1-06-1064\1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-06-1064

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. märts 2006.a. Tartu kohtumajas, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-06-1064 (05260101403) Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Kriminaalasi O.I süüdistuses KarS § 136 lg. 2, § 120 ja § 121 järgi,

S.F-i süüdistuses KarS § 136 lg. 2, § 120 ja § 121 järgi, M.G süüdistuses KarS § 136 lg. 2 ja § 120 järgi Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav O.I

Varasem karistatus puudub

Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Marian Priks Süüdistatav S.F

Varasem karistatus: kriminaalmenetluse korras karistamata,

väärteomenetluse korras karistat

ud 1 korral: 27.01.2005.a. KarS § 218 lg. 1 järgi rahatrahviga 900 krooni

Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Anu Pärtel Süüdistatav M.G

Varasem karistatus: kriminaalmenetluse korras karistatud 2 korral, karistatus kustunud, väärteomenetluse korras karistamata

Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld

2(6) Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg. 1 p. 4

Süüdi tunnistada O.I KarS § 136 lg. 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada O.I KarS § 121 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada O.I KarS § 120 järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 64 lg. 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista O.I liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada S.F KarS § 136 lg. 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada S.F KarS § 121 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada S.F KarS § 120 järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 64 lg. 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista S.F-i liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada M.G KarS § 136 lg. 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada M.G KarS § 120 järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 64 lg. 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista M.G-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui O.I ja S.F ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning M.G ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja

igaüks täidab katseajal nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid järgmiselt:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmub kohtu määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Tõkendid – elukohast lahkumise keeld – kaotavad kehtivuse kriminaalhooldusele esimese registreerimise järel.

KrMS § 126 lg. 3 p. 2 alusel vabastada asitõendiks tunnistatud T-särk asitõendi staatusest ja jätta omanikule.

Välja mõista O.I-lt 7667 (seitse tuhat kuussada kuuskümmend seitse) krooni ja 65 senti,

S.F-ilt 7667 (seitse tuhat kuussada kuuskümmend seitse) krooni ja 65 senti ning

3(6)

M.G-lt 6053 (kuus tuhat viiskümmend kolm) krooni ja 15 senti riigituludesse kriminaalmenetluse kulude katteks.

Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsioonkaebuse või -protesti

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul.

Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab.

O.I süüdistatakse selles, et tema 23.07.2005.a. ajavahemikul kella 21.30-st kuni kella 22.30-ni Tartumaa korteris 10 grupis koos enda venna S.F-i ja elukaaslase M.G-ga

võttis ebaseaduslikult vabaduse 12-aastaselt X , nõudes tunni aja jooksul ähvardusi ja füüsilist

vägivalda kasutades lapselt varguse ülestunnistamist ning hoides selle aja jooksul last ebaseaduslikult enda korteris.

Seega pani O.I toime KarS § 136 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teiselt

inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise, mis on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes. O.I süüdistatakse veel selles, et tema 23.07.2005.a. ajavahemikul kella 21.30-st kuni kella 22.30-ni Tartumaa Võnnu alevikus Y korteris 10 lõi 12-aastast X t käega näkku ning pigistas X t käega kaelast nii, et tema sõrmeküüned tungisid X kaela. X kehalise väärkohtlemisega põhjustas O.I X e peaajuvapustuse, verevalumid huulte piirkonnas ja kaela piirkonna rõhumise koos nahamarrastusega samas piirkonnas. Vägivalla tarvitamise ajal lõhkus O.I ära X seljas olnud T-särgi.

Seega pani O.I toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese tervise kahjustamise. O.I süüdistatakse ka selles, et tema 23.07.2005.a. ajavahemikul kella 21.30-st kuni kella 22.30-ni Tartumaa Võnnu alevikus Y korteris 10 grupis koos enda venna S.F-i ja enda elukaaslase M.G-ga ähvardas tapmisega 12 aastast X t mis seisnes selles, et nad surusid lapse

ülakeha köögi aknast välja ja ähvardasid ta neljanda korruselt alla tõugata. X oli alust karta

ähvarduse täideviimist, kuna tema suhtes eelnevalt kasutati füüsilist vägivalda ja hoiti tema tahte vastaselt korteris kinni.

Seega pani O.I toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. S.F-i süüdistatakse selles, et tema 23.07.2005.a. ajavahemikul kella 21.30-st kuni kella

22.30-ni Tartumaa Võnnu alevikus Y korteris 10 grupis koos enda õe O.I ja viimase elukaaslase M.G-ga võttis ebaseaduslikult vabaduse 12-aastaselt X , nõudes tunni aja jooksul ähvardusi ja füüsilist vägivalda kasutades lapselt varguse ülestunnistamist ning hoides selle aja jooksul last ebaseaduslikult enda õe korteris.

4(6)

Seega pani S.F toime KarS § 136 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teiselt

inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise, mis on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes. S.F-i süüdistatakse veel selles, et tema 23.07.2005.a. ajavahemikul kella 2130-st kuni kella 22.30-ni Tartumaa Võnnu alevikus Y korteris 10 surus 12-aastase X pead sügavkülmiku sisemusse, põhjustades sellise tegevusega füüsilist valu alaealisele X e.

Seega pani S.F toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. S.F-i süüdistatakse selles, et tema 23.07.2005.a. ajavahemikul kella 21.30-st kuni kella 22.30-ni Tartumaa Võnnu alevikus Y korteris 10 grupis koos enda õe O.I ja viimase

elukaaslase M.G-ga ähvardas tapmisega 12-aastast X t, mis seisnes selles, et nad surusid lapse ülakeha köögi aknast välja ja ähvardasid ta neljanda korruselt alla tõugata. X oli alust karta

ähvarduse täideviimist, kuna tema suhtes eelnevalt kasutati füüsilist vägivalda ja hoiti tema tahte vastaselt korteris kinni.

Seega pani S.F toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. M.G süüdistatakse selles, et tema 23.07.2005.a. ajavahemikul kella 21.30-st kuni kella 22.30-ni Tartumaa Võnnu alevikus Y korteris 10 grupis koos enda elukaaslase O.I ja viimase

venna S.F-iga võttis ebaseaduslikult vabaduse 12-aastaselt X , nõudes tunni aja jooksul ähvardusi ja füüsilist vägivalda kasutades lapselt varguse ülestunnistamist ning hoides selle aja jooksul last ebaseaduslikult enda korteris.

Seega pani M.G toime KarS § 136 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teiselt

inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise, mis on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes.

M.G süüdistatakse veel selles, et tema 23.07.2005.a. ajavahemikul kella 21.30-st kuni kella

22.30-ni Tartumaa Võnnu alevikus Y korteris 10 grupis koos enda elukaaslase O.I ja

viimase venna S.F-iga ähvardas tapmisega 12-aastast X t, mis seisnes selles, et nad surusid lapse ülakeha köögi aknast välja ja ähvardasid ta neljanda korruselt alla tõugata. X oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna tema suhtes eelnevalt kasutati füüsilist vägivalda ja hoiti tema tahte vastaselt korteris kinni

Seega pani M.G toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

Kokkuleppe sisu.

KarS § 136 lg. 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale O.I-le karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale O.I-le karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

KarS § 120 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale O.I-le karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 64 lg. 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista O.I liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

5(6)

KarS §-st 74 alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui O.I ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

KarS § 75 lg. 1 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kohtu määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 136 lg. 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale S.F-ile karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale S.F-ile karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 120 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale S.F-ile karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 64 lg. 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista S.F-i liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.

KarS §-st 74 alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui O.I ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

KarS § 75 lg. 1 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kohtu määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 136 lg. 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale M.G-le karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 120 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale M.G-le karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 64 lg. 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista M.G liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

KarS §-st 74 alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui M.G ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

KarS § 75 lg. 1 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kohtu määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

6(6)

5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi. Kriminaalasjas on asitõendiks T-särk, mis on tagastatud kannatanu kasuemale W.

T-särgi kuuluvuses kannatanule X e ei ole vaidlust. Eseme tagastamisega omanikule tema juures elava isiku kaudu on asitõendi suhtes kohaldatud KrMS § 126 lg. 3 p. 2 ettenähtud abinõu. T-särk tuleb vabastada asitõendi staatusest ja jätta omanikule.

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.

KrMS § 175 lg. 1 p. 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 4500 krooni igal süüdimõistetul. KrMS § 175 lg. 1. p. 3 alusel on makstud ekspertiisitasu 2875 krooni. KrMS § 175 lg. 1. p. 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on O.I 1628.40 krooni, S.F 1628.40 krooni ja M.G 1451.40 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 56.80 krooni igal süüdistataval. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel kriminaalasja menetlemisega seotud posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on 134.80 krooni.

Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Ekspertiisitasu tuleb hüvitada O.I ja S.F, kelle kuritegudega seonduvalt on ekspertiisikulu tekkinud. Posti ja kutsete kättetoimetamise kulud jagunevad süüdimõistetute vahel: igaühel 44.93 krooni.

Seega kriminaalmenetluse kulude summa pärast ümardamist on O.I 7667,65 krooni, S.F 7667,65 krooni ja M.G 6053,15 krooni.

Kriminaalmenetluse kulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi 1. Eelnimetatud tähtajal kulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus kriminaalmenetluse kulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtunik