1-05-1385\5 · Tallinna Ringkonnakohus
Legislator summary
AI generated1-05-1385
Legislator headnote
AI generated1-05-1385\5 · Tallinna Ringkonnakohus: 1-05-1385
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-05-1385
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märtsil 2006.a Tallinn Kriminaalasja number 1-05-1385 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Igor Amann Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 14. märts 2006.a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi Vitali Botševari süüdistuses KarS § 199 lg.2 p.4,8 ja 263 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 13. jaanuari 2006.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Vitali Botševar Prokurör Hille Mardo Süüdistatav Vitali Botševar Kaitsja
Milvi Söörd RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 13. jaanuari 2006.a otsus Vitali Botševari ärakantud karistuse, ärakandmisele kuuluva karistuse ja karistuse kandmise aja alguse osas ja teha uus otsus, millega Lugeda Vitali Botševarile mõistetud 2 (kahe) aasta 2 (kahe) kuulise vangistuse alguseks 8. september 2005.a KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud ajavahemik 5. augustist kuni 6. augustini 2005.a, s.o. 2 (kaks) päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Süüdistatava Vitali Botševari apellatsioon rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 15. märtsil 2006.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav, kannatanu ja tsiviilkostja võivad esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.
2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 13. jaanuari 2006.a otsusega mõisteti Vitali Botševar lühimenetluses süüdi ja karistati KarS § 199 lg.2 p 4,8 järgi 5 kuulise vangistusega ja KarS § 263 p 1 järgi 7 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg.1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 238 lg.2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 7. juuni 2005.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 aasta 6 kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 13. jaanuar 2006.a. KarS § 68 lg.1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 5. augustist kuni 6. augustini 2005.a ja 8. septembrist 2005.a kuni 12. jaanuarini 2006.a, s.o. 4 kuud 4 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 9 kuud 24 päeva. Menetluskuludena mõisteti V. Botševarilt riigituludesse sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu 3276.26 krooni ja ekspertiiside tasu 3680 krooni.
KarS § 199 lg.2 p.4,8 järgi mõisteti V. Botševar süüdi selles, et ta varem vargusi toime pannud isikuna 1. augustil 2005.a tungis Harjumaal Rae vallas Vaskjala külas Sillapiiga tee 2 hoovi ja varastas sealt jalgratta koos lukuga kokku 2500 krooni väärtuses. KarS § 263 p 1 järgi mõisteti ta süüdi 8. septembril 2005.a Tallinnas Köleri tanav 30 maja hoovis toime pandud avaliku korra raskes rikkumises, mille käigus kasutas kahe kannatanu suhtes füüsilist vägivalda.
Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav V. Botševar kohtuotsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas, ehkki seda millegagi ei põhjenda. Apellatsioonikohtu istungil palus ta arvesse võtta seda, et ta ei ole narkomaan, toimepandud tegusid kahetseb ja soovib alustada normaalset elu. Nii taotleb ta KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel karistuste katmise printsiibi kohaldamist, mõistes sel teel liitkaristuseks 7 kuud vangistust. Sellest tulenevalt oleks KarS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendatud karistus 4 kuud 20 päeva ning KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud lõplik karistus 1 aasta 10 kuud 20 päeva. Ta taotleb lugeda karistuse kandmise aja alguseks mitte kohtuotsuse kuulutamise, vaid tema tegeliku kinnipidamise aeg, s.o. 8. september 2005.a. Kuna kohtukulud on väga suured ja tal on vabanedes raskusi nende tasumisega, siis palub ta vähemalt osaliselt jätta kohtukulud riigi kanda.
Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsus kuulub osaliselt tühistamisele, kuna kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, millega on raskendatud süüdistatava olukorda.
Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et V. Botševar peeti kahtlustatavana kinni 8. septembril 2005.a kell 20.05 (II kd. tl.41). Pärast seda ta ei ole enam vabaduses viibinud. Apelleeritud kohtuotsuses on aga ekslikult märgitud V. Botševari karistuse kandmise aja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 13. jaanuar 2006.a.
3 Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt osundanud, et karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda isiku faktilise kinnipidamise päev (näiteks 26. aprilli 2004.a. otsuses nr.3-1-1-35-04 E. Uga süüdistusasjas – RT III 12, 149). Karistuse kandmise aja algus omab süüdimõistetu jaoks olulist tähtsust, sest sellest tähtajast oleneb, millal on süüdimõistetul õigus taotleda KarS § 76 alusel vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Seega on põhjendatud V. Botševari apellatsiooni taotlus, et talle mõistetud karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda 8. september 2005.a. Apellatsioonis ei sisaldu põhjendusi selle kohta, miks oleks kohus pidanud KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel kohaldama karistuste katmise põhimõtet. Neid põhjendusi ei esitanud süüdistatav V. Botševar ka apellatsioonikohtu istungil. Kohtukolleegium on seisukohal, et V. Botševarile karistuse mõistmine on toimunud KarS § 56 sätteid järgides. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et V. Botševar on viimaste aastate vältel korduvalt toime pannud vargusi, huligaansusi ja liiklusalaseid rikkumisi, mille eest on teda karistatud rahatrahvidega. Rahatrahvid on siiani tasumata. Harju Maakohtu 7. juuni 2005.a otsusega kohustati V. Botševari hiljemalt 1. septembrist 2005.a jätkama hariduse omandamist ja hüvitama katseaja jooksul kannatanutele tekitatud kahju. V. Botševar neid kohustusi ei täitnud ja jätkas kuritegude toimepanemist. Uued kuriteod pani ta toime katseajal. Ehkki V. Botševar tööle ei asunud, leidus tal raha alkoholi muretsemiseks. Mõlema kuriteo pani ta toime joobeseisundis. Seetõttu on kohtukolleegium seisukohal, et põhjendamatu on jätta kohtukulusid riigi kanda juhul, kui süüdistatav on ise oma jätkuva õigusvastase käitumisega sellise olukorra põhjustanud. Puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna on kohus juba arvesse võtnud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg.1 p.4, 338 p.2, 340 lg.2 p.6 ja 345 alusel on kohtukolleegium seisukohal, et apelleeritud kohtuotsus kuulub tühistamisele süüdistatava V. Botševari poolt ärakantud karistuse, ärakandmata karistuse ning karistuse kandmise aja alguse osas ning teha selles osas uus otsus.
Meelika Aava
Julia Katškovskaja Igor Amann