1-06-1998\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

08. märtsil 2006 1 06 1998 .a. - -

Harju Maakohus koosseisus kohtunik Külli Iisop, sekretäri Külli Vendiku lekul juureso ,

prokuröri Kadi Ruusi ja kaitsja Sergei Razinkovi osavõtul avalikul kohtuistungil Tallinnas Tartu mnt 85 kohtumajas

arutas lühimenetluses kriminaalasja Z.J-i süüdistuses KarS § 424

järgi.

Süüdistatav Z.J - isikukood XXXXXXX, Eesti kodanik, põhiharidusega, tö lu ötab autojuhina Soomes (Kirkkonummis) õele kuuluvas lillepoes, e koht: XXXXXXXXX; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 24.10.2002.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 195 lg 3 järgi – 1 aasta 6 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga;

2) 20.06.2003.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi – 5 kuud; liitkaristus 1 aasta 11 kuud vangistust, millest eelvangistusena ära kantud 11 päeva (algusega 04.03.2003.a.); 3) 17.11.2004.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 330 järgi – 1 kuu vangistust; liitkaristus 3 kuud 6 päeva vangistust algusega 17.11.2004.a. (vabanes 23.02.2005.a.); väärtegude eest karistatud rahatrahvidega (trahvid osaliselt tasumata); tõkendit kohaldatud ei ole.

Süüdistus. Z.J isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Harju Politseiprefektuuri

otsusega 27.12.02.a.

karistati rahatrahviga 10 200 krooni ning omades kehtivat karistatust,

uuesti 26. detsembril 2005.a. kella 01.12 ajal Maardu linnas Kallasmaa tänaval juhtis joobeseisundis mootorsõidukit BMW 325 TD registrimärgiga 469 AUP.

Sellega

pani Z.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused.

Süüdistatav Z.J tunnistas kohtuistungil end süüdi, kahetses toimepandut ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja S. Razinkov pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Z.J-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü

omaksvõtule tõendamist leidnud 27.12.2002.a. Harju Politseiprefektuuri otsusega (tl.7); väärteoprotokolliga 26.12.05.a. (tl.8), joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga (tl. 11 – keskmine alkoholijoove); konstaabel J. Pedaski ettekandega (tl.12-13); tunnistajate Mihkel

Liivi ja Meelis Määra ütlustega eeluurimisel (tl. 19- - 21; 22 23); õiendiga liiklusjärelevalve

osakonna andmebaasist (tl. 28- ) - 29 , väljavõttega karistusregistrist (tl. 25 27), teatisega selle kohta, millised rahalised kohustused ja milliste täiturite juures on täitmisel (tl.30), samuti Z.J-i enda ütlustega eeluurimisel (tl.39 - 41 ).

Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdlase käitumine, tema süü on tõendamist leidnud ning Z.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus Z.J-i süüst ning vastutust kergendava asjaoluna arvestab tema süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid (autot juhtis ta keskmises joobes, tema peatamiseks tuli kasutada hoiatuslaske; ohtu pani ta politsei eest põgenedes mitme inimese elu) ja süüdlase isikut ning leiab, et Z.J-i pole võimalik karistada rahalise karistusega: tal

on osaliselt maksmata varasemad rahatrahvid ja kohustused; tal tuleb tasuda süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud ning rahaline karistus pole olnud piisav, et ära hoida samaliigilise õiguserikkumise uut toimepanemist.

Kohus nõustub prokuröri taotlusega karistada Z.J-i vangistusega tingimisi, s.o. kohaldades tema suhtes KarS § 73 sätteid.

Samuti peab kohus põhjendatuks lisakaristuse kohaldamist KarS § 50 lg 1 alusel; liiklusalaste rikkumiste arvust lähtudes pole võimalik lisakaristus kohaldada

sanktsiooni alammääras.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS 9 § 175 lg 1 p , § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o.

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2

alusel 1,5 palga alammäära.

Eeltood 238, 249, 311, 313

u alusel ning juhindudes KrMS §- - dest 237 kohus

o t s u s t a s :

1.

Süüdi tunnistada Z.J KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 73 alusel ei pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Z.J 3 (kolme)- aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult

toime uut kuritegu.

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 alusel ära võtta Z.J-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

2. Välja mõista Z.J-ilt menetluskulud

riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni.

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtunik