Legislator Case Law & Legislation
1-05-1722\2 ECLI:EE:TMK:2006:1.05.1722.3947 Kohtuotsus AI generated

1-05-1722\2 · 1-05-1722\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-05-1722\2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Summary

AI generated

Kriminaalasi nr 1-05-1722 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 02.veebruaril 2006. a. Tartus Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Signe Nõmm prokurör Margit Pärn kaitsja adv. Marian Priks, arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja Süüdistatav H.B, kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras varem karistatud 1 korral, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keel...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 1-05-1722\2

Kriminaalasi nr 1-05-1722

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

02.veebruaril 2006. a. Tartus Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Signe Nõmm prokurör Margit Pärn kaitsja adv. Marian Priks, arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

Süüdistatav H.B, kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras varem karistatud 1 korral, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS õ 318 ja § 320 lg 1 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet

t u v a s t a s:

Süüdistus

H.B süüdistatakse selles, et tema 29.jaanuaril 2004.a. ajavahemikul kell 13.10-13.35,

viibides Tartus Raekoja plats 9 asuvas Lõuna Politseiprefektuuris Tartu politseiosakonnas tunnistajana ülekuulamisel, andis Tartu politseiosakonna konstaabel Arno Kitsele teadvalt valesid

ütlusi selle kohta, et 16.jaanuaril 2004.a. ajavahemikul kell 15.00-16.00 olevat temalt Tartus linnaliinibussis nr 3 või 3a varastatud mobiiltelefon №kia 5210 IMEI koodiga 352510003890714 väärtusega 2760.- krooni koos vilkuva kleebisega väärtusega 35 krooni, olles eelnevalt hoiatatud teadvalt valede ütluste andmise eest KarS § 320 järgi.

Sellega pani H.B toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tunnistaja poolt kohtueelsel menetlusel teadvalt vale ütluste andmise, kui teda oli eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus.

H.B süüdistatakse veel selles, et tema 05.jaanuaril 2005.a. ajavahemikul kell 10.10-

10.30, viibides Tartus Riia 132 asuvas Lõuna Politseiprefektuuris Tartu politseiosakonnas

kannatanuna ülekuulamisel ja olles eelnevalt hoiatatud ütluste andmisest seadusliku aluseta

keeldumise eest KarS § 318 järgi, keeldus Tartu politseiosakonna konstaabel Anatoli Šuvalovile ütluste andmisest ilma seadusliku aluseta ega avaldanud oma tuttava andmeid, nime ega aadressi,

kelle käes asub kriminaalasjas nr 04278000622 tähtsust omav mobiiltelefon №kia 5210 IMEI koodiga 352510003890714.

Sellega pani H.B toime KarS § 318 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kannatanu

poolt kohtueelsel menetlusel ütluste andmisest aluseta keeldumise, kui teda oli eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud

süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 318 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale H.B-le karistuseks 1 kuu vangistust.

KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale H.B-le karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista lõplikuks karistuseks H.B-le 3 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu

ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: - elab kohtu poolt määratud alalises elukohas;

-

ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. H.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 318 ja § 320 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

H.B-lt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 318 järgi ja mõista karistuseks üks (1) kuu vangistust. H.B

Süüdi tunnistada KarS § 320 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud H.B vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista lõplikuks karistuseks kolm (3) kuud vangistust. H.B-le

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

H.B kaheksateistkümne (18) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elama kohtu määratud alalises elukohas –

2.ilmuma kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. H.B

Määrata katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. H.B Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

H.B suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest.

KrMS § 180 alusel menetluskuludena välja mõista sundraha neli tuhat viissada H.B-lt (4500) krooni ja kaitsja tasud kokku üks tuhat kakssada kakskümmend üks (1221) krooni 30 senti riigituludesse.

Riigituludesse väljamõistetud summad tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtule.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik