4-05-752\2

4-05-752\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

2006-03-06 · ECLI:EE:HMK:2006:4.05.752.8077

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 06.03.2006.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Vaidlustatud lahend Tarbijakaitseameti turujärelevalve osakonna juhataja kt. Anne Reinkorti 08.12.2005.a. otsus väärteoasjas nr. 01-42-014/05 AS Idea AD karistamises Reklaamiseaduse § 232 lg 2 järgi Kaebuse esitanud isik AS Idea AD, registri...

OutcomeKohtuotsus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 06.03.2006.a.

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Kohtunik Aime Ivanson

Sekretär Maire Viksi

Vaidlustatud lahend Tarbijakaitseameti turujärelevalve osakonna juhataja kt. Anne Reinkorti 08.12.2005.a. otsus väärteoasjas nr. 01-42-014/05 AS Idea AD karistamises Reklaamiseaduse § 232 lg 2 järgi

Kaebuse esitanud isik AS Idea AD, registrikood 10057053, asukoht Tallinn Maakri 19/21

Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja kaitsjad: vandeadvokaat Madis Päts, advokaat Rein Laid

kohtuvälise menetleja – Tarbijakaitseameti – esindajad Anne Reinkort ja Urmas Ehasoo

LÕPPOSA

Tühistada Tarbijakaitseameti turujärelevalve osakonna juhataja kt. Anne Reinkorti 08.12.2005.a. otsus väärteoasjas nr. 01-42-014/05 ja lõpetada AS Idea AD suhtes väärteomenetlus Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p. 1 alusel.

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Väärteoasi nr.4-05-752

VAIDLUSTATUD OTSUS AS Idea AD karistati Reklaamiseaduse § 232 lg 2 järgi rahatrahviga 25000.- krooni selle eest, et 2005.a. oktoobris avalikustas AS Idea AD Tallinnas välireklaamina nii prügikastidel kui valgustuspostidel reklaamplakateid „K igaühele“ ja „uus kohuke K Hoolib“, mis olid rohelist värvi ning mille kujundusel domineeris valge K täht. Tarbijakaitseameti hinnangul on tegemist eksitava reklaamiga, milles ei tule reklaamitav toode piisavalt selgelt välja. Reklaami kujunduses kasutatud kirja ja kujundi suurusi arvestades ei ole tarbijal tavatähelepanu juures võimalik hoomata üheselt, et tegemist on konkreetse toote- kohukese – reklaamiga. Reklaamplakatil kasutatud kujunduselemendid ei viita selgelt tootele, mida reklaamitakse. Sõna Hoolib ja suurtähte K on raske reklaamitava tootega üheselt seostada ning jääb selgusetuks, mida üldse reklaamitakse. Tarbijakaitseamet leiab, et vastutusele võtmisele kuulub juriidiline isik, kuna reklaamialane tegevus teenib üheselt juriidilise isiku huve ning juriidilise isiku juhatuse liige Mark Eikner on allkirjastanud tellijaga sõlmitud lepingu.

KAEBUSE SISU Kaebuses taotletakse otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist AS Idea AD suhtes. Kaebuse esitaja leidis, et AS Idea AD tegevuses puuduvad väärteo tunnused. AS Kohuke töötas iseseisvalt välja ja tõi Eesti turule uue kohukese nimetusega „Glasuurkohuke „K“ vanilliga. Toote turule toomise reklaamikampaania korraldamiseks sõlmis AS Kohuke menetlusaluse isikuga 01.09.2005.a. töövõtulepingu nr. 01/09, mille kohaselt AS Idea AD ülesandeks jäi disainida K-kohukese pakendid ja reklaamida ning kaasa aidata reklaamikampaania korraldamisele. AS Kohuke alustas K-kohukese turustamist 30.09.2005.a. Otsuses ei ole kohtuväline menetleja toonud esile ühtegi asjaolu, mille suhtes vaatlusalune reklaam üldsust petab või võiks petta. Puuduvad tõendid, mis annaksid aluse sellise hüpoteesi püstitamiseks. Otsuses toodu käsitlus põhineb vaid reklaamitegevuse riikliku järelevalve ametniku ebaselgetel, vastuolulistel ja meelevaldsetel hinnangutel. Otsuses kohtuväline menetleja möönab ka ise, et tegemist on toote reklaamiga, kuid asub seisukohale, et toode ei tule piisavalt selgelt välja. Kaebuse esitaja seisukohalt sisaldab valdav enamik reklaame erineva tähesuurustega tekste, mis on paremini või halvemini nähtavad sõltuvalt sellest, millises kauguses asub vaataja või milline on tema eelnev teadlikkus. Erineva tähesuurusega tekstide kasutamine

ei saa muuta reklaami eksitavaks. Samuti leitakse, et erinevate värvikombinatsioonide ja teatud tähiste ja kujundite kasutamine iseenesest ei muuda reklaami raskesti mõistetavaks. Seega on kohtuvälise menetleja poolt antud õiguslikud hinnangud menetlusaluse isiku tegevusele ja kvalifikatsioon põhjendamatu ja ebaõige. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja rikkunud ka väärteomenetlusõigust. Juriidilise isiku vastutusele võtmise eelduseks on konkreetse teo toimepannud füüsilise isiku käitumises süüteokoosseisu, õigusvastasuse ja süü tuvastamine. Kohtuväline menetleja on otsuses piirdunud vaid konstateeringuga, et menetlusalune isik oma seadusliku esindaja kaudu on sõlminud AS-ga Kohuke 01.09.2005.a. töövõtulepingu K-kohukese pakendi disainimiseks, välireklaamide kujundamiseks, välireklaami plakatite trükkimiseks ning välireklaami pindade rentimise organiseerimiseks. Nimetatud lepingu sõlmimine ei ole käsitletav õigusvastase teona. Ebaõige ja põhjendamatu on kohtuvälise menetleja seisukoht, mille kohaselt kõnealuse reklaami avalikustamine teenib menetlusaluse isiku huve ja menetlusalune isik on käsitletav reklaamide avalikustajana. Reklaami tellijana ja avalikustajana saab käsitleda vaid AS-i Kohuke, mistõttu reklaam teenib AS Kohuke kui K-kohukese tootja ja turustaja ärilisi huve. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja eiranud ka isikute võrdse kohtlemise põhimõtet, pidades eksitava reklaami eest vastutavaks vaid menetlusalust isikut seetõttu, et menetlusalune isik sõlmis 01.09.2005.a. reklaamide tellija AS-ga Kohuke töövõtulepingu. Kaebuse esitaja seisukohalt on kohtuväline menetleja, lõpetades AS Kohuke suhtes väärteomenetluse, väljendanud oma soosivat suhtumist AS-i Kohuke, mis on vastuolus isikute võrdse kohtlemise printsiibiga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUS AS Idea AD kaitsjad jäid kohtus kaebuse juurde, palusid otsuse tühistamist ja AS Idea AD suhtes väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p. 1 alusel. Tarbijakaitseameti esindajad leidsid, et otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palusid jätta AS Idea AD kaebus rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT AS-i Idea AD karistati kaevatava otsusega selle eest, et 2005.a. oktoobris tootis ja avalikustas ta Tallinnas prügikastidel ja valgustuspostidel eksitavaid reklaame. Eksitavuse määratlemisel lähtus Tarbijakaitseamet sellest, et reklaami kujunduses kasutatud kirja ja kujundi suurusi arvestades ei ole tarbijal tavatähelepanu juures võimalik hoomata üheselt, et tegemist on konkreetse toote – kohukese – reklaamiga. Kuna reklaamitav toode ei tule piisavalt selgelt välja, jääb selgusetuks, mida üldse reklaamitakse. Otsuses viidati Reklaamiseaduse §-le 4 lg 1, mis sätestab, et eksitav on reklaam, mis ükskõik millisel viisil, kaasa arvatud ka esitlusviis, petab või tõenäoliselt petab üldsust. Kohus leidis, et Tarbijakaitseameti väide selle kohta, et tavatähelepanu juures ei ole võimalik aru saada, mida reklaamitakse, on tõendamata. Ka otsuses on märgitud, et see on vaid Tarbijakaitseameti hinnang. Ühelegi tõendile sealjuures selle kohta, et tavainimesed ei saanud reklaamidest aru, viidatud ei ole. Samas tuleneb otsusest, et kohtuvälise menetleja ametnik ise sai reklaamist aru küll ja nimelt, et tegemist on kohukese reklaamiga. Otsustamaks otsuses nimetatud reklaami eksitavuse üle, tuleb Reklaamiseaduse § 4 lg 1 lähtuvalt kindlaks teha, kas kõnealuse reklaamiga peteti üldsust. Karistusõiguses käsitletakse petmisena tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomist, mille tagajärjel teine inimene satub eksimusse. Seega, tunnistamaks reklaami eksitavaks, peab see üldsust petma. Eelmainitud petmise käsitlusest tulenevalt petab reklaam siis, kui sellega edastatakse üldsusele ebaõiget informatsiooni, s.t. informatsiooni, mis ei vasta tegelikkusele. Otsuses ei ole märgitud ühtegi asjaolu, mille suhtes kõnealune reklaam tavatarbijat pettis või võis petta ning millistel põhjustel toote ebapiisav esiletulek muudab reklaami eksitavaks. Vastupidi, reklaampalakatitel on sõnadega välja kirjutatud „uus kohuke“. Valgustuspostidel olevatel reklaamplakatitel on ka uue kohukese kujutis, mille pakendil on nähtav K-täht. Plakatitel on märgitud tootjana AS Kohuke, mis samuti annab üldsusele informatsiooni sellest, et tegemist on kohukese reklaamiga. Reklaamitud toode, K-kohuke, on reaalselt AS Kohukese tootmises ja ka kauplustes müügil, seega on ta olemas. Ka reklaamil erinevate suurustega kirja ja kujundite ning rohelise-valge värvikombinatsiooni kasutamine ei saa muuta iseenesest reklaami eksitavaks Reklaamiseaduse § 4 lg 1 tähenduses. On üldteada asjaolu, et reklaamplakatitel kasutatakse erinevate suurustega tekste ja kujundeid. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et reklaamidest arusaamine sõltub suurel määral ka sellest, millises kauguses asub vaataja, milline on tema silmanägemine ning ka sellest, milline on tema huvi reklaami või reklaamitava objekti vastu. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui üldsus ei saanud aru, mida reklaamiti, kuigi nimetatud asjaolu ei ole kohtuvälise menetleja poolt tõendatud, ei ole tegemist üldsuse petmisega. Mitte arusaamine reklaamist ei ole samastatav mõistega petmine. Kui inimene ei saa reklaamist aru, ei tähenda see veel seda, et teda on petetud. Eeltoodu alusel peab kohus Tarbijakaitseameti käsitlust K-kohukese reklaami eksitavaks tunnistamisel ebaõigeks ja leiab, et AS Idea AD tegevuses puudub Reklaamiseaduse § 232 lg 2 sätestatud väärteokoosseis.

