1-05-1236\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-2634/05

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. märts 2006. a Tallinn Kriminaalasja number 1-2634/05 (04231504312) Kohtunik Eha Popova

Kohtuistungi sekretär Julia Senkevitš Kriminaalasi S.Mi süüdistuses KarS 215 lg 2 p1,3 järgi lühimenetluses Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav S.M

, ilma kodakondsuseta, algharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 03.05.2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3; 215 lg 2 p 1,3 järgi vangistusega 2 aastat. KarS § 74

sätete kohaselt ei pööratud vangistust osaliselt (9 kuud ja 13) täitmisele 2 aastase katseajaga, karistatus kustumata,

Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON

Tunnistada süüdi S.M KarS § 215 lg 2 p1,3 järgi ja mõista karistuseks KarS § 61 sätteid

kohaldades 1 (üks) aasta vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt S. Mile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

vangistuse 8 (kaheksa) kuud.

Vastavalt KarS § 65 lg suurendada mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 03.05.2004.a.

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 9 kuud ja 13 päeva – võrra ning mõista liitkaristuseks

1 aasta 5 kuud ja 13 päeva vangistust.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest.

Välja mõista S. Milt riigituludesse sundraha 4500.- krooni ja kohtukulud 11904,50 krooni. Sundraha ja kohtukulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017

SEB Eesti Ühispangas viitenumber 2800049777

. Kohtukulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu kantseleile.

Asitõendroolisamba kate .- hävitada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on k

ohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

S. M on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 215 lg 2 p 1,3 järgi selles, et tema, isikuna, kes

on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, ööl vastu 09.10.2004.a. tungis omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil koos J. Kameristõiga Tallinnas, Katleri 11

maja juures olevasse A. Reimannile kuuluvasse autosse Volkswagen Corrado reg nr 200 APA ning kasutas seda kuni 11.10.2004.a.

Süüdistatav S. M end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Kohtueelselt uurimisel 04.03.2005.a. on S. M andnud ütlusi selle kohta, et 10.10.2004.a. kohtus ta J. Kameristõiga. J. Kameristõi rääkis, et oli ostnud 3 või 5 tuhande krooni eest auto VW Corrado. Ta teadis, et selline auto maksab rohkem ning arvas, et J. Kameristõi ärandas auto. Kuna talle näidati auto tehnilist passi ning J. Kameristõi seletas, et tunneb auto omanikku ja sellel oli kiiresti

raha vaja, siis jäi ta uskuma. Nad läksid koos J. Kameristõi maja juurde Ta läks auto parempoolse esiukse juurde ning seetõttu ei näinud, kuidas J. Kameristõi ukse avas. Autos nägi ta kohe, et süütelukk on lõhutud ning küsis uuesti, kas auto on ärandatud. J. Kameristõi seletas, et autot püüti ärandada eelmiselt omanikult ning ta uskus J. Kameristõi juttu. Nad sõitsid autoga, mida juhtis J. Kameristõi, Maardus umbes 20 minutit. J. Kameristõi käivitas auto kruvikeerajaga, kuna lukk oli sedavõrd lõhutud, et mingi võtmega ei olnud võimalik autot käivitada. Kuna J. Kameristõi sõnade kohaselt oli püütud autot varem ärandada, siis teda ei üllatanud auto käivitamise moodus. Ta ei mäleta täpselt millal J. Kameristõi siiski ütles, et auto on ärandatud. Ta oli nördinud, et J. Kameristõi sellest varem ei rääkinud, kuna ta ei oleks sellisel juhul autosse istunud /tl.64-61/. 12.05.2005.a. on S. M samuti andnud

ütlusi selle kohta, et J. Kameristõi sõnade kohaselt oli varem ärandada püütud auto J. Kameritõi poolt ostetud. Nad sõitsid selle autoga tund kuni poolteist tundi mööda Maardut. Peale seda, kui politseitöötajad olid ta kinni pidanud, kuulis ta J. Kameristõilt, et viimane oli

auti siiski ärandanud. Kui tema autosse istus, siis oli roolilukk juba lõhutud ning puudus plastmassist roolisamba kate. Ta istus ees juhi kõrval ning teisi uksi ei avanud /tl 76-81/.

Kannatanu A. Reimanni ütlustes kohaselt jättis ta oma auto VW Corrado reg nr 200 APA 2004.a. oktoobri alguses sõbra maja juurde Katleri tänaval. 09.10.2004.a. tema auto ärandati /tl 4-5/.

Tunnistaja C. Saaliste ütluste kohaselt 09.10.2004.a. ärandati Katleri 11 maja eest tema auto

VW Corrado reg nr 200 APA, mis dokumentide järgi kuulub veel tema sõbrale A.

