1-05-1954\2 · 1-05-1954\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Summary
AI generatedT A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 07.märts 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-05-1954 (kohtueelses menetluses nr 05260200493) riik M.B versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Tatjana Moorats Prokurör Milja Janson Süüdistatav M.B Süüdistus Ka...
Full Text of the Judgment · 1-05-1954\2
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse tegemise aeg ja koht 07.märts 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-05-1954 (kohtueelses menetluses nr 05260200493) riik M.B versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär
Tatjana Moorats Prokurör Milja Janson
Süüdistatav M.B Süüdistus KarS § 424 järgi Kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku
Otsustused süüs ja karistamises
1. Tunnistada M.B süüdi (KarS) § 424 järgi ja mõista talle rahaline
karistusseadustiku
karistus 200 (kakssada) päevamäära, so 10 000 (kümme tuhat) krooni;
2. KarS § 50 lg 1 alusel võtta M.B-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks)
kuuks. Tühistada M.B-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.
Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2.1 välja mõista M.B-lt riigieelarve tuludesse sundraha 4500 (neli tuhat viissada)
krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses kokku 2224.85 (kaks tuhat kakssada
kakskümmend neli ja 85) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu (postikulu) 21 (kakskümmend üks) krooni;
2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud
kulutuste eest osutatud tasu 1885.05 (üks tuhat kaheksasada kaheksakümmend viis ja 05)
krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile.
Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3. Selgitada:
3.1 kohtuotsust rahalise karistuse täitmisele pööramiseks ei saadeta kohtutäiturile ja mõistetud
rahaline karistus loetakse täidetuks, juhul kui süüdimõistetu on rahalise karistusena
2
mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud rahandusministeeriumi arvele nr
10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas (viite- number 4100064861) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul;
3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaal- menetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul
rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas (kaitsjatasu, ekspertiisitasu, postikulu viitenumber 2800049706, sundraha viitenumber 2800069841); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-
selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu
Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu
Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuuluta- misest.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1.
Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses.
3. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on M.B-le
mõistetavaks karistuseks KarS § 424 järgi rahaline karistus 200 (kakssada) päeva- määra, so 10000 (kümme tuhat) krooni;
2.
Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.
M.B-le esitatud süüdistus
M.B on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, omades kehtivat,
14.09.2004 määratud karistust väärteoasjas mootorsõiduki juhtimise eest 21.08.2004 alkoholijoobes, juhtis 10.05.2005 kell 13.35 Viljandi maakonnas Karksi vallas Imavere-Viljandi-
Karksi-Nuia maantee 76-ndal kilomeetril sõiduautot registreerimismärgiga 296 Ford Orion ANG alkoholijoobes. M.B tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.
2.1.1.
Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes
Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga.
2.1.2.
Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud
Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdis- tatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et
kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi-
mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja
menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning M.B tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 424 järgi.
3.
Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel
3
Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid M.B
karistamise
kokkuleppemenetluses. M.B karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus
Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri
määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. 1) sundraha
KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära ja esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära.
2) määratud kaitsja
KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimis- asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud
kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse
määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning
riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on mää- ratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 339.80 krooni.
Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1885.05 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.
3) muu menetlejal tekkinud kulud KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb M.B-lt
välja mõista
kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses
2224.85 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 21 (kakskümmend üks) krooni riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaid- lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
5.
Muud põhjendused. Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.
4 KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.
Urmas Reinola
Kohtunik