1-06-3099\1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-06-3099 (kohtueelses menetluses nr 06260200157) riik B.S versus Menetlus kohtuistung lühimenetlus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretärk Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk

Süüdistatav B.S Süüdistus KarS § 424 järgi Kaitsja advokaat Margo Normann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 238, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada B.S süüdi (KarS) § 424 järgi ja mõista talle karistusena

karistusseadustiku

vangistus 3 kuud; KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada B.S-ile mõistetud karistust 1/3, s. o 1 kuu võrra ja mõista B.S-ile ärakantavaks karistuseks vangistus 2 (kaks) kuud;

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 2 kuud jääb tingimisi kohaldamata; määrata B.S-ile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui B.S ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata B.S-ile käitumiskontrolli ajaks

alaliseks elukohaks xxxx ; KarS § 50 lg 1 alusel võtta B.S-ilt lisakaristusena ära

mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks; tühistada B.S-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 riigi kasuks sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni, määratud välja mõista B.S-ilt

kaitsja tasu kohtumenetluses 955 (üheksasada viiskümmend viis) krooni 80 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 1 064 (üks tuhat kuuskümmend neli) krooni 70 senti; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu 955.80 krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Margo Normannile; 2.3 otsuse jõustumisel saata otsuse koopia autoregistrikeskusele. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies

2

ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 4100065035) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul;

3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses

tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu

Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul,

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 1.1.

B.S-ile süüdistusaktis esitatud süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon

B.S on süüstatud selles, et tema olles 16. mail 2002 karistatud HÕS § 96 lg 2 alusel rahatrahviga summas 6 000 krooni 02. mail 2002 mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest, taas juhtis 26. jaanuaril 2006 kell 23.40 Viljandi linnas Turu tänaval mootorsõidukit registreerimismärgiga Volkswagen Golf 322 TEM, olles joobeseisundis. B.S tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Prokuratuur on nõustunud süüdistatava taotlusel asjas lühimenetluse kohaldamisega ning edastanud kriminaaltoimiku kohtule. 1.1.1. Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes

Süüdistatavale esitatud süüdistuse asjaolud kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis leidsid kohtuistungil usaldusväärselt kinnitust. 1.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud KrMS § 233 lg 1 kohaselt lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja tunnistajaid välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal. 16. mai 2002 otsusest haldusõiguserikkumise asjas nähtub B.S varasem karistatus alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest (tl 1); kohtutäitur Janek Pooli õiendist nähtub B.S osaline rahatrahvi võlgnevus (tl 2); 26. jaanuari 2006 väärteoprotokollist nähtub, et 26. jaanuaril 2006 kell 23.40 juhtis B.S Viljandi linnas Turu tänaval mootorsõidukit

Volkswagen Golf

registreerimismärgiga 322 TEM joobeseisundis (tl 3); alkoholijoobe tuvastamise 26. jaanuari 2006 protokollist nähtuvalt on tuvastatud B.S alkoholijoove (tl 4).

Kohtuistungil B.S tunnistas end süüdi 26. jaanuaril 2006 sõiduauto juhtimises alkoholijoobes.

Kohtuistungil kindlakstehtud asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et B.S

toimepandud tegevus vastab KarS § 424 ettenähtud kuriteokoosseisule. B.S juhtis mootorsõidukit joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohus tuvastas B.S õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud B.S süüd välistavaid asjaolusid ning B.S tuleb KarS § 424 järgi süüdi tunnistada.

2.

Prokuröri taotlused Prokurör taotles kohtuistungil B.S süüdimõistmist KarS § 424 järgi ja karistamist vangistusega 3 kuud tingimisi 18 kuulise katseajaga ning lisakaristusena võtta B.S-ilt ära

mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. Seoses lühimenetlusega vähendada mõistetud põhikaristust 1/3 võrra.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

3

Karistuse mõistmisel lähtus kohus KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. B.S pani toime liiklussüüteo KarS § 424 järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

B.S vastutust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust. Vastutust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

B.S on varasem kriminaalkaristatus. Teda on karistatud Võru Maakohtu 02.

oktoobri 2003 otsusega 5 kuu vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga (tl 13 ja 14). B.S on ka korduvad karistatused väärtegudes (tl 17 ja 18). B.S ei oma kindlata töökohta. Arvestades karistuseesmärke ja B.S süü suurust, leidis kohus, et B.S tuleb

karistada lühiajalise vangistusega 3 kuud. B.S rahalise karistamise välistavad isikut

iseloomustavate andmetena tema varasem kriminaalkaristatus ja korduvad karistatused väärtegudes.

Vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab

kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb B.S karistada vangistusega 2 kuud. Kohtuistungil taotles prokurör vabastada B.S KarS § 74 alusel tingimisi karistusest

ühes allutamisega käitumiskontrollile. Võttes arvesse, et B.S on kindel elukoht ja

vastutust kergendava asjaluna puhtsüdamlikku kahetsust, kohus KarS § 74 alusel leidis, et

mõistetud vangistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas. Kohus pidas võimalikuks, jätta

karistus tingimisi täitmisele pööramata koos süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile, mille ajal B.S KarS § 75 lg 1 kohaselt on kohustatud: 1) elama alalises elukohas xxxxx

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks,

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrollile allutamise tingib kriminaalhooldusametniku poolt süüdimõistetule osutatava sotsiaalse abi ja süüdimõistetu käitumise üle kontrolli vajadus.

Tingimisi karistusest vabastamisel pidas kohus põhjendatuks määrata B.S-ile katseaja 18 kuud.

4. Kriminaalmenetluse kulud

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 4 500 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

4 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1 019.50 krooni

ja muu kriminaalmenetluse kulu 24.20 krooni, kokku kriminaalmenetluse kulu kohtueelsel uurimisel 1 043.70 krooni.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 955.80 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud

kaitsja poolt kaitsealusele B.S-ile kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 24.20 krooni. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud

hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb B.S-ilt välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4 500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses

955.80 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 1 064.70 (21+24.20+1019.50) krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik