

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära ja esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära. 2) määratud kaitsja

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 637.20 krooni.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1321.60 krooni; Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. 3) dokumentide koopiate tegemine

KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsja poolt kaitsealusele B.J-ile kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 21.60 krooni. 4) muu menetlejal tekkinud kulud KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb B.J-ilt

välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses

kokku 1958.80 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 42.60 (21.60+21) krooni riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused.

Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

5

Urmas Reinola

Kohtunik