1-05-344\6 · 1-05-344\6 · Viru Ringkonnakohus

1-05-344 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.märts 2006. a Jõhvi Kriminaalasja number 1-05-344 (04233003592) Kohtukoosseis

eesistuja Mihhail Komt atnikov, liikmed Eeva Levina ja  Vladimir Rozalka. Kohtuistungi sekretär Kristina Männik Tõlk Anna Herkül Kriminaalasi Süüdistatava Jevgeni Ignašovi süüdistuses Karistusseadustiku § 199 lg 2 p-de 4, 5 ja 7; § 209 lg 2 p 1 järgi; süüdistatava V.F-i süüdistuses Karistusseadustiku § 199 lg 2 p- de 4, 5 ja 7 järgi. Apelleeritud kohtuotsus

Narva Linnakohtu 30.novembri 2005.a. kohtuotsus, kriminaalasjas nr 1-291/05. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Jevgeni Ignašov; apellatsioon Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna ringkonnaprokurör Gustav Blumberg Süüdistatav

Jevgeni Ignašov (passi järgi L.A ):

töötu. Varem kohtulikult karistatud viiel korral, viimati

21.septembril 2004.a. Narva Linnakohtu poolt

Karistusseadustiku § 199 lg 2 p-de 4, 8 järgi 1(ühe)-aastase vangistusega tingimisi, katseajaga 3 (kolm) aastat. Kaitsja Vandeadvokaat Tatjana Massalina (määratud korras) RESOLUTSIOON : 1.Narva Linnakohtu 30.novembri 2005.a. kohtuotsus Jevgeni Igna ovi süüdistusasjas jätta  muutmata, Jevgeni Igna ovi apellatsioon jätta rahuldamata.  Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatakse kirjalikult Viru Ringkonnakohtule

seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kohtuotsuse terviktekst tehakse teatavaks 07.märtsil 2006.a.

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva

jooksul advokaadi vahendusel alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Narva Linnakohtu 30.novembri 2005.a. kohtuotsusega tunnistati Jevgeni Ignašov süüdi Karistusseadustiku § 199 lg 2 p-de 4, 5 ja 7 järgi ja karistuseks mõisteti 10 (kümme) kuud

1-05-344

(6)

2 vangistust, süüdi Karistusseadustiku § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.

Karistusseadustiku § 64 lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Jevgeni Ignašovile karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Karistusseadustiku § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 21.septembri 2004.a. kohtuotsuse järgi kandmata karistuse osa, 1 (üks) aasta vangistust, võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 (kolm) aastat vangistust. Karistusaja alguseks arvestati 17.jaanuar 2005.a.

1.1.Sama otsusega tunnistati V.F süüdi Karistusseadustiku § 199 lg 2 p-de 4, 5 ja 7 järgi ning karistuseks mõisteti 3 (kolm) kuud vangistust. Karistusseadustiku § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Narva linnakohtu 28.aprilli 2003.a. kohtuotsuse järgi kandmata karistuse osa 3 (kolm) kuud vangistust võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust. Karistusseadustiku § 69 alusel asendati karistus üldkasuliku tööga. Selles osas kohtuotsust ei vaidlustatud.

2.Süüdistusakti kohaselt anti Jevgeni Ignašov kohtu alla süüdistuses Karistusseadustiku § 200

lg 2 p 7 järgi selles, et tema 16.oktoobril 2004.a. aastal kella 15.00 paiku võõra vallasasja

äravõtmise eesmärgil grupis V.F-iga, olles korteris aadressil Kose 3-24 Narvas, teades, et korteris on vaid alaealine Juri Panjuhhin, võttis temalt kehavigastuste tekitamise ähvardusel ära Svetlana Panjuhhinale kuuluva mobiiltelefoni Nokia 3510i kogumaksumusega 2 588 krooni.

2.1.Samuti süüdistati Jevgeni Ignašovi Karistusseadustiku § 209 lg 2 p 1 järgi selles, et tema

isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja varguse, 02.jaanuaril 2005.a kella 16.20

paiku, varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, palus Narvas Haigla 4 maja kolmanda trepikoja juures helistamise ettekäändel Natalja

Sizovalt mobiiltelefoni Alkatel maksumusega 300 krooni ja varjus koos telefoniga sündmuskohalt, tekitades Natalja Sizovale varalise kahju summas 300 krooni.

3.Süüdistatav Jevgeni Ignašov end süüdi ei tunnistanud, selgitas, et kohtas 16.oktoobril

2004.a. tänaval V.F , küsis telefoni, tal ei olnud. Läksid koos Svetlana Panjuhhina juurde, keda kodus ei olnud. Oli poeg Juri, kes andis neile helistamiseks telefoni. Jevgeni Ignašov ütles, et telefoni ei varastanud, kedagi ei ähvardanud, raha Jurilt ei nõudnud.

Kelmuse kohta midagi öelda ei oska. 02.jaanuaril 2005.a. Natalja Sizovaga ei kohtunud, viimase ütlusi ei kinnita. Leiab, et Natalja Sizova laimab teda.

4.Narva Linnakohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja uurinud kriminaalasja materjale, jõudis järeldusele, et Jevgeni Ignašovi süü toimepandud kuritegudes on tõendatud

kohtuliku uurimisega. Linnakohus, seoses Juri Panjuhhini kohtuistungil antud ütlustega, leidis, et Jevgeni Ignašovi ja V.F-i teod tuleb kvalifitseerida Karistusseadustiku § 200 lg 2 p 7 asemel Karistusseadustiku § 199 lg 2 p-de 4, 5 ja 7 järgi, kuna antud juhul tuleb välistada nende tegudest vägivald.

4.1.Linnakohus pidas usaldusväärseteks Juri Panjuhhini ja Svetlana Panjuhhina ütlusi, usub neid. Süüdistatavate ütlustesse selles episoodis suhtus kohus kriitiliselt. Samuti ei kahelnud linnakohus Natalja Sizova ütlustes tema telefoni suhtes, need on leidnud kinnitamist vastastamisel Jevgeni Ignašoviga ning tunnistaja Natalja Morozova ütlustega.

1-05-344

(6)

3

5.Karistuse mõistmisel arvestas linnakohus, et Jevgeni Ignašov on varem mitu korda kohtulikult karistatud, ei õpi ega tööta, jätkab kuritegude toimepanemist ega kahetse tehtut.

Jevgeni Ignašovi karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid linnakohus ei

tuvastanud. Lähtudes eeltoodust pidas kohus vajalikuks mõista Jevgeni Ignašovile karistus reaalse vangistusena.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

6.Narva Linnakohtu 30.novembri 2005.a. otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav Jevgeni

Ignašov, kes vaidlustab Narva Linnakohtu 30.novembri 2005.a. otsuse süüdistuses

Karistusseadustiku § 209 lg 2 p 1 järgi ning karistuse mõistmise osas süüdistuses Karistusseadustiku § 199 lg 2 p-de 4, 5 ja 7 järgi.

6.1.Apellant leiab, et linnakohus ei arvestanud kergendavate asjaoludena oma süü tunnistamist ja kahetsust. Samuti märgib, et ei nõustu Natalja Panjuhhina tsiviilhagiga, kuna viimane ei esitanud vastavaid dokumente kohtule.

Samuti märgib süüdistatav, et Natalja Panjuhhina oli kohtus kui tunnistaja, kuid teda ei eemaldatud ütluste andmise ajal saalist. Süüdistuses Karistusseadustiku § 209 lg 2 p 1 järgi palub end õigeks mõista, leiab, et Natalja Sizova laimab teda.

7.Ringkonnakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör Gustav Blumberg, et apellatsioon on

põhjendamatu ja taotles apellatsiooni rahuldamata jätmist ning Narva Linnakohtu otsuse muutmata jätmist.

Kaitsja-vandeadvokaat Tatjana Massalina ja apellant Jevgeni Igna ov jäid apellatsioonis  esitatud taotluste juurde ja taotlesid apellatsiooni rahuldamist selles toodud motiividel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus, kuulanud ära apellandi, kaitsja ja ringkonnaprokuröri ning uurinud kõiki

kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu,

rahuldamisele ei kuulu ja Narva Linnakohtu 30.novembri 2005.a. kohtuotsus tuleb jätta muutmata selles toodud põhjendustel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §-le 342 lg 3 p 1.