Lisaks sellele, et kohus ei tuvastanud AS Idea AD tegevuses Reklaamiseaduse § 232 lg 2 ettenähtud väärteokoosseisu, nõustub kohus kaebuse esitajaga ka selles, et Tarbijakaitseamet ei ole välja selgitanud menetlusalusele isikule kui juriidilisele isikule omistatud süüteo vältimatuks eelduseks olevaid asjaolusid, mistõttu on ebaõigesti ja põhjendamatult karistanud juriidilist isikut.

KarS § 14 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku vastutuse eelduseks tema organi või juhtivtöötaja poolt ja juriidilise isiku huvides toime pandud süütegu. Vastavalt KarS § 2 lg -le 2 on karistatav vaid tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi. Seega saab juriidiline isik vastutada üksnes juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik need deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et juriidilise isiku organ või juhtivtöötaja tegutses seejuures juriidilise isiku huvides. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et AS Idea AD oli reklaami tootja. Seda tõendab töövõtuleping nr. 01/09, mille p.1.1. kohaselt pidi AS Idea AD osutama AS-le Kohuke K-kohukese turuletoomisega seotud turundusteenuseid, sealhulgas p. 1.1.2. kohaselt kujundama välireklaamid. Kohus ei nõustu aga kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et vastutusele võtmisele kuulub juriidiline isik sellepärast, et reklaamialane tegevus teenib üheselt juriidilise isiku huve ning juriidilise isiku juhatuse liige Mark Eikner on allkirjastanud tellijaga sõlmitud lepingu, mille kohaselt tööde teostaja – AS Idea AD – oli kohustatud tööde teostamisel kinni pidama kõigist antud valdkonda reguleerivatest seadusandlikest õigusaktidest ja vastutas töö vastavuse eest kehtivatele seadustele. Juhatuse liige Mark Eikner sõlmis AS Idea AD nimelt AS-ga Kohuke töövõtulepingu ja allkirjastas selle. Väärteomenetluses AS-le Idea AD süüksarvatud tegu ei seisnenud aga tsiviilõigusliku lepingu sõlmimises ja allkirjastamises, vaid eksitava reklaami tootmises ja avalikustamises. Seega, juriidilise isiku juhatuse liikme poolt tsiviilõigusliku lepingu allkirjastamine ei tähenda seda, et sama juhatuse liige oleks toime pannud juriidilisele isikule süüksarvatava väärteo. Kui Tarbijakaitseamet leidis, et tegemist on eksitava reklaamiga, tulnuks välja selgitada, kes AS Idea AD töötajatest konkreetselt kujundas ehk disainis kõnesoleva reklaami ning kas see isik oli aktsiaseltsi juhtivtöötaja. Kui oli tavatöötaja, siis kas sellise kujundusega reklaam kiideti AS Idea AD juhatuse või juhtivtöötaja poolt heaks või toodeti sellise kujundusega reklaam hoopis AS Idea AD organi või juhtivtöötaja käsul. Nimetatud asjaolusid ei ole kohtuväline menetleja välja selgitanud. Ka asjaolu, et AS Idea AD võttis lepinguga endale vastutuse töö vastavuse eest kehtivatele seadustele, ei saa olla AS Idea AD kui juriidilise isiku vastutusele võtmise aluseks väärteomenetluses. Kuna väärteoprotokoll ega kohtuvälise menetleja otsus ei kajasta seda, kes oli Tarbijakaitseameti poolt eksitavaks peetud reklaami AS-s Idea AD kujundanud ja kas just sellise kujundusega reklaami tootmine toimus AS Idea AD huvides, seega ei ole kindlaks tehtud AS Idea AD organi ega juhtivtöötaja süülist ning õigusvastast tegevust, tuleb ka nimetatud asjaolul lisaks sellele, et ei ole tuvastatud reklaami eksitavus, AS Idea AD suhtes menetlus väärteoasjas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p. 1 alusel. Mis puutub kaebuses tõstatatud väitesse isikute võrdse kohtlemise põhimõtte eiramisest, siis kohus jätab selle kohta seisukoha võtmata, kuna kohtuliku uurimise aluseks oli AS Idea AD kaebus tema suhtes tehtud karistusotsuse peale ja vastavalt VTMS § 123 lg 2 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus juhindub VTMS § 132 p. 3 ja § 29 lg 1 p. 1.

Kohtunik