1-06-1384\6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

HARJU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasja number 1-06-1384 (05231704702) Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märtsil 2006.a. Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga

Ringkonnaprokuröri abi Kaitsjad vandeadvokaadid Helen-Megi Metsamägi Mirjam Valla, Owe Ladva Kriminaalasi J.M süüdistuses KarS § 121 järgi ning H.P süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses Süüdistatav

J.M, EV kodakondsus, põhiharidusega, emakeel –eesti keel, ei

tööta, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 1 korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld

H.P, EV kodakondsus, põhiharidusega, emakeel –eesti keel, ei

tööta, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 2 korral, tõkend –elukohast lahkumise keeld

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema

kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7

päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa

kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul.

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 237; 238, 311, 313, 318 kohtunik otsustas:

Süüdi tunnistada J.M KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 2 kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1,3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu

ei pane talle kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning järgib käitumiskontrolli ajal järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid, mis on ettenähtud KarS § 75 lg 1:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

Määrata J.M katseajal Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Katseaja alguseks lugeda 23.03.2006.a.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist.

Süüdi tunnistada H.P KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 2 kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1,3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu

ei pane talle kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning järgib käitumiskontrolli ajal järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid, mis on ettenähtud KarS § 75 lg 1:

6. elama kohtu määratud alalises elukohas

7. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

8. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

9. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

10. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata H.P katseajal Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Katseaja alguseks lugeda 23.03.2006.a.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist.

Välja mõista J.M’lt riigituludesse sundraha 4500,- krooni ja kaitsjatasu summas 2240,80 krooni.

Välja mõista H.P’ilt riigituludese sundraha 4500,- krooni ja kaitsjatasu summas 1433,70 krooni.

Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber 2800049777.

Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. Tsiviilhagi pole esitatud.

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

J.M on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et tema koos H.Piga lõi, peksis ja tekitas valu teisele isikule kehalise väärkohtlemisega ja nimelt: 19.11.2005.a. Tallinnas Keskuse 20- 33 kella 23.50 paiku peksis käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda ning lõi pudeliga pähe Erki Sommerit, tekitades nimetatuga Erki Sommerile valu. Selliselt J.M lüües ja pekstes teist inimest, millega tekitas füüsilist valu, pani toime KarS 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

H.P on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema koos J.Maga lõi, peksis ja tekitas valu

teisele isikule kehalise väärkohtlemisega ja nimelt: 19.11.2005.a. Tallinnas Keskuse 20-33 kella 23.50 paiku peksis käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda ning lõi pudeliga pähe Erki Sommerit, tekitades nimetatuga Erki Sommerile valu. Selliselt H.P lüües ja pekstes teist inimest, millega tekitas füüsilist valu, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil kinnitasid J.M ja H.P, et on süüdistustest aru saanud ja tunnistavad end neile

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi, nõustusid kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud.

Kaitsjad asusid seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti.

Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid : Kahtlustatava J.Ma ütlused (t.l. 41-42, 45-48); Kahtlustatava H.Pi ütlused (t.l. 67-68); Tunnistaja Irina Blinova ütlused (t.l. 3-4); Sündmuskoha vaatlusprotokoll (t.l. 5-6); Ettekanded (t.l. 2, 9, 10); Tunnistaja Kadi Abakanova ütlused (t.l. 7-8); Kannatanu Erki Sommeri ütlused (t.l. 11-12); Tunnistaja Aare Šumani ütlused (t.l-. 21-22); Kiirabikaardit ja patsiendikaardi koopiad (t.l. 13, 16),

ning asus seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on

J.Ma ja H.Pi süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus

tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on nende käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik J.Ma ja H.Pi isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

J.M ja H.P on varem mõlemad kriminaalkorras kohtulikult karistatud, toimepandut

kahetsevad, oma süüd tunnistavad, materiaalne kahju puudub, mõlemad käesoleval ajal ei

tööta, seega pole otstarbekas, kohtu arvates, neile rahalise karistuse määramine, vaid tuleb määrata karistuseks lühiajaline vangistus KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega. Kuna J.M ja H.P omavad kindlat elukohta, H.Pil on üks laps, võib neile mõistetud vangistust esialgu mitte täitmisele pöörata, anda nad katseajal kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Tsiviilhagi pole esitatud. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. Süüdistatavatelt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud.

Violetta Kõvask Kohtunik