Ringkonnakohus leiab, et Narva Linnakohus on tunnistanud Jevgeni Igna ovi põhjendatult 

süüdi Karistusseadustiku § 199 lg 2 p-de 4,5 ja 7 järgi Svetlana Panjuhhinale kuuluva mobiiltelefoni Nokia 3510i varastamises ja Karistusseadustiku § 209 lg 2 p 1 järgi tegelikest

asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel Natalja Sizovale kuuluva mobiiltelefooni Alkatel saamises. Apellatsiooni esitatud põhjendused ei anna alust linnakohtu otsuse tühistamiseks.

9.Narva Linnakohus oma kohtuotsuse põhiosas (lk 67, k.2) märkis, et kelmuse

kuriteoepisood, kannatanu Natalja Sizovale kuuluva mobiiltelefoni teadvalt ebaõige

ettekujutuse loomise teel saamine, on leidnud tõendamist kannatanu Natalja Sizova ja tunnistaja Natalja Morozova ütlustega.

Apellatsioonis (lk.74, k.1) apellant Jevgeni Igna ov viitab, et linnakohus ei võtnud arvesse  uusi asjaolusid, millised tulenesid Kannatanu Natalja Sizova ütlustest linnakohtus. Natalja Sizova kuulati ära kohtueelsel menetlusel 02.veebruaril 2005.a. (lk.22-25, k.1) ning ta

kinnitas, et jalutas tänaval. Tema juurde tuli vähe tuttav mees hüüdnimega „T ebur“. 

1-05-344

(6)

4 „T ebur“ palus telefoni helistamiseks. Kui sai telefoni kätte pani „T ebur“ jooksu. Sõbranna   Natalja Morozova käest sai teada, et „T eburi“ perekonnanimi on Jevgeni Igna ov.   Vastastamise käigus (lk.65-68, k.1), mis toimus kannatanu ja süüdistatava Jevgeni Igna ovi 

vahel, Natalja Sizova kinnitas oma ütlusi, et talle kuuluva mobiiltelefoni pettuse teel sai nimelt Jevgeni Igna ov. 

Narva Linnakohtu istungil (lk.41, k.2) Natalja Sizova kinnitas oma kohtueelse menetluse käigus antud ütlusi, et mees, kes võttis tema mobiilteledoni helistamiseks ja ei tagastanud on Jevgeni Igna ov. 

Kannatanu Natalja Sizova ütluste võrdlemisel ei leidnud ringkonnakohus vasturääkivusi, samuti ei räägi kannatanu linnakohtu istungil midagi uut juhtunu kohta. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda kannatanu Natalja Sizova ütluste õigsuses, sest need ütlused on analoogsed ja tõepärased.

9.1.Seejärel rajas linnakohus oma süüdimõistva kohtuotsuse tunnistaja Natalja Morozova

ütlusele (lk.41-45, k.1). Kriminaalasja materjalidest tuleneb, et enne Natalja Morozova tunnistajana ülekuulamist tutvustati teda vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku § 71 lg 2 õigusega mitte anda ütlusi enda vastu. Apellant väidab, et tunnistajat Natalja Morozovat ei ole hoiatatud, et ta võib Jevgeni Igna ovi 

vastu ütluste andmisest keelduda. Apellandi väide on põhjendamatu alljärgnevatel põhjendustel. Kriminaalmenetluse seadustiku § 71 lg 1 p 5 sätestab, et õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest on kahtlustatava või süüdistatava abikaasal, püsivas kooselus oleval isikul ja tema vanemal, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist. Tunnistaja Natalja Morozova kinnitas, et (lk.41-45, k.1) Jevgeni Igna ovit ta tunneb umbes 

1995.a., varem kohtus temaga. Asjaolu, et Natalja Morozova 1995.a. kohtus Jevgeni Ignašoviga, ei anna alust arvamiseks, et ta oli tema elukaaslane või nad olid püsivas kooselus. Samuti ei kirjuta Jevgeni Igna ov missugused olid nende vahel suhted. 

Järelikult Natalja Morozoval oli õigus anda ütlusi Jevgeni Igna ovi suhtes (Vt Riigikohtu  kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-97-05, 14.oktoober 2005.a.).

9.2.Natalja Morozova kutsuti linnakohtu istungitele kaks korda (lk.33, 44, k.1). Kaks korda jäi ta istungitele ilmumata, kuna kutset kätte ei saanud. Kriminaalmenetluse seadustiku § 291

p 4 alusel, suutmata Natalja Morozova asukoha kindlaks teha, avaldati tema tunnistajana kohtueelses menetluses antud ütlusi.

Jevgeni Igna ovi arvamusel ei saa Natalja Morozova olla tunnistaja, kuna selles asjas pole 

juhtumi pealtnägeja. Aga apellant Jevgeni Igna ovi seisukoht on väär. Kriminaalmenetluse  seadustiku § 66 lg 1 sätestab, et tunnistaja on füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Tõepoolest Natalja Morozova ise ei näinud, kuidas Jevgeni Igna ov pettuse teel sai  Natalja Sizova mobiiltelefoni. Aga Natalja Sizova oli ammu tutvunud Natalja Morozovaga ja

mitmel korral Natalja Morozova seltskonnas nägi meesterahvast hüüdnimega „T ebur“.  Seetõttu Natalja Sizova küsiski Natalja Morozova käest „T eburi“ perekonnanime ja seejärel  jutustas mis temaga, see on Natalja Sizovaga, juhtus. Seega on ringkonnakohus arvamusel, et Jevgeni Igna ovi tegevuses on Karistusseadustiku §  209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo tunnused tõendatud, teo õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.

10.Svetlana Panjuhhina (lk.31, k.1) oli kutsutud linnakohtuistungile kannatanuna. Tulenevalt Kriminaalmenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 8 sättest on kannatanul õigus võtta osa kohtulikust arutamisest.

1-05-344

(6)

5

Jevgeni Igna ov väidab, et kuna Svetlana Panjuhhina kriminaalasja arutamise käigus viibis 

kohtusaalis, siis sel juhul on rikutud kriminaalmenetluse nõudeid. Jevgeni Igna ovi  seisukohaga ei saa nõustuda, kuna nimetatud seisukoht ei tulene seadusest.

Kuna seadusandja lubas kannatanul osaleda kohtulikul arutamisel, siis kohtul ei ole alust kannatanu kohtusaalist eemaldamiseks. Sel juhul viitab ringkonnakohus Kriminaalmenetluse seadustiku §-le 280 lg 6, kust tuleneb, et pärast hoiatamist istungisaalist eemaldatakse tunnistajad, mitte kannatanu.

11.Apellandi Jevgeni Igna ovi väide, et kannatanu Svetlana Panjuhhina mobiiltelefoni väärtus  ei sa olla 2 588 krooni, on alusetu. Svetlana Panjuhhina selgitas (lk.9, 215, k.1; lk. 41-42, k.2), et varastatud mobiiltelefon Nokia 3510i oli väärtusega 2 388 (kaks tuhat kolmsada kaheksakümmend kaheksa) krooni, seejärel

telefoni kate maksumusega 150 krooni ja lisavalgustus 50 krooni kokku 2 588 (kaks tuhat

viissada kaheksakümmend kaheksa) krooni. Ühtlasi kannatanu selgitas, et ostis

mobiiltelefoni pangalaenuga, kuid käesoleval ajal dokumendid telefoni väärtuse kohta on kadunud.

Narva Linnakohtu 30.novembri 2005.a. otsuse kohaselt varastatud mobiiltelefoni väärtus

summas 2 588 krooni mõisteti välja solidaarselt Jevgeni Igna ovilt ja V.F-ilt  kannatanu Svetlana Panjuhhina kasuks.

Ringkonnakohus nõustub linnakohtu järeldusega, kuna linnakohtu poolt on tunnistatud üldteada faktiks, et Svetlana Panjuhhinalt varastatud mobiiltelefoni väärtus koos lisadega on 2 588 krooni.

12.Jevegni Igna ov palub kergendada karistust Karistusseadustiku § 199 lg 2 p-de 4,5 ja 7  järgi süü tunnistamise ja kahetsuse tõttu.

