1-05-173\6 · 1-05-173\6 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1 1-05-173

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2006, Tartu Kriminaalasja number 1-05-173 Kohtukoosseis Agu Timmi, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtuistungi sekretär Piia Saar Kriminaalasi E.M-i süüdistus KarS § 356 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Põlva Maakohtu 29. novembri 2005 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava E.M-i kaitsja Feliks Luiksaar Prokurör Ülle Hõrak Süüdistatav E.M

varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Feliks Luiksaar.

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätta Põlva Maakohtu

29. novembri 2005 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu

Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 28. veebruarist 2006.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks

2 kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 20. märtsist 2006.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni

Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 21. märtsist 2006.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Põlva Maakohtu 29. novembri 2005 otsusega mõisteti E.M süüdi KarS § 356 lg 2 järgi ja karistati rahalise karistusega 250 miinimumpäevamäära,

s.o 12 500 krooni. E.M-ilt mõisteti välja ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju, summas 30 720 krooni Eesti Vabariigi kasuks. Maakohus arutas E.M-ile KarS § 356 lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema ajavahemikul 1.- 7. juuli 2003 Põlva maakonnas X külas, kasutades M.P.

abi, kes ei olnud teadlik kuritahtlikest kavatsustest, teostas A.S. kuuluval X kinnistu metsaeraldusel 5 ebaseadusliku metsaraie, raiudes nimetatud eraldusel

metsa hõredamaks kui rinnaspindala alammääradega lubatud, millega tekitas keskkonnale olulise kahju summas kokku 30 720 krooni. Kahju on arvestamisel on

aluseks võetud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvutamise määrade

punkti 2 alusel lisa tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral

rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad”. E.M rikkus metsaseaduse (edaspidi MS) § 20, mille kohaselt on lubatud

üksnes MS §-des 12-14, 16-19 ja 34 nimetatud raied. Teostatud raie ei vasta ühelegi nimetatud raietest. Harvendusraie tegemisel rikkus E.M MS § 17

lg-t 2, mille kohaselt võib harvendusraiet teostada metsas, mille keskmine rinnasdiameeter on vähemalt 6 cm ja täius ning rinnaspindala lubatud alammäärast

suurem. Rinnaspindala ja täiuse alammäärad on kinnitatud keskkonnaministri

01.04.1999 määrusega nr 39. X kinnistu metsaeraldusel 5 on 75-79 aastase II boniteedi männipuistu rinnaspindala viidud alla lubatud alammäära 0,8 hektaril 6,4 m2/ha kohta, lubatud alammäär 21,7 m2/ha kohta, millega on keskkonnale tekitatud kahju kokku 30 720 krooni. Keskkonnale tekitatud kahju summas 30 720 krooni tuleneb MS § 56 lg 3 p-st 1, sest mets on raiutud hõredamaks, kui seda lubavad rinnaspindala alammäärad. Süüdistatav E.M ei tunnistanud end temale esitatud süüdistuses süüdi. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on käesolevas kriminaalasjas peamine vastuväide

süüdistusele olnud selles, et kuna E.M tellis M.M. nn kompleksteenuse metsa raieks ja väljaveoks X kinnistult, siis pidi teenuse osutaja vastutama ka raie

seaduslikkuse eest. Lisaks sellele ei saanud süüdistatav tema teadmiste ja

kogemuste taset arvestades aru raie ebaseaduslikkusest, arvestades, et raiutud

puidu mahud vastasid metsamajanduskavale ja selle alusel koostatud metsateatistele.

Kohus leidis, et uuritud tõendite põhjal ei saa asuda seisukohale, et raie seaduslikkuse kontrollikohustus oleks läinud üle M. M. Kirjalikust lepingust, mille

3

E.M vormistas M. M poolt juhitava OÜ-ga Hanse Konsulent raieteenuse

osutamise kohta X kinnistul nähtub, et tööd juhib, s.o tööülesandeid annab ja järelvalvet teostab E.M.

Tunnistaja A.S. , kes on kinnistu omanik, kinnitab, et tema volitas ainult E.M-i raiet organiseerima ja andis talle üle ka raiet puudutavad dokumendid. Ei ole oluline, kes müüs kinnistult saadud puitu, sest kuriteokoosseis oli selleks ajaks

juba realiseeritud, kuid puidu realiseerimist kajastavatelt dokumentaalsetelt

tõenditelt (tl 90-97 ja 101-103) on näha, et üleandajana on dokumendid allkirjastanud E.M. M.M. ütlused ei ole E.M-i ütlustega selles osas vastuolus, et ta tõepoolest

organiseeris kinnistule raietöölised ja traktoristi ning suhtles viimastega, hoolitsedes, et neil oleksid töövahendid ja töö. Traktorist K.T. on kinnitanud, et ta

töötas sel ajal M.M. juures. Korraldusi väljavedamise kohta andis M, kui aga traktor rikki läks, muretses uue traktori E.M. Raietööline M.P. on andnud ütlusi, et M.M. tõi ta küll kinnistule, kuid korraldusi andis E.M. Tunnistaja O.V. on kinnitanud, et E.M oli see, kes viibis metsas, kui valiti välja ja märgistati postideks sobivaid puid. M.M. metsa saabudes olid puud juba tähistatud ja just neid puid lõigati E.M-i korraldusel.

Ülalkirjeldatud tõendite põhjal saab teha järelduse, et just E.M-i tuleb käsitleda X kinnistul toimunud raietööde üldjuhina, kellel lasus kontrollikohustus raie seaduslikkuse üle. Hoolsuskohustuse täitmata jätmisega realiseeris E.M KarS § 356 lg-s 1 kirjeldatud süüteo objektiivse koosseisu- st selle tõttu sai teoks

puude ebaseaduslik raie, millega tekitati keskkonnale oluline kahju. Tema süüd

välistavaks asjaoluks ei saa lugeda mittearusaamist oma teo keelatusest, sest see

eksimus ei olnud tema jaoks vältimatu. On loomulik eeldada, et isik, kes asub tegutsema teatud valdkonnas, peab tundma selles valdkonnas kehtivat korda. E.M pani teo, s.o kontrollikohustuse täitmata jätmise raie seaduslikkuse üle toime tahtlikult, kuid tagajärje, s.o keskkonnale olulise kahju tekitamise pani toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Oluliseks kahjuks loetakse tulenevalt KarSRS § 8 p-st 1 kahju, mis ületab kehtivat

palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. Metsaõigusnormide rikkumisega

keskkonnale tekitatud kahju hindamiseks on vaja kõigepealt tuvastada metsa

raiumine metsaseadusega keelatud viisil ja seejärel valida vastavalt Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud määradele kahju arvestamise viis – kas kändude

läbimõõdust tulenev või metsa rinnaspindalast tulenev. Tegeliku kahju suuruse

kindalakstegemiseks on vajalik vastavalt kahju arvestamise viisile teostada mõõtmised. Seega on vastava ettevalmistuseta isikul ka juhul, kui tema teadmist raie ebaseaduslikkusest tuleb eeldada, väga raske hinnata, kas ebaseadusliku raiega tekitatakse keskkonnale just nimelt oluline kahju, mistõttu ei saa väita, et ta pidas

võimalikuks ja vähemalt möönis olulise kahju tekkimise võimalikkust ebaseadusliku raie tagajärjel. Tema suhtumist tagajärge võib pidada hooletuseks, st

ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu – olulise kahju tekkimist, kuid oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, et ebaseadusliku raie tagajärjel võib olla tagajärjeks oluline kahju keskkonnale. Vastutus puude või põõsaste ebaseadusliku raie eest, millega on ettevaatamatusest tekitatud oluline kahju keskkonnale, on sätestatud KarS § 356 lõikes 2, mistõttu tuleb ka E.M-i süütegu kvalifitseerida KarS § 356 lg 2 järgi. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 5 (tl 170-171) toodud eksperdi arvamuse kohaselt ei ole E.M nõrgamõistuslik, vaimuhaige ja tal ei esine ka

4

muud haiguslikku seisundit, ta on vaimselt terve inimene. E.M on võimeline oma tegudest aru andma ja neid juhtima ning oli seda ka ajavahemikus 06.-08.07.2003. Seega oli E.M süüvõimeline ning tema süüd ja toimepandu õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esinenud. Karistuse mõistmisel arvestas kohus vastavalt KarS § 56 lg-le 1 kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. E.M-i karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esinenud. E.M ei ole varem

kriminaalkorras karistatud, väärteokaristused on kustunud. E.M tegeleb

füüsilisest isikust ettevõtjana Eesti Energiale kuuluvate elektriliinide aluste puhastustöödega.

KarS § 356 lg 2 sanktsioon näeb võimalike mõistetavate karistusliikidena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Arvestades õiguskorra kaitsmise

huvisid ning hinnates võimalusi E.M-i mõjutamiseks edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest, pidas kohus võimalikuks E.M-i karistamist kergemaliigilise, s.o rahalise karistusega nimetatud karistusliigi keskmises määras.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

E.M-i kaitsja palub tühistada Põlva Maakohtu 29. novembri 2005 kohtuotsuse E.M-i süüdimõistmises KarS § 356 lg 2 järgi täies ulatuses ning teha asjas uue, õigeksmõistva kohtuotsuse.

Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on maakohtu poolt ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust, oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust ning mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Tõendamata on E.M-i tahtlus panna toime puude ja põõsaste ebaseaduslik

raie. Sellest tulenevalt puudub KarS § 356 koosseis teo osas, kuivõrd nimetatud kuriteokoosseis eeldab nii 1. kui ka 2. lõike osas tahtlust. Alusetu on E.M-i

käsitlemine raietööde üldjuhina, kes pani seejuures teo toime vahendlikult,

kusjuures tegu seisnes hoolsuskohustuse täitmata jätmises, mis väljendus väidetavalt tahtlikus kontrollikohustuse täitmata jätmises raie seaduslikkuse üle.

KarS § 21 lg 1 kohaselt tähendab vahendlik täideviimine olukorda, kus üks isik paneb teo toime teist isikut ära kasutades. Riigikohus on oma 09.09.2005 lahendis nr 3-1-1-64-05 selgitanud, et teise isiku ärakasutamine teo vahendliku täideviimise

korral eeldab ärakasutatava isiku valitsemist ülekaaluga (teadmisega, tahtega,

teatud võimuaparaadi abil). Ka oma 24.09.2001 lahendis nr 1-1-83-01 on

Riigikohus konstateerinud, et vastavalt teovalitsemise teooriale tuleb näidata, et vahendlik täideviija valitses tegu ülekaaluga – ülekaaluka teadmisega, psüühilise või füüsilise sunniga vms. Apelleeritavast kohtuotsusest ei nähtu, milles väljendus

E.M-i poolt teo valitsemine saavutamaks seda, et vahetu täideviija kui ärakasutatud isik oleks teostanud oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija teoplaani. E.M mingit teoplaani ei olnud ega saanudki olla. Pealegi olid raie vahetud teostajad mitte tema poolt palgatud isikud. Töid teostasid isikud, kelle

tööandjaks oli M.M. firma, kellega E.M oli sõlmitud leping metsatööde teostamiseks. Kohtuotsuses ei ole tuvastatud, kes konkreetselt olid teo vahetud täideviijad, kuigi need isikud olid tuvastatavad. Süüdistusakti ja apelleeritava kohtuotsuse kohaselt

5 oli vahetuks teo täideviijaks vaid M.P. . Süüdistatav E.M ei ole isiklikult puid ega põõsaid X kinnistu eraldusel 5 raiunud.

Apelleeritavas kohtuotsuses väidetav hoolsuskohustuse mittetäitmine

(kontrollikohustuse täitmata jätmine) ei saa olla käsitletav teo valitsemisena,

kuivõrd teo valitsemine saab olla toime pandud ainult otsese tahtlusega. E.M-i

poolt väidetava hoolsuskohustuse mittetäitmine tahtlikult ei ole tõendamist leidnud. Veelgi enam – tõendamist ei ole leidnud ka hoolsuskohustuse

mittetäitmine ettevaatamatusest (lohakusest), kuivõrd süüdistatav E.M on

nii kohtueelse menetluse ajal antud ütlustes kui ka kohtuistungil antud ütlustes

kinnitanud, et oli veendunud, et metsamajandamise kava alusel koostatud metsateatis, mis viidi ka Keskkonnainspektsiooni kohalikku struktuuriüksusesse ja

seal vastuväiteid ei leidnud, on koostatud õigesti. E.M on oma ütlustes

rõhutanud, et alles hiljem, kui olid teostatud mõõtmised keskkonnainspektsiooni poolt, sai selgeks, et eraldusel 5 ei olnudki võimalik nii palju raiuda, kui oli kirjas

metsamajanduskavas (kohtuotsuse lk 3). M.M. on andnud kohtueelse menetluse

käigus ütlusi, et oli ka vanu kände. Eeltoodu viitab võimalusele, et kas

metsamajanduskava oli koostatud tegelikkusele mittevastavate andmetega või on

varem sellel eraldusel (ebaseaduslikku) raiet teostatud, millest E.M ei

saanud teadlik olla. Vaatamata E.M-i poolt tema ütlustes nende asjaolude nimetamisele, ei pidanud kohus vajalikuks neid kontrollida. Seega kujutas E.M endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo

õigusvastasuse (olemasolueksimus – ekslik arvamus, nagu välistaks

metsamajanduskava olemasolu ja selle alusel metsateatise koostamine ning selle

keskkonnainspektsioonile esitamine kontrollikohustusest). Tulenevalt KarS § 31

lg-st 1 saab isik sellisel juhul vastutada seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. KarS § 356 lg 1 ja lg 2 aga eeldavad teo suhtes tahtlust. Nii faktilise kui ka juriidilise eksimuse korral on tahtlus igal juhul välistatud, kusjuures välistatud võib olla ka subjektiivne külg tervikuna. Kohtuotsusest ei nähtu, milliste tõenditega konkreetselt peab kohus tõendatuks E.M-i käitumises teo subjektiivset külge – tahtlust – ja milline tahtluse vorm

kohtu hinnangul tema käitumises väidetavalt esines (KarS § 16). Eeltoodust tulenevalt on maakohus ebaõigelt kohaldanud KarS § 16, § 21 lg 1 ja § 356 lg 1 ja lg 2 ning jätnud tähelepanuta § 31 lg-s 1 sätestatu.

Samuti on maakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kuivõrd

kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele – seda just teo tahtluse tõendatuse osas. Nii on apelleeritavast otsusest nähtuvalt leidnud tuvastamist, et teo täideviijateks oli peale M.P. veel vähemalt 3

isikut. Nimetatud isikud on aga jäänud tuvastamata ning vahetu täideviimise

asjaolud selgitamata. Tuvastamist on leidnud, et E.M tegutses metsamajandamiskava alusel koostatud metsateatise alusel, milline oli esitatud ka Keskkonnainspektsiooni pädevale struktuurile, mistõttu ta oli veendunud, et tema tegevus on õiguspärane. Tööde teostajana käsitles E.M M. M ja viimasele alluvaid töötajaid, sh ka M.P. , kes kõik olid teadlikud raie aluseks olevatest dokumentidest ja kellel lasus

kohustus neist vahetult raiet teostades ka lähtuda. Tuvastatud on, et kinnistu

omanik A.S. oli kogu aeg E.M-iga metsas käimisel kaasas – seega

kinnistuomanikuna vahetult E.M-i käitumise (tegevuse või tegevusetuse) juures, mistõttu ka volituse realiseerimine leidis aset tema vahetul juuresolekul ja on alusetu väita, et vahendlik täideviija oli E.M. E.M on kinnitanud,

6 et just seetõttu, et ta ei ole teadlik metsaõigusnormidest, telliski ta raietöö M.M.

firmalt, eeldades, et selle töö pideva teostajana on selle töötajad metsaõigusnormidest teadlikud ja nende rikkumist väldivad. Ka puude ettemärkimist ei teostanud E.M, vaid materjali tellija - OÜ Rahel Puit töötajad, kellelt E.M eeldas teadmist, kui palju puid märkida võib.

Asjas kogutud ja uuritud tõendid on puudulikud ning vastuolulised, eriti

tunnistajate M.M. ja M.P. ütluste osas, millistele süüdistus valdavalt tugineb.

M.M. kahtlustuses on Põlva Politseijaoskonnas menetluses kriminaalasi nr 05265000156 KarS § 199 lg 1 tunnustel A.S. palkide varguse kohta samas kohas ja samal ajal (vt lisa), kui toimus väidetav puude ebaseaduslik raie E.M-i poolt.

Seega esines võimalik üleraie motiiv just M. M ja E.M-i suhtes on tõendamata KrMS §-s 62 nimetatud tõendamiseseme asjaolud.

Neid vastuolusid menetluses kõrvaldatud ei ole ja seetõttu on põhjendamatult

jäetud kohtu poolt kohaldamata KrMS § 7 lg-s 3 sätestatu, millise kohaselt kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Asjas puuduvad tõendid, mis annaksid alust esitada kolme isiku hulgast (M. M, E.M , A. S) süüdistust just nimelt E.M-ile.

Kohtu poolt on jäänud põhjendamata, miks peaks isikule, keda varem ei ole

kuritegude toimepanemise eest karistatud ja kelle suhtes ei nähtu vastutust raskendavaid asjaolusid, kohaldama rahalist karistust selle karistusliigi keskmises määras, mitte aga minimaalmäärale lähedases määras. Tekitatud keskkonnakahju

on lähedane piirile, millisest algab oluline kahju. Väär on maakohtu seisukoht,

nagu ei esineks kuriteo tõendatuse puhul E.M-i suhtes tema karistust

kergendavaid asjaolusid. Kohtueelses menetluses on peetud vajalikuks teostada süüdistatava suhtes kohtupsühhiaatria ekspertiis. Ekspertiisimaterjalidest nähtuvalt

on süüdistatav õppinud Vastseliina Eriinternaatkoolis, tema suhtes on teostatud sõjaväeteenistuse kõlblikkuse ekspertiis psühhiaatri juures. Nimetatud asjaoludest nähtuvalt on tegemist isikuga, kelle neurootiline seisund on vajanud eritähelepanu

ja tinginud erikoolis õppimise, lisaks ka isikuga, kelle suhtes esinesid kahtlused

sõjaväeteenistuse kõlblikkuses. Teo aja suhtes on ekspertiis teostatud 6.-8. juuli 2003 osas, mitte aga süüdistusejärgse teo väidetava toimepanemise aja, s.o 1.-7. juuli 2003 osas. Eeltoodust tulenevalt tulnuks süü tõendatuse korral E.M-i suhtes eeltoodud asjaolusid KarS § 57 lg 2 alusel arvestada karistust kergendavate asjaoludena.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja apellatsiooni juurde selles toodud motiividel.

Prokurör leidis, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Ringkonnakohus, ära kuulanud kaitsja ja prokuröri ning olles uurinud

kriminaalasjas kogutud ja maakohtus kontrollitud tõendeid, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et E.M-i tuleb käsitleda X kinnistul

toimunud raietööde üldjuhina., kellel lasus kontrollikohustus raie seaduslikkuse

7

üle. Tunnistaja O. V on kinnitanud, et temale kinnitas E.M oma

omanikuseisust. Nende ülesandeks oli märkida ära puud, mis nendele kõlbavad elektripostideks. Omaniku ülesanne oli otsustada selle üle, millised puud kuuluvad raiumisele. Nemad ei kontrolli lubatud raide koguseid, vaid ainult seda, et antud metsas oleks raie lubatud. Seega on ümber lükatud apellatsiooni väide, nagu oleks OÜ Rahel Puit töötajad pidanud kontrollima, kui palju puid märkida võib. E.M-i tahtlus oli suunatud puude raiumisele. Seejuures andis E.M M. M ja temale allunud töötajatele korralduse raiuda kõik märgitud puud. Töötajatel puudus kohustus kontrollida, kas kõiki puid on lubatud raiuda, kuna kui omanik

käskis raiuda kõik märgitud puud, siis oli tal selleks olemas ka luba. Seega on

tegemist E.M-i puhul ärakasutatud isiku teadmisega valitsemisega. Antud

juhul lõi E.M M. M ja tema poolt palgatud töölistel ettekujutuse, et tegemist on seadusliku raidega. Ka E.M-i ja M.M. poolt juhitud osaühingu Hanse Konsulent vahel sõlmitud

raieteenuse osutamise lepingust nähtub, et tööülesandeid annab ja järelvalvet

teostab E.M. Ringkonnakohtul nagu ka maakohtul puudub alus kahelda

tunnistaja M.M. ütlustes, et tegelikult sõlmiti see leping alles peale seda kui

Keskkonnainspektsioon oli juba sekkunud. Seega käis kogu raie E.M-i juhtimisel. Asjaolu, et tuvastatud ei ole kõik teo täideviijad, ei muuda midagi nagu seda on väidetud apellatsioonis.

Ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooniga, et vahendlik täideviija ei saa olla E.M , kuna kinnistu omanik A.S. oli kogu aeg metsas käimisel kaasas. A.S. on

kinnitanud, et tema volitas E.M-i raiet teostama. E.M pidi raide

organiseerima ja kontrollima ka selle seaduslikkust. Seega on maakohus õigesti

leidnud, et A.S. ei vastuta teostatud ebaseadusliku raide eest, kuna oli selleks volitanud E.M-i.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades toimepandud kuritegu, pidi E.M

möönma, et ta paneb toime ebaseadusliku metsaraide Seega on tegemist kaudse

tahtlusega teo suhtes, kuna maakohus on õigesti tuvastanud ettevaatamatuse tagajärje suhtes. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooniga, nagu oleks E.M endale ekslikult kujutanud ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Seejuures on kaitsja

viidanud metsamajanduskava olemasolule, selle alusel metsateatise koostamisele

ja selle esitamisele keskkonnainspektsioonile, mis välistaks kontrollikohustuse.

Ainuüksi metsamajanduskava ja metsateatis ei välista konttrollikohustuse puudumist. E.M ei saanud nende dokumentide alusel kuidagi aru saada, et

nende dokumentide alusel on igasugune raie lubatav. Seega ei saa tema puhul rääkida eksimusest. Ka tema psüühiline seisund, mida on rõhutatud apellatsioonis, ei anna alust väita, et ta ei saanud aru oma teo keelatusest või võis eksida. Seega on maakohus õigesti E.M-i süüdi tunnistanud KarS § 356 lg 2 järgi.

Karistuse mõistmisel on maakohus arvestanud kõikide KarS § 56 asjaoludega.

Ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooniga, et E.M-i psüühiline seisund oleks vastutust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 2 mõttes. Kuna tema puhul puudusid nii vastutust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud, siis on maakohus

õigesti teda karistanud rahalise karistuse sanktsiooni keskmises määras.

Apellatsioonis puuduvad sellised põhjendused, mis tingiksid mõistetud karistuse kergendamist.

8

Agu Timmi

Mati Kartau

Aarne Sarjas