1-04-38\8 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. jaanuar 2006.a Tallinn, avalik kohtuistung Kriminaalasja number 2-1/855/05 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Ivi Kesküla ja Julia Katškovskaja Kohtuistungi sekretär Katri Kuivkaev Tõlk Marina Lepiksoo Kriminaalasi I.R süüdistus KrK § 155 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Järva Maakohtu 02. veebruari 2005. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava I.R kaitsja adv. Arri Tooming Prokurör Merika Lugna

Süüdistatav I.R

karistatud 30.09.2004.a. Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 155 lg 1 ja 15 lg 2 – 139 lg 1 järgi 5 kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga Kaitsja Adv. Arri Tooming RESOLUTSIOON

Tühistada Järva Maakohtu 02. veebruari 2005.a. otsus osaliselt I.R süüditunnistamises KrK § 155 lg 1 järgi. Teha uus otsus: Tunnistada I.R süüdi KrK § 17 lg 4 – 155 lg 1 järgi.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

2 Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise

soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei

kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK I.R tunnistati süüdi KrK § 155 lg 1 järgi ja karistati rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, s.o 10 000 krooni. Keskkonnale tekitatud kahju katteks mõisteti temalt välja 76 194 krooni.

I.R tunnistati süüdi selles, et tema, kasutades võõrast tööjõudu, raius 2002.a. III kvartalis Järva maakonnas Koeru vallas Vahuküla külas Anna kinnitustu eraldusel nr 9 1,6 ha

suurusel pindalal metsa hõredamaks kui seda lubavad rinnaspindala ja täiuse alammäärad.

Selliselt raius ta boniteedi 70 aastase männi enamuspuuliigiga metsast ebaseaduslikult 470 puud, kasvava metsa tagavaraga 107 tm metsamaterjali. Metsaseaduse § 17 lg 3 alusel välja

antud keskkonnaministri 01.04.1999.a. määrusega nr 39 kehtestati harvendusraiele

rinnaspindala alammääraks 19,3 m2

/ha ja täiuse alammääraks 0,60. 11.09.2002.a. metsalugemislehe alusel koostatud akti kohaselt on kindlaks tehtud samad näitajad vastavalt 4,75 m2/ha ja 0,14. Selliselt tekitas G. Tkatsenko keskkonnale olulise kahju summas 76 194 krooni.

APELLATSIOONI SISU

Süüdistatava kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist ja uue otsusega oma kaitsealuse õigeksmõistmist.

Apellant leiab, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust ega kohaldanud õigesti materiaalõigust.

Kohus leidis, et I.R-ile süüksarvatud tegu on õigesti KrK § 155 lg 1 järgi kvalifitseeritud. Apellant sellega ei nõustu,viitab Riigikohtu otsusele nr 3-1-3-9-00 ning leiab, et tööliste palkamine, langi kättenäitamine jms selline tegevus ei saa olla kõnesoleva kuriteo

täideviimine. Ebaseadusliku metsaraie objektiivne koosseis on siiski ainult ebaseaduslik metsaraie, mitte aga muu tegevus.

Kohtuotsuse kohaselt oli I.R metsateatise alusel õigus eraldusel 9 planeeritud harvendusraiet teostada raiutava kasvava metsa mahuga 40 tm ning selles osas kohtuotsuse

kohaselt piiranguid ei olnud. Ebaseaduslikuks raieks loetakse raieliik, millist ei ole

metsaseaduses nimetatud. Kohus oma otsuses on nimetanud, et MetsaS § 17 alusel oli I.R

õigus harvendusraieks. Samas aga osundas kohus keskkonnainspektsiooni poolt

koostatud materjalidele, tunnistajate R. Treieri, J. Bammeri ja M. Parijõgi ütlustele, mille kohaselt eraldusel nr 9 teostatud raie ei olnud harvendusraie. Apellandi arvates on alusetult käsitletud tunnistajate ütlusi tõendamiseseme tuvastatud asjaoludena. J. Bammer on esitanud enda subjektiivse arvamuse, M. Parijõgi ei olnud raielangil käinud. R. Treieri antud ütlused seonduvad metsalugemislehes märgitud üleloetud kändude ja sellest tuleneva kasvava metsa

materjali mõõtmisega eraldusel nr 9. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kändude ja metsa

3

rinnaspindala mõõtmine toimus peaaegu 2 kuud pärast seda kui I.R oli raie lõpetanud.

Kohus ei andnud hinnangut R. Treieri ütlustele. Puuduvad usaldusväärsed andmed, et puistu

rinnaspindala ei olnud enne 2002.a. teostatud raiet või hoopis pärast seda tehtud raiet tuvastamata isikute poolt viidud alla lubatud alammäära. Asja materjalide kohaselt oli enne 2002.a. teostatud eraldusel nr 9 2 raiet. Keskkonna metsateenistuse konsultant enne 2002.a. teostatud raiet metsa rinnaspindala ega täiust ei kontrollinud. Süüdistusest tuleneb, et 2000.a. eraldusel nr 9 raiutud metsa maht ei ole teada. Teada pole ka 1999.a. raie maht.

I.R oli õigus raiuda 40 tm puid. Seda asjaolu arvestamata on kohus alusetult süüdistatavale süüks pannud 107 tm puidu raiumise. Apellant on seisukohal, et kui esitatud

metsateatisele ei ole esitatud keskkonnaameti poolt vastuväiteid, annab teatis raieõiguse teatises märgitud ulatuses. Metsaomanikul ei ole kohustust ega võimalust kontrollida metsa rinnaspindala ega täiuse vastavust kehtestatud normidele.

Kohus ei ole hinnanud tõendeid, tõendid on üksnes nimetatud. Osalt on kohtuotsus

arusaamatu. Kohtu poolt tõendite mittehindamine on KrMS § 339 lg 2 mõttes kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine.

Kohus ei ole tuvastanud, millal ja kelle poolt eraldusel nr 9 metsa rinnaspindala ja täius on

alla kehtestatud alammääradest viidud. Samuti on tuvastamata, millised olid need näitajad

vahetult enne 2002.a. juulis tehtud raiet. Kohtu järeldus, et rinnaspindala ja täius viidi alla

kehtestatud normide just 2002.a. juulis, ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kohus ei ole oma seisukohti põhjendanud mis on menetlusnormide rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 alusel.

Kohtuotsusest ei saa aru, millel põhineb kohtu järeldus, et I.R oleks pidanud aru saama, millise aja möödudes oleks mets raieküpseks saanud.

Kohtu järeldus, et metsateatis on teave kavandatavast raiest, on õige. Metsateatisel märgitud

raiest oli teadlik ka Keskkonnateenistuse metsakonsultant M. Tatrik, kelle ütlused kohus

avaldas. Seda asjaolu ei ole aga kohus süüdistatava kasuks tõlgendanud, märkides, et see

asjaolu ei tähenda veel igasuguse raie teostamist. Millist raieliiki kohus silmas pidas, kohtuotsusest ei selgu.

Kohus ei hinnanud tõendeid, mille kohaselt oli eraldusel nr 9 vaatluse teostamisel kolme

erineva heledusega kände. Kohus viitab R. Treieri ütlustele, et loetud kännud olid raiutud enam-vähem samal ajal ning võrreldes juuliga, mil ta seal käis, ei olnud metsa pilt oluliselt

muutunud. Arusaamatuks jääb, miks ei teostatud metsa rinnaspindala ja täiuse hindamist juulis, vaid alles septembris.

Ei kohus ega eeluurimine pole kummutanud kaitsja ja süüdistatava poolt esitatud asjaolu, et

arvestades kahe peaaegu võrdse heledusastmega kändude olemasolu, ei ole välistatud, et kõige heledamad kännud ei pärine I.R poolt teostatud raiest.

Kohus ei põhjendanud, miks ei arvestatud I.R ütlustega, mille kohaselt teostati raiet

metsateatises märgitud kõikidel eraldustel ning koos vana (eelmisest raiest) mahajäetud küttematerjaliga veeti kogu maaüksuselt välja ca 90 tm puitu.

4

Kohus ei tuvastanud, et I.R-ile süükspandud tegu oli tagajärje ehk olulise kahju

saabumise eeldus. Tegu oleks olulise kahju tekkimisega põhjuslikus seoses siis, kui oleks teada, et ilma selle teo toimepanemiseta ei oleks seda tagajärge saabunud. Teadmata metsa

olukorda pärast 1999 ja 2000.a. tehtud raideid ning tuvastamata, millise raiega oli metsa rinnaspindala ja täius viidid alla lubatud alammäära, ei saa teha järeldust, et oluline kahju on tekkinud just 2002.a. juulis tehtud raiega.

Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on kohtuotsuses täielikult käsitlemata jäänud. Pole arusaadav, millest tuleneb seisukoht, et süüdistatav pani teo toime kaudse tahtlusega. Apellant toonitab, et I.R ei näinud ega saanud ette näha, et tegu võib põhjustada tagajärje,

mille saabumisega loetakse tema tegu lõpuleviiduks ning ei võinud ega pidanud seda ette nägema.

Kohtuotsuses puudub põhjendus, miks ei ole tsiviilhagi rahuldamisel arvestatud metsateatises lubatud raiemahtu 80 tm ning rahuldas hagi täies ulatuses. Lubatud raiemahu mahaarvamisel oleks kuulunud haginõudest rahuldamisele üksnes 27 tm, mitte aga 107 tm puidu maksumus.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

Süüdistatav I.R ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid kohtuotsuse tühistamist ning I.R õigeksmõistmist.

Prokurör leidis, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik. I.R poolt toimepandu ümberkvalifitseerimisega KrK § 17 lg 4 – 155 lg 1 järgi prokurör nõustub.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära menetluse pooled, leiab, et apellatsiooni rahuldamiseks alust ei ole.

Kohtukolleegium on seisukohal, et apellandi väited kriminaalmenetlusõiguse olulise

rikkumise kohta maakohtu poolt on põhjendamatud. Maakohus on KrMS § 61 kohaselt tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt hinnanud ning sellest tulenevalt oma seisukohti põhjendanud. Põhjenduste puudumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes on tegemist juhul, kui kohus ei ole oma mingit seisukohta või järeldust üldse põhjendanud või kui otsuses

on püütud mingit seisukohta põhjendada, kuid põhjenduse kujunemine pole jälgitav (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-47-04). Kohtukolleegium leiab, et vaidlusaluses süüdistusasjas on kohus tõendamiseseme asjaolud tuvastanud ning nende asjaolude tuvastatust näitav põhistus on selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Asjaolu, et

apellant maakohtu põhistustega ei nõustu, pole käsitletav põhjenduste puudumisega kohtuotsuses.

Kohtukolleegium möönab, et kohtuotsuses kasutatud väljend „vaadeldud tõendid“ (lk 2) on eksitav, kuid kohtuotsuse sisust lähtudes saab üheselt järeldada, et kohus on tõendeid nende

kogumis hinnanud ning analüüsinud neid vastastikuses seoses. Eksitav sõnakasutus ei anna

kohtukolleegiumi arvates alust kohtuotsuse tühistamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud kriminaalmenetlusõiguse norme KrMS § 339 lg 2 mõttes.

5 Kohtukolleegium ei nõustu apellandi väitega, nagu puuduksid igasugused andmed selle kohta, et kõnesoleva puistu rinnaspindala ja täius viidi alla alammäära just 2002.a. juulis toimunud

raidega. Ühelt poolt ei ole alust kahelda tunnistaja R. Treieri ütlustes. Neist nähtuvalt olid

vaidlusalusel kinnistul kännud kolme järku, värskemad, heleda lõikepinnaga ajasid vaiku, hallikad, kus kleepuvat vaiku ei olnud ning päris vanad kännud. Tema luges üksnes heledaid,

vaiku ajavaid kände, mis on ka metselugemislehel kirjas. Tunnistaja möönab, et avastas ülemäärase raide 29.07.2002.a., mil sellel langil käis, kände mõõtis aga 11.09.2002.a., kuid väidab, et olukord ei olnud septembriks muutunud. Ka selgitab R. Treier, et kännu vanust on

võimalik küllaltki täpselt määratleda, mõõtmisel kasutas ta visuaalsed meetodeid ning võib väita, et kännud, mis kirja pandi, võisid olla ca kuu vanused /tl 141-142/. Teisalt on maakohus analüüsinud mitmetele tõenditele tuginedes I.R-ile süüks arvatud ebaseadusliku raie mahu – 107 tm metsamaterjali kasvava metsana – tõelevastavust ning põhjendatult leidnud, et süüdistuse maht on vastavuses väga mitmete tõenditega (lk 2). Silmas tuleb pidada, et kasvava metsa maht ei saa olla võrdne metsast väljaveetava materjali mahuga.

Tunnistaja R. Treieri kinnitusel oli talle 2002.a. juulis Anna kinnistu eraldust nr 9 vaadates selge, et tegemist on ilmse üleraidega ning et septembris oli eraldusel olukord samasugune.

Sellest lähtuvalt puudub kohtukolleegiumi arvates igasugune alus väita, et vahemikus juuli

lõpust septembri keskpaigani võis keegi tuvastamata isik nimetatud eraldusel veel midagi raiuda, see on loogikavastane.

Kohtukolleegiumi arvates on apellandi väide, et metsa rinnaspindala ja täius võisid olla viidud alla kehtestatud alammäärade enne 2002. aastat, põhjendamatu. Ühelt poolt ei saa nõustuda olukorraga, kus isiku vastutus järgneks üksnes juhul, kui vahetult enne tema ebaseaduslikku

tegevust oleks metsakonsultandi poolt vaieldamatult kindlaks tehtud metsa rinnaspindala ja

täius. Teisalt tuleb silmas pidada, et see on arvutuslikult kindlakstehtav, millele viitab ka

kannatanu esindaja – võttes arvesse, et Anna kinnistu metsaeraldiselt nr 9 mõõdeti

11.09.2002.a. sätestatud nõudeid arvestades kõigi värskelt raiutud 470 puu kännud, siis

kogutud andmeid töödeldes on raiutava kasvava metsa mahuks saadud 107 tm. Kasutades

ringi pindala valemit, saab arvutada keskmise puu rinnaspindala ning arvutuste kohaselt kasvas enne raiet puistu rinnaspindalaga 19,51 m2. Tegemist oli keskaelise männi puistuga,

mida õigel ja heaperemehelikul majandamisel oleks 30 aasta pärast saanud uuendusraiena raiuda /tl137/.

Tähelepanuta ei tohi kohtukolleegiumi arvates jätta ka asjaolu, et I.R oli

metsateatise nr 02848 kohaselt lubatud vaidlusalusel eraldusel teostada harvendusraiet. MetsaS § 17 lg 1 kohaselt tohib harvendusraiet teha metsa väärtuse tõstmiseks metsa tiheduse

ja koosseisu reguleerimise teel ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks. Seega on harvendusraie eesmärgiks metsa väärtuse tõstmine, millest aga I.R tegevuse puhul rääkida ei saa, kuivõrd 2002.a. juulis toimunud raiega raiuti maha esimese rinde puud, kasvama aga jäeti peenikesed ja väheväärtuslikud teise rinde puud. I.R-ile ei olegi ette heidetud seda, et ta enne kõne all olevat raiet metsa rinnaspindala ja

täiust ei kontrollinud. Ta oli metsaomanikuna kohustatud järgima harvendusraie eeskirju ja teostama raiet metsateatise kohaselt. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et I.R

pani kuriteo toime kaudse tahtlusega, kuivõrd organiseerides raie suhteliselt

hõredas metsas ja raiudes metsateatises ettenähtust oluliselt rohkem, möönis ta

metsaõigusnormide rikkumist. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-14 väljendanud

seisukohta, mille kohaselt isikutelt, kes puutuvad kokku valdkonnaga, mida reguleerivad normid on karistusõiguslikult tagatud, eeldatakse vastava valdkonna regulatsiooni tundmist. I.R tegeles metsaga pikka aega.

6 Kohtukolleegiumi arvates on alusetu apellandi etteheide selle kohta, et kohus ei ole tunnistaja

M. Tatriku ütlusi süüdistatava kasuks tõlgendanud. Süüdistatava tegevust õigustavaid asjaolusid neis ei esine. M. Tatriku kohtus avaldatud ütlustest nähtub, et I.R talle metsateatise nr 02848 esitas, kuid selle alusel tehtava raie ja olukorra kohta eraldusel nr 9 ta

teadlik ei ole. Ta on korduvalt I.R-iga metsa täiuse alammääradest rääkinud. Ka

kinnitas M. Tatrik, et metsaomanik on kohustatud pärast raiet esitama teatise metsa müügi kohta, kuid I.R seda ei teinud /tl 60/.

Kohtukolleegium leiab, et vaieldamatult on leidnud tuvastamist Anna kinnistu eraldusel nr 9

metsa rinnaspindala ja täiuse alla lubatud alammäära viimine just 2002.a. juulis, millega

põhjustati oluline kahju keskkonnale. Keskkonnakahju suuruses ei ole kohtukolleegiumi arvates alust kahelda, selle suuruse arvutamisel on järgitud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a.

määrusega nr 186 kinnitatud „Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrasid“. Keskkonnakahju arvutamisel lähtutakse kogu raiutud kasvava metsa

mahust, sellest ei kuulu mahaarvamisele metsateatises raiumiseks lubatud puidu kogus ega hind.

Apellandi väitega selle kohta, et I.R-ile süüks arvatud tegu on kvalifitseeritud

ebaõigesti, kohtukolleegium nõustub. Riigikohus on oma otsuses 3-1-3-9-00 selgitanud, et

ebaseaduslik metsaraie kujutab endast nn spetsiifilise teokirjeldusega kuriteokoosseisu. Kuriteo täideviimine ei ole võimalik mistahes teoga, vaid ainult teatud kindla, dispositsioonis

kirjeldatud või sealt tuletatava teoga. Ebaseadusliku metsaraide puhul on see tegu metsa

raiumine, st kasvavate puude mahavõtmine. Tööliste palkamine, langi kättenäitamine jms tegevus ei saa olla antud kuriteo täideviimine.

Süüdistuse kohaselt I.R raius metsa, kasutades selleks võõrast tööjõudu. Tema

otsene tegevus seisnes meeste töölepalkamises ja neile juhiste andmises. Süüdistusasjast ei nähtu, et I.R oleks kasutanud metsa raiunud isikuid ära vahendlike täideviijatena. Kindlaks on aga tehtud, et ta ei olnud teo vahetu täideviija, mistõttu ei saa ta ka vastutada KrK § 155 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest.

Kindlakstehtud tehioludest järeldub, et I.R vastutab üksnes ebaseaduslikust metsaraiest osavõtjana, s.o organisaatorina (KrK § 17 lg 4), kihutajana (KrK § 17 lg 5) või kaasaaitajana (KrK § 17 lg 6). Tuleb tõdeda, et ühtki vahetut ebaseaduslikku metsa raiujat ei

ole tuvastatud ega vastutusele võetud. See asjaolu aga ei välista I.R vastutust, kuivõrd kuriteo toimepanemisest osavõtt mistahes vormis on võimalik ilma kuriteo täideviija

tuvastamiseta juhul, kui kuriteo sündmus on tuvastatud, kuid täideviijat pole suudetud kindlaks teha (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-1-00).

Kohtukolleegium on seisukohal, et I.R käitumine vastas kuriteo toimepanemise ajal

kehtinud seaduses nimetatud organisaatori mõistele. I.R palkas raietöölised ja

tehnika, näitas kätte langi ja töö sisu, juhendas töid, korraldas puidu väljaveo, töötlemise. Seega tuleb I.R poolt toimepandu ümber kvalifitseerida KrK § 17 lg 4 – 155 lg 1

järgi. Selline muudatus ei raskenda süüdistatava olukorda ega ole ka karistuse muutmise aluseks. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-

20-03 väljendatud seisukoha kohaselt käsitab alates 01.09.2002.a. kehtiv karistusseadustik

kuriteo organisaatorit kaastäideviijana. Kuivõrd kuriteo kvalifikatsioon tuleb määrata teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi, siis tuleb ka lähtuda kriminaalkoodeksi sätetest.

7

Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 2 p 3 tühistab ringkonnakohus Järva Maakohtu 02.02.2005.a. otsuse I.R süüditunnistamises KrK § 155 lg 1 järgi ja tunnistab ta süüdi KrK § 17 lg 4 – 155 lg 1 järgi.

Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Malle Preimer