Aga ringkonnakohus ei leidnud alust karistuse kergendamiseks. Antud juhul ei saa rääkida

kahetsusest kuna Jevgeni Igna ov pani kelmuse ja varguse toime katseaja kestel. Ühtlasi  ringkonnakohus rõhutab, et varguse ta pani toime oktoobris 2004.a. ja kaks kuud ja kuusteist päeva pärast vargust pani toime kelmuse. Süü tunnistamise kohta. Kannatanu Svetlana Panjuhhina mobiiltelefoni vargus oli tõendatud

kannatanu, tema poja Juri Panjuhhini, süüdistatava Igor V.F-i ütlustega, vastastamiste protokolliga, seejärel isikute äratundmiseks esitamise protokollidega. Kahtlustatavana ülekuulamise ajal (lk.39-40, 60 k.1) Jevgeni Igna ov oma süüd mobiiltelefoni 

varguse osas ei tunnista. Tunnistuste andmisest keeldus. Linnakohtu istungil (lk.36, k 2)

Jevgeni Igna ov Svetlana Panjuhhinalt mobiiltelefoni varguse toimepanemises end süüdi ei 

tunnistanud. Jevgeni Igna ovi väide, et ta tunnistas enda süüdi, on paljasõnaline ning ei  leidnud kinnitust kõnealuses asjas.

13.Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et Narva Linnakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, mis väljendus selles, et süüdistatavale V.F-ile mõistetud reaalne karistus asendati üldkasuliku tööga. Nimetatud linnakohtu seisukoht ei vasta nii seadusele kui ka kohtpraktikale. Üldkasuliku töö kohaldamisel peab kohus arvestama süüdlase isikut. Kriminaalasja materjalidest (lk.239-240, k.1) nähtub, et V.F oli Narva Linnakohtu 28.aprilli 2003.a. otsuse kohaselt mõistetud süüdi salajase varguse katse toimepanemise eest ning teda karistati kolme kuulise vangistusega tingimisi kolmeks aastaks. Uue kuriteo ta pani toime 16.oktoobril 2004.a., seega kaitseaja kestel. Karistusseadustiku § 73 lg 5 ja § 74 lg 5 kohaselt, kui süüdimõistetu paneb katseaja kestel toime tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, pööratakse karistus täitmisele ja liitkaristus mõistetakse

1-05-344

(6)

6 vastavalt Karistusseadustiku §-le 65 lg 2 (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid nr 3- 1-1-49-96, RT III 1996, 16, 226; nr 3-1-1-96-03, RT III 2003, 27, 273).

13.1.Karistusseadustiku §-d 73 lg 5 ja 74 lg 6 lubavad kohtul kaaluda, kas pöörata karistus

täitmisele või mitte, üksnes juhul, kui katseajal on ettevaatamatusest toime pandud uus kuritegu, mille eest mõistetakse karistuseks vangistus. Kuid ka sellises olukorras pole kohtule

antud õigust karistuse asendamiseks. Karistusest tingimisi vabastamise eesmärk on võimaldada süüdimõistetul teatud tingimustel vältida karistuse reaalse kandmisega kaasnevaid kahjulikke tagajärgi. Kui süüdimõistetu neid tingimusi ei täida, siis nõuavad juba õiguskorra

kaitsmise huvid, et selline isik peab arvestama karistusega kaasnevate kahjulike tagajärgedega. Eelnevast tulenevalt ei ole karistusest tingimisi vabastamise eesmärki võimalik

saavutada, kui katseaja kestel toimepandud tahtliku kuriteo toimepanemise tulemusena mõistetud liitkaristus asendatakse üldkasuliku tööga. Oma seisukoha selle karistuse kohaldamisele avaldas Riigikohtu kriminaalkolleegium, vaata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr. 3-1-1-84-03, RT III 2003, 25, 248. Antud juhul ringkonnakohus ei saa oma algatusel otsust tühistada V.F-ile karistuse üldkasuliku tööga asendamise osas, kuna puudub ringkonnaprokuröri apellatsioon.

Ühtlasi ringkonnakohus märgib, et prokurörina selles asjas osalenud ringkonnaprokurör

(lk.51, k.2) pakkus oma kõnedes asendada V.F-ile mõistetud reaalne karistus üldkasuliku tööga.

13.2.Samaaegselt, linnakohus oma otsuse põhiosas ei näita motiive, mil alusel linnakohus

asendas reaalse karistuse üldkasuliku tööga V.F-i suhtes, millega on rikutud Kriminaalmenetluse seadustiku § 312 p 5 nõudeid.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku § 337 lg 1 p-st 1; § 343 lg-

st 2; § 345 lk-dest 1 ja 2, jätab ringkonnakohus Narva Linnakohtu 30.novembri 2005.a. kohtuotsuse muutmata ja Jevgeni Igna ovi apellatsioon rahuldamata. 

Mihhail Komt atnikov

Eeva Levina

Vladimir Rozalka 

kohtunik

kohtunik

kohtunik