1-06-3101\1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-06-3101

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2006. a. Tartus Kriminaalasja number 1-06-3101 Kohtukoosseis kohtunik Kaie Uusen Kriminaalasi S.K süüdistuses KarS § 169 järgi käskmenetluses Süüdistatav S.K

kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: FIE Jaan S.K;

varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras varem karistamata; tõkendina on kohaldatud elukohast lahkumise keeldu. RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada S.K KarS § 169 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus

70 (seitsmekümne) päevamäära ulatuses, s.o 3500.00 (kolm tuhat viissada) krooni riigituludesse.

KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud rahalist karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.K 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja algust lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest.

S.K suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista S.K-lt menetluskulud kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 58.40 krooni (viiskümmend kaheksa krooni ja 40 senti) ja sundraha 4500.- (neli tuhat

viissada) krooni riigituludesse, millised summad tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku

nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada

2 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul

esitada kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Käskmenetluses tehtud otsus jõustub taotluse esitamiseks antud tähtaja möödumisel.

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

S.K süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 17.02.1999. a. kuni oktoober 2005. a.

lapsevanemana hoidis kuritahtlikult kõrvale Tartu Ringkonnakohtu 17.02.1999. a. otsusega

II-2-42/99 X kasuks alates 25.09.1996. a. väljamõistetud igakuise elatisraha 312 krooni kuus maksmisest oma alaealise lapse Y ülalpidamiseks.

Sellega pani S.K toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. vanema

kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatisraha maksmisest.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus

Kuriteoga ei ole varalist kahju tekitatud. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Süüdistuse tõendatud ja süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid

Prokurör taotleb kohtult tunnistada S.K süüdi KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 70 päevamäära, s.o. 3500 (kolm tuhat viissada) krooni. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud rahalist karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.K 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tartu Ringkonnakohtu 17.02.1999. a. otsusega nr II-2-42/99 on S.K-lt välja mõistetud X kasuks poja Y ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 312.00

krooni alates 29.05.1996. a. – 02.11.2013. a. (tl 5-7). Asjaolu, et S.K ei ole

ülalpidamiskohustust täitnud, on tõendatud X poolt 08.09.2004. a. Põhja Politseiprefektuurile esitatud suulise kuriteoteate protokolliga (tl 2) ja tema poolt eeluurimisel 08.09.2004. a. antud ütlustega (tl 3-4). S.K tunnistab elatusraha mittemaksmist, kuid väidab, et tal lihtsalt ei ole võimalik seda

maksta. Ta on tudeng, tal on probleeme südamega ja tal on kõrgvererõhutõbi. Ta töötab oma isa juures, kes maksab talle 700.00 kr kuus. Tema haigused takistavad tal tööle asumist, kuna ta ei talu füüsilist koormust (tl 60-62, 63-64).

Kriminaalasja materjalide hulgas asub SA Tartu Ülikooli Kliinikumist väljastatud osaline koopia

S.K tervisekaardist (tl 53-69) ja S.K perearsti teatis 09.02.2006. a., millest nähtuvalt on S.K 2001. a. diagnoositud südamelihaste kahjustus, 2002 a. mais, 2002. a. novembris ja 2003. a. mais on diagnoositud eesnäärmepõletik ja 2003. a. septembris on diagnoositud vererõhu kõrgenemine ja eesnäärme põletik. Alates 2005. a. jaanuarist, s.o viimase aasta jooksul, ei ole S.K kontrollil käinud (tl 73). Samuti on kriminaalasja materjalide juures dokumendid, mis näitavad S.K sissetulekuid: tõend S.K töötasude kohta ajavahemikul 10.01.2003. a.-31.08.2005. a. (tl 11-12), S.K Hansapanga arvelduskonto väljavõte (tl 16) ja tema SEB Eesti Ühispanga arvelduskonto väljavõte (tl 18-43).

3

KarS § 169 näeb ette vastutuse vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on S.K kuritahtlikult eemale hoidunud oma lapsele

elatusraha maksmisest. Elatusraha summas 312.00 krooni mõisteti süüdistatavalt välja juba Tartu Ringkonnakohtu 17.02.1999. a. otsusega. Seega ei ole S.K väga pikaajaliselt täitnud ülalpidamiskohustust. Süüdistatava väide, et ta ei talu suurt füüsilist koormust, ei ole asjaoluks, mis

takistaks tal asuda tööle teistel, füüsilise tegevusega mitteseonduvatel töökohtadel. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi teatisest nähtub, et statsionaarset ravi S.K vajanud ei ole.

S.K perearsti väljastatud teatisest nähtub, et viimase aasta jooksul ei ole tal olnud

vajadust ka perearsti poole pöörduda. Samuti pärinevad koopiad SA-st Tartu Ülikooli Kliinikum

väljastatud S.K tervisekaardist 2003. aastast. Kohus peab vajalikuks märkida, et

käesoleval ajal on elatusraha miinimumiks 1500.00 krooni (Perekonnaseaduse § 61 lg 4). S.K-lt 1999. a. väljamõistetud summa on vaid 312.00 krooni ja selle suurendamist ei ole taotletud. Vaatamata sellele, et tema poolt lapse ülalpidamiseks väljamaksmisele kuuluv summa on

peaaegu viis korda väiksem kui elatusraha miinimum käesoleval ajal, ei ole süüdistatav 7 aasta

jooksul oma kohustust täitnud. X avaldatud ütlustest nähtub ka, et S.K ei ole selle aja

jooksul oma lapse vastu mingisugust huvi üles näidanud ega mingil viisil lapse heaolu tagada püüdnud. S.K on 7 aasta jooksul teinud vaid üksikud maksed ning elatise võlg seisuga 04.10.2005. a. oli 32 340.00 krooni. Eeltoodud asjaoludel on kohus seisukohal, et S.K on kuritahtlikult hoidunud eemale oma alaealisele lapsele elatise maksmisest.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

S.K on varem nii kriminaal- kui väärteokorras karistamata. Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud ühe teise astme kuriteo.

S.K karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

KarS § 169 näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et S.K on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega.

KarS § 44 lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses.

Kohus leiab, et on põhjendatud mõista süüdistatavale S.K-le

karistuseks

KarS §-s 121 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus 70 päevamäära ulatuses.

KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu

keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50.- krooni.

S.K-le rahalise karistuse mõistmisel tuleb KarS § 44 lg 2 alusel päevamääraks lugeda 50.- kr ja rahaliseks karistuseks määrata seega 3500.00 kr.

Kohus leiab, et S.K suhtes on võimalik kohaldada KarS § 73 ja määrata, et mõistetud rahalist karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.K 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

4

S.K-lt tuleb välja mõista riigituludesse sundraha ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu.

Kohtunik