1-06-1513\3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 27.märts 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-06-1513 (kohtueelses menetluses nr 05284000973) riik G.I versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär

Tatjana Moorats Prokurör Marja-Liina Reissaar

Süüdistatav G.I Süüdistus KarS § 169 järgi Kaitsja advokaat Katrin Tamre

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada G.I süüdi (KarS) § 169 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku

karistusena vangistus 1(üks) kuu; KarS § 69 alusel asendada G.I-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 60 (kuuskümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 01.02.2007;

2. tühistada G.I-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 välja mõista G.I-lt riigieelarve tuludesse sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni,

määratud kaitsja tasu kohtumenetluses kokku 2437.29 (kaks tuhat nelisada kolmkümmend seitse ja 29) krooni, muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 21 (kakskümmend üks) krooni ja kaitsjale toimikust koopia tegemise kulu 23.20 (kakskümmend kolm ja 20) krooni; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 1035.45 (üks tuhat kolmkümmend viis ja 45) krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Katrin Tamrele. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul

2

rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas (kaitsjatasu, postikulu, ekspertiisitasu ja sundraha viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on G.I-le mõistetavaks karistuseks KarS § 169 järgi vangistus 1 kuu. KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 60 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 01.02.2007.

2.

Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.

G.I-le esitatud süüdistus G.I on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema alates märtsikuust 2003 a hoiab kuritahtlikult kõrvale temalt Viljandi Maakohtu 24.03.2003.a. otsusega mõistetud elatusraha maksmisest Tiivi G.I kasuks oma alaealiste laste Jaanise, Jano ja Inno ülalpidamiseks. Vanema kuritahtliku kõrvalehoidumisega oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest pani G.I toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. G.I tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 169 järgi. 2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning G.I tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 169 järgi. 3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid G.I

karistamise

kokkuleppemenetluses. G.I karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. 1) sundraha

3

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära ja esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära. 2) määratud kaitsja

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1401.84 krooni.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1035.45 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. 3) dokumentide koopiate tegemine

KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsja poolt kaitsealusele G.I-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 23.20 krooni. 4) muu menetlejal tekkinud kulu KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb G.I-lt

välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses kokku 2437.29 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 21 (kakskümmend üks) krooni riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392). 5.

Muud põhjendused. Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Urmas Reinola

Kohtunik