Reimannile. Auto leiti 11.10.2004.a. avariilisena Maardust. Autol olid lõhutud mõlemad

ukselukud, süütelukk ning rikutud elektrisüsteem. Auto kere deformeerunud. Autost oli kadunud magnetofon, kõlarid, registreerimistunnistuse A-osa jm esemeid. Tekitatud kahju tuvastamisel / tl 32-33/.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et vaatluse käigus on

fikseeritud papillaarkurrustiku jäljed, kaasa võetud roolisamba kate /tl 12-22/.

Tehnilise uuringu protokolli kohaselt s/a VW Corrida reg nr 200 APA juhupoolse ukse lukk

deformeerunud, parema ukse käepide puudub. Sõiduki mootori kaane esimesel osal, mootori kaane ja parema esimese poritiiva liitekohal ning parema tagumise küljeakna ning tagumise luugi postilt leiti naha papillaarkurrustiku jäljed.

Daktüloskoopiauuringust nr D-265-04/H-491 20.10.2004.a. nähtub, et sündmuskohalt Maardu, Nurga 6a s/a VW Corrida reg nr 2000 APA kaasa võetud roolisamba plastikust katetel tuvastati naha papillaarkurrustiku jälg, mis ei ole identifitseerimiskõlblik. Jäljest võeti DNA proov /tl 26/.

Eksperdiarvamusest nr SS-1606-04/9158 nähtub, et s/a VW Corrida reg nr 200 APA vaatlusel 11.10.2004.a. parempoolselt esiporitiivalt leitud peopesajälje fragment on jäetud S. Mi vasaku käe peopesaga /tl 29-30/.

Eksperdiarvamusest nr GE-0669-05/1652 12.04.2005.a. nähtub, et s/a VW Corrida reg nr 200

APA plastikust roolisamba kattelt võetud proovist määratletud DHA profiil on kokkulangev S. Mi võrdlusproovist määratletud DNA prooviga /tl68-68/.

Surmaaktist nr 655 nähtub, et Jevgeni Kameristõi suri 13.02.2005.a. /tl 73/.

Kohus kuulanud ära süüdistatava, uurinud kirjalikke tõendeid ning hinnanud neid kogumis leidis, et süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on kriminaalasjas kogud tõenditega tõendamist leidnud. S. M on kohtueelsel uurimisel andnud ütlusi selle kohta, et ta koos J. Kameristõiga kasutas s/a VW Corrida reg nr 200 APA , mille süütelukk oli lõhutud

ning puudus roolisamba kate. J. Kameristõi käivitas auto kruvikeerajaga. S. Mi ütluste kohaselt tekkis tal küll kahtlus, et auto on ärandatud, kuid ta jäi uskuma J. Kameristõid, kes kinnitas, et oli auto ostnud. Tema istus autosse parempoolsele esiistmele ning süütelukk oli

lõhutud juba enne seda. S. Mi ütlused selle kohta, et tema ei kuriteo toimepanemises on ümber lükatud kriminaalasjas on kogutud objektiivsete tõenditega selle kohta, et S. M osales

auto omavolilises kasutamises. Eksperdiarvamusest nr GE-0669-05/1652 12.04.2005.a. nähtub, et s/a VW Corrida reg nr 200 APA plastikust roolisamba kattelt võetud proovist

määratletud DHA profiil on kokkulangev S. Mi võrdlusproovist määratletud DNA prooviga, seega S. M osales süüteluku lõhkumises ning edasi kasutas omavoliliselt võõrast vallasasja.

S. Mi tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 215 lg 2 1,3 järgi.

Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma süütegude

toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud puuduvad. S. Mit on varem kriminaalkorras ning kuritegu on toime pandud katseajal. Kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. S. Mit süüdistatakse 215 lg 2 p

1,3 järgi võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises korduvalt. KarS § 215 lg 2

sanktsioon sätestab karistuse alammäärana vangistuse 2 aastat. KarS § 199 lg 2 /võõra

vallasasja ebaseaduslik äravõtmine omastamise eesmärgil/ sätestab karistuse alammäärana vangistuse 30 päeva. Kohus leiab, et isiku karistamine võõra vallasasja ajutise kasutamise eest rangema karistusega kui omastamise eesmärgil võõra vallasja äravõtmise eest ei ole põhjendatud ning leiab, et see asjaolu annab kohtule õiguse kohaldada KarS § 61 sätteid ning mõista S. Mile KarS § 215 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuse alla seaduses sätestatud alammäära.

Kohus juhindub KrMS § 238, 306, 311,312,313,315.

Eha Popova

Kohtunik