1-05-1987\11-05-1987\1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2006 Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-05-1987 (05284000393) Kohtunik Silvi Maiste Kohtuistungi sekretär Riina Eelmäe Kriminaalasi Väino Hurt süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi Prokurör ringkonnaprokurör Milja Janson Süüdistatav Väino Hurt Kaitsja vandeadvokaat Margo Normann Asja läbivaatamise kuupäev 20.-22. veebruar 2006

Resolutsioon Väino Hurt süüdi tunnistada KarS § 423 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 3 ( kolm ) aastat vangistust.

KrMS § 238 sätete alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra s.o. 1 aasta võrra ja ärakantavaks karistuseks mõista 2 ( kaks ) aastat vangistust.

KarS § 50 lg 1 alusel kohaldada lisakaristust ja võtta ära Väino Hurdalt sõiduki juhtimise õigus 3 ( kolmeks ) aastaks.

KrMS § 238 sätete alusel vähendada mõistetud lisakaristust ühe kolmandiku võrra s.o. 1 aasta võrra ja võtta ära Väino Hurdalt sõiduki juhtimise õigus 2 ( kaheks ) aastaks.

KarS § 74 ja § 75 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust – vangistust - ei pöörata täitmisele, kui Väino Hurt ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

Väino Hurt määrata katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Tühistada Väino Hurda suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld.

Välja mõista Väino Hurdalt sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni riigituludesse.

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas (viitenumber 2800049874). Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile.

Välja mõista Väino Hurdalt kohtukulud 609 (kuussada üheksa) krooni riigituludesse.

Kohtukulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas (viitenumber 2800049874). Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile.

Välja mõista Väino Hurdalt kriminaalmenetluse kuludena kohtuarstliku ekspertiisi tasu 7285 (seitse tuhat kakssada kaheksakümmend viis) krooni. Ekspertiisitasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220004799019 SEB Eesti Ühispangas (viitenumber 2100011829). Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile.

Välja mõista Väino Hurdalt ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiisi kulu 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Ekspertiisitasu kanda Lõuna Politseiprefektuuri arveldusarvele 10220035029017 SEB-Eesti Ühispank, kood 401.

Välja mõista Väino Hurdalt menetluskuludena 7 (seitse) krooni kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas (viitenumber 2800049874). Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile.

Välja mõista Väino Hurdalt Kalev Sööti kasuks varaline kahju 2408. 50 krooni ( kaks tuhat nelisada kaheksa krooni ja 50 senti ), Hille Patune kasuks varaline kahju 1850 krooni ( üks tuhat kaheksasada viiskümmend ) krooni, Meelis Ponderi kasuks varaline kahju 30 krooni ( kolmkümmend krooni ), Raidi Palu kasuks varaline kahju 30 krooni ( kolmkümmend krooni ), Rainis Uussalu kasuks varaline kahju 400 krooni ( nelisada krooni ), Sirle Sööti kasuks 1990 krooni ( üks tuhat üheksasada üheksakümmend krooni ).

Kalev Sööti poolt esitatud tsiviilhagi moraalse kahju nõudes 15 000 krooni (riigilõiv 1050 krooni tasutud 15.12.2005 ), Sirli Sööti poolt esitatud tsiviilhagi moraalse kahju nõudes 15 000 krooni (riigilõiv 1050 krooni tasutud), Raidi Palu poolt esitatud tsiviilhagi moraalse kahju nõudes 6000 krooni (riigilõiv tasumata) jätta lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viljandi kohtumaja kaudu.

Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Süüdistus Väino Hurt on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema juhtis 25. mail kell 12.55 Viljandi maakonnas Pärsti vallas Imavere – Karksi – Nuia maantee ja Tartu – Viljandi – Kilingi –Nõmme maantee ristmikul bussi Volvo registreerimismärgiga 058 ARV. Ristmikul sõitis ta kõrvalteelt ette peateel liikunud poolhaagisega veoautole DAF registreerimismärgiga 602 ANY, mille haakes oli poolhaagis Växjo registreerimismärgiga 048 BU. Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkus bussis olnud reisija Silvia – Vaike Sööt. Väino Hurt rikkus liikluseeskirja § 159, mis sätestab, et reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed, sõltumata tolle juhi sõidusuunast, ja § 5 lisa 2 liiklusmärki 222 “peatu ja anna teed”, mis sätestab, et liikleja peab täitma liikluskorraldusvahendi nõuet, antud juhul juht peab peatuma stoppjoone ees, selle puudumisel ristmiku juures ristuva sõidutee ääre ees, muudes kohtades märgi ees. Juht peab andma teed ristuval sirgel sõitvale juhile.

Sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest, mis seisnes Liikluseeskirja § 159 ja sama seaduse § 5 lisa 2 liiklusmärgi 222 rikkumises, kui sellega põhjustati inimese surm, pani Väino Hurt toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tõendid Kriminaalasi arutati lühimenetluses. Süüdistatav oli nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetlusena.

Kohtuistungil süüdistatav Väino Hurt enda ülekuulamist ei soovinud.

Prokurör esitas tõenditena sündmuskoha vaatlusprotokolli, liiklusõnnetuse akti, sündmuskoha fototabelid, protokolli bussi ülevaatuse kohta ja fototabelid, protokolli veoauto ülevaatuse kohta ja fototabelid, Silvia-Vaike Sööti ekspertiisiakti, Väino Hurti uneapnoe uuringu, Väino Hurti kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti, tunnistaja ja kannatanu Riho Taaveli ütlused, kannatanute Hille Patune, Sirle Sööti, Kalev Sööti, Viivi Kabaneni, Marju Metsa, Aita Laanejärve, Rainis Uussalu, Raidi Palu, Meelis Ponderi, Silvi Paageli, Aino Printsmanni, Marje Õunapuu, Einu Viisuti, Vally- Geraldine-Sirley Eliase, Maret Teska, Aino Madi, Indrek Habaku, Pille Habaku, Rebecca Künnise, Raiko Savolaineni, Merili Sammeli, Maimu Aasa, Vilma Oksa ütlused.

Kaitsja palus avaldada kriminaalasja materjalid Väino Hurt konsultatsiooni otsuse ( toimiku lk 59- 65) kohta. See näitab, et Hurt, Väinol xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Nimetatud otsuse järgi on Väino Hurdal diagnoositud xxxxxxxxx .

Kohtu põhjendus Kohus leiab, et ülalnimetatud tõenditega on tõendatud, et Väino Hurt juhtis 25. mail kell 12.55 Viljandi maakonnas Pärsti vallas Imavere – Karksi – Nuia maantee ja Tartu – Viljandi – Kilingi – Nõmme maantee ristmikul bussi Volvo registreerimismärgiga 058 ARV. Ristmikul sõitis ta kõrvalteelt ette peateel liikunud poolhaagisega veoautole DAF registreerimismärgiga 602 ANY, mille haakes oli poolhaagis Växjo registreerimismärgiga 048 BU. Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkus bussis olnud reisija Silvia – Vaike Sööt.

Kohtuistungil süüdistatav Väino Hurt tunnistas end süüdi liikluseeskirjade rikkumises ja liiklusõnnetuse põhjustamises.

Kohus leiab, et kohtuistungil on tõendatud Väino Hurti poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, mis seisnes Liikluseeskirja § 159 ja sama seaduse § 5 lisa 2 liiklusmärgi 222 rikkumises, sellega põhjustati inimese surm. Väino Hurt pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava Väino Hurti poolt toime pandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 423 lg 1 järgi.

Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süüdistatava vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole. Süüdistatav ei ole varem kriminaalkorras karistatud.

Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega, kuid seda tingimisi mitte kohaldada. Kuna asi on arutusel lühimenetluses, siis tuleb rakendada KrMS § 238 sätteid ja vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra.

