1-05-251\2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tõlge

Kriminaalasi nr 1-05-251

22.märtsil 2006.a

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Viru Maakohus koosseisus: kohtunik Aleksei Lavrovski, istungisekretär Jelena Daškevitši ja tõlk Jekaterina Yakovleva juuresolekul, prokurör Innokenti Menšikovi ning kaitsja Vladimir Rogulski osavõtul, arutas avalikul kohtuistungil Narvas 04.01.2006.a ja 15.03.2006.a kriminaalasja

I.K, sünd. XXX, isikukood XXX, XXX, XXX kodaniku, keskeriharidusega, vallalise, XXX, eluneva XXX, varem karistatud: - 07.06.1999.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 2031 järgi vabadusekaotusega 8 kuud 5 päeva, süüdistuses KarS § 345 lg 1 ja § 212 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises.

Kohtuliku uurimisega kohus TUVASTAS:

I.K on antud kohtu alla süüdistuses, et eesmärgil saada ebaseaduslikku kindlustushüvitist, esitas 24.07.2003.a YYY-le teadvalt võltsitud ravikaardi, vastavalt millega tal oli 11.07.2003.a diagnoositud „peaaju põrutus“, kuigi tegelikult tal oli vaid „pea põrutushaav“, mis ei andnud talle õigust saada kindlustushüvitist, aga märge „peaaju põrutus“ oli lisatud nimetatud kaardi reale „diagnoos“ hiljem pärast tegeliku diagnoosi kirjutamist.

I.K teod on kvalifitseeritud kui võltsitud dokumendi kasutamine eesmärgiga omandada õigusi, s.o kui KarS § 345 lg 1 järgi ettenähtud kuritegu.

Samuti tema, eesmärgil saada ebaseaduslikku kindlustushüvitist, esitas 24.07.2003.a YYY- le teadvalt võltsitud ravikaardi, vastavalt millega tal oli 11.07.2003.a diagnoositud „peaaju põrutus“ -kehavigastus, mis andis talle õiguse saada kindlustushüvitist vastavalt tema ja nimetatud kindlustuse vahel sõlmitud kindlustuslepingule ja selle alusel sai YYY-lt kindlustushüvitist 2500 krooni, kuigi tegelikult tal oli vaid „pea põrutushaav“ - kehavigastus, mis ei andnud talle õigust saada kindlustushüvitist ja märge „peaaju põrutus“ oli lisatud nimetatud kaardi reale „diagnoos“ hiljem pärast tegeliku diagnoosi kirjutamist.

I.K teod on kvalifitseeritud kui kindlustusjuhtumi esilekutsumise kohta ebaõige ettekujutise loomine kindlustusandjalt kindlustushüvitist saamise eesmärgil, s.o kui KarS § 212 lg 1 järgi ettenähtud kuritegu.

Kohtuistungil süüdistatav I.K süüd esitatud süüdistuses ei tunnistanud ja ütles, et ise midagi tõendile ei kirjutanud ja ei olnud sellest huvitatud. Kasutas vaid dokumente, millised andis kindlustusfirma diiler. Need dokumendid olid esitatud kindlustusfirmale.

2 Kindlustusfirmas öeldi, et diagnoos on vaja kirjutada täpsem. Tõendi täitis medõde ja tema ka täiendas tõendit. Medõde kirjutas tõendi kahe korraga. Peale esimest korda tõi tõendi kindlustusfirmale, kus talle öeldi, et selle tõendi järgi talle kindlustushüvitist ei maksta. Läks uuesti traumatoloogi T. juurde ja talle tehti täpsem vormistamine ja ta viis tõendi uuesti kindlustusfirmale. Näitas medõele ja arstile reestrit, mis talle kindlustusfirmas anti. Kirje tegi medõde. Ootas kabinetis ja nägi, kuidas ta selle kirje tegi.

Kohtuistungil on üle kuulatud tunnistajad:

V.T, kes ütles, et töötab traumatoloogina traumapunktis. K-le oli pandud diagnoos „pea põrutus“. Diagnoosi „peaaju põrutus“ talle panna ei saadud. Sellise diagnoosiga pannakse statsionaari. See on meelemärkuse kaotus ja iiveldus. Kohustuslik röntgeniuuringud. Eksimine on välistatud. K. käis nende juures ühe korra. Talle osutati abi, töödeldi haava. Diagnoosi paneb arst, mitte medõde. Medõega töötab koos 13 aastat, ta on spetsialist. Kaardis on diagnoos „pea põrutushaav“. Reestrit K-l ei näinud.

V.K, kes ütles, et töötab medõena 30 aastat. T-ga koos rohkem kui 10 aastat. K. pöördus nende poole. Mis tal oli, konkreetselt ei mäleta. Kirjutas talle välja tõendi. Mõne aja pärast ta tuli ja palus, et oleks kirjutatud haava iseloom. Seda talle tehti ja ta läks ära. Tõendi täidab medõde. Ta ei saanud kirjutada diagnoosi „peaaju põrutus“. Iga meedik teab, et sellise diagnoosiga lamatakse haiglas. Peaaju põrutus on väga tõsine diagnoos. Sellise diagnoosi korral ta oleks kaotanud meelemärkuse ja ta oleks kohe pandud haiglasse. Tõendile kirjutab ravikaardi järgi. Võib-olla K. näitas ka reestrit, kuid ta ei mäleta. Ta rääkis, et tal on peaaju põrutus ja siis saadeti ta närviarsti juurde. Ta vormistas ambulatoorse kaardi. Ambulatoorne kaart antakse välja tõendist eraldi.

V.K, kes ütles, et pojal on aasta jooksul psüühika häiritud. Ütleb mingeid luululisi ideid. Teab, et poeg vormistas dokumente massaažikooli, kuid seal ta ei õppinud. Peab vajalikuks kontrollida poja psüühilist seisundit.

Kohtuistungil on avaldatud kriminaalasja materjalid:

- ambulatoorse kohtupsühhiaatria 07.03.2006.a ekspertiisiakt nr 3, millest nähtub, et I.K ei kannatanud ega kannata käesoleval ajal psüühilise haigestumise all ja süüdistataval ei olnud vaimse tegevuse häireid. Talle süükspandavate tegude toimepanemise ajal K. sai aru oma tegude tähendusest ja juhtis neid. Ta oli süüdiv ja talle ei ole vaja kohaldada meditsiinilise iseloomuga abinõusid. Ta võib osaleda kohtuistungil ja anda vastust kohtu ees;

- K.-K. vastastamise protokoll (tl 41-44);

- ekspertiisiaktid nr 3405, nr 3442 ja nr 9388 (tl 35,38,53);

- kindlustuspoliis nr 34381 (tl 3-4);

- I.K ravikaardi koopia (tl 5-6);

- I.K avaldus (tl 7,9,15);

- kindlustushüvitise väljamaksmise otsus (tl 8);

- arst V.T vastuse koopia (tl 11);

3 - tõendi koopia (tl 29-30). Kuulanud ära süüdistatava ja tunnistajate ütlused, uurinud kriminaalasja materjale, kohus jõuab arvamusele, et süüdistatav süü on tõendatud kohtuistungil uuritud kõikide tõenduste kogumiga.

Kriminaalasja materjalidega leidis kinnitust, et 11.07.2003.a K. kukkus alkoholijoobes olles ja sai pea trauma. Nimetatud trauma ei olnud peaaju põrutus. Seda kinnitasid oma ütlustega ka meedikud- V.T ja V.K. Kohtul puuduvad alused mitte uskuda nimetatud tunnistajate ütlusi.

Toimiku materjalidega on tõendatud, et fraas „peaaju põrutus“ oli juurde kirjutatud pärast tõendi väljastamist. Kohus leiab, et K., saanud kindlustusfirmalt teada, milline diagnoos peab olema tõendis kindlustushüvitise saamiseks, esitas kindlustusfirmale võltsitud tõendi. Kohus peab vajalikuks mõista süüdistatavalt YYY kasuks välja 2500 krooni.

Karistuse määramisel kohus, juhindudes KarS § 56 järgi, võtab arvesse süüdistatava süü astet ja osavõttu toimepandust, tema suhtumist toimepandud kuriteosse, teisi asjaolusid. Samuti võtab kohus arvesse süüdistatava tervislikku seisundit, tema isikut ja võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Eeltoodu alusel peab kohus otstarbekaks määrata K-le karistus lühiajalise reaalse vangistusena.

Tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS §-dre 311-313 järgi, kohus

OTSUSTAS:

Tunnistada I.K süüdi KarS § 345 lg 1 ja § 212 lg 1 järgi ning karistada: - KarS § 345 lg 1 järgi 30-päevase vangistusega; - KarS § 212 lg 1 järgi 3-kuulise vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel I.K-le 3 kuud 22 päeva vangistust.

Karistusaega arvestada alates 28.novembrist 2005.a, karistus lugeda kantuks, vabastada süüdistatav vahi alt kohtusaalis, tõkendvangistus-tühistada.

Mõista süüdistatavalt I.K-lt YYY (XXX) kasuks välja raha summas 2500 krooni.

Mõista süüdistatavalt I.K-lt välja sundraha summas 4500 krooni.

Mõista süüdistatavalt I.K-lt välja kohtukulud: - õigusabi osutamise eest kaitsja poolt kohtueelsel uurimisel summas 1840.80 krooni; - õigusabi osutamise eest kaitsja Vladimir Rogulski poolt kohtulikul uurimisel summas 3560.65 krooni; - kaitsjale kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest summas 43.50 krooni; - ekspertiiside tegemise eest summas 2340 krooni; - ambulatoorse kohtupsühhiaatriekspertiisi tegemise eest kogusummas 1533 krooni.

Väljamõistetud kohtukulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 Eesti Ühispangas viitenumber 2800049887.

4 Kviitung riiginõuete tasumisest esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse.

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata või protestida Viru Ringkonnakohtule 15-päevase tähtaja jooksul kohustusega teatada Viru Maakohtule kaebuse esitamisest kirjalikult 7- päevase tähtaja jooksul kohtuotsuse teatavakstegemise päevale järgnevast päevast.

Aleksei Lavrovski Kohtunik

Tõlge õige

Aili Hirt Tõlk