Kohus leiab, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust – sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Seadus näeb ette juhtimise õiguse äravõtmise kuni kolmeks aastaks. Kohus leiab, et ka lisakaristuse puhul tuleb rakendada KrMS § 238 sätteid ja vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra. Lisakaristuse kohaldamist peab kohus kaaluma ja põhistama. Kohus leiab, et süüdistatav Väino Hurt pani toime raske liikluseeskirjade rikkumise, juhtides bussi ja sõites ristmikul kõrvaltteelt ette peateel liikunud poolhaagisega veoautole. Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkus bussis olnud reisija Silvia-Vaike Sööt. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et kannatada said vähemal või suuremal määral veel 21 bussis olnud reisijat. Kohus leiab, et liikluseeskirjade rikkumisega seadis Väino Hurt ohtu paljude inimeste elu ja tervise. Bussijuht peab olema tähelepanelik teel, ta vastutab oma tegevusega kõigis bussis olevate reisijate elu ja tervise eest. Kaitsja põhjendas lisakaristuse mittekohaldamist süüdistatava tervisega, et ta xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ja sellega, et lisakaristuse kohaldamisel kaotab süüdistatav töö. Kohus leiab, et need asjaolud ei saa olla põhjuseks lisakaristuse mittekohaldamiseks. Kohus leiab, et arvestades toimepandud kuriteo raskust ja ohtlikkust, ei ole põhjendatud kaitsja taotlus jätta lisakaristus kohaldamata või kohaldada keskmises määras ja vähendada 1/3 võrra.

Kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagid Kalev Sööti poolt varaline kahju 2408. 50 krooni ja moraalne kahju 15 000 krooni, Hille Patune poolt varaline kahju 1850 krooni, Meelis Ponderi poolt varaline kahju 30 krooni, Raidi Palu poolt varaline kahju 30 krooni ja moraalne kahju 6000 krooni, Rainis

Prokurör leidis, et tekitatud varalised kahjud tuleb süüdistatavalt välja mõista kannatanute kasuks. Prokurör nõustus Kalev Sööti ja Sirle Sööti poolt esitatud moraalse kahju nõuetega. Moraalse kahju nõude on esitanud ka Raidi Palu 6000 krooni, kuid tal on tasumata riigilõiv ja ta ei ole põhjendanud oma moraalse kahju nõuet. Prokurör tegi ettepaneku Raidi Palu moraalse kahju nõue jätta lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras.

Kaitsja ja süüdistatav ei vaielnud vastu esitatud varalistele nõuetele. Sirle Sööt esitas lennupiletite maksumuse nõude seoses kohtusse tulekuga 1990 krooni. Kaitsja leidis, et lennukipiletite hüvitamise otsustamise jätaks kohtu otsustada, aga on ka teisi liiklemisvahendeid. Seetõttu võiks välja mõista Sirle Söödi kasuks 1000 krooni.

Kaitsja vaidles vastu moraalse kahju nõuetele. Ta palus nõuded jätta lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras, ühe nõude puhul on ka riigilõiv tasumata. Kaitsja leidis, et Söötide osas on moraalse nõude alused olemas, kuid ei ole põhjendatud, miks nõue on just 15000 krooni. Kuna ei ole arvestust välja toodud, on raske ka summale vastu vaielda või nõus olla. Kaitsja palus ka Sirle Sööti ja Kalev Sööti poolt esitatud moraalse kahju nõuded jätta lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras.

Sirle Sööt põhjendas kohtuistungil oma esitatud moraalset nõuet. Ta kaotas bussiõnnetuses oma lähedase inimese, tädi Silvi-Vaike Sööti. Miks nõue on 15000 krooni, sellele vastas, et inimese surma ei ole võimalik panna rahasummasse. Kõike seda lähedust, mida on inimene pakkunud kogu elu, ei ole võimalik rahasse panna. Tädi surmaga katkes sugupuu uurimine. Kuna tema on viimane järeltulija, siis on see tema kohustus jätkata suguvõsa uurimist. Kirjalikus moraalse kahju nõudes põhjendab Sirle Sööt nõuet sellega, et õnnetus tekitas talle moraalset kahju- hingelist valu, mis on käsitatav tema vaimse puutumatuse rikkumisena, millega kaasnes sotsiaalse ja vaimse heaolu ning elukvaliteedi langus. Tädil oli peres kanda ka vanaema roll. Ta alustas aasta tagasi koos tädiga sugupuu kirjapanemist. Nüüd jäi õnnetuse tagajärjel kõik pooleli ja tädi enda mälestused kirja panemata. Tädi kaotus on süvendanud tema melanhoolia- ja äkkvihahooge. Ta on kaotanud oma tugiisiku, mille tagajärjel on langenud eelkõige tema vaimne heaolu. Tema isa on muutunud pärast õe surma kinnisemaks, kergesti ärrituvaks ja ägestuvaks ning hoolimatuks oma talumajanduse arendusplaanide suhtes. Moraalse kahju käsitlemisel palub ta pöörata asjaolu ka bussijuhi käitumisele, kes ei ole avaldanud nende perele kaastunnet.

Kaitsja küsimusele, kuidas kujunes moraalse kahju summa 15000 krooni, vastas kohtuistungil Kalev Sööt, et see oli liiga raske löök. Ainuke, kes teda lapsena üleval pidas, oli õde. Õe surmaga jäid pooleli projektid, mismoodi talu pidada. Ta on registreeritud talupidaja. Nad ei elanud koos, õde elas omaette. Õe surma tõttu talu majapidamistegevus kannatas suuresti. Ta ei oska arvuliselt kahju öelda. Kirjalikus moraalse kahju nõudes põhjendab Kalev Sööt nõuet sellega, et õel endal peret ei olnud ja ta oli üks osa nende perest. Elades üksteisest 8 km kaugusel, suhtlesid nad omavahel pidevalt ja aitasid majapidamistoimetustes, olid alati üksteisele probleemides ja muredes toeks. Õe kaotus on talle tekitanud psüühilisi pingeid, äkkviha- ja raevuhooge, depressiooni ning ängistust, mis omakorda on pärssinud tema ettevõtlustegevust talupidajana. Paljud arendusprojektid ja vajalikud talutööd on jäänud lihtsalt tegemata, mis tähendab loodetud heaolu loomise võimaluse kaotust. Õe kaotusega kaasnes tema elukvaliteedi halvenemise, sotsiaalse ja vaimse heaolu langus. Moraalse kahju käsitlemisel palub ta pöörata asjaolu ka bussijuhi käitumisele, kes ei ole avaldanud talle kaastunnet.

Isikul on õigus nõuda põhiseaduse § 25 järgi talle tekitatud moraalse kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel kohus juhindub õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. Selleks peab kohus otsuses märkima kahju suuruse ning selle aluseks olevad asjaolud ning kohaldatud põhimõtted.

Moraalse kahjuna PS § 25 alusel kuulub hüvitamisele kehavigastusest tingitud püsiva kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Heaolu langus või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus on moraalseks kahjuks üksnes püsiva kehalise terviklikkuse kaotuse, väljanägemise muutuse või olulise psüühika ka närvitegevuse häire tuvastamisel.

Kohus leiab, et Sirle Söödi ja Kalev Söödi esitatud asjaolude alusel ei ole võimalik kohtul hinnata, missugune on mittevaralise kahju suurus. Mõlemad toovad moraalse kahju nõude aluseks elukvaliteedi halvenemise, sotsiaalse ja vaimse heaolu languse. Mingeid tõendeid oma nõuete tõendamiseks kannatanud esitanud ei ole. Kohus leiab, et ütlused paljude arendusprojektid ja vajalike talutööde lihtsalt tegemata jäämise kohta, psüühiliste pingete, äkkviha- ja raevuhoogude, depressiooni ning ängistuse tekkimine seoses õe surmaga on väljendatud üldsõnaliselt ja ei ole tõendatud. Kohus leiab, et ütlused sugupuu uurimise võimaluse katkemise kohta tädi surma tõttu, ei ole piisav põhjus moraalse kahju väljamõistmiseks. Moraalse kahju väljamõistmise aluseks ei saa lugeda ka asjaolu, et bussijuht ei ole avaldanud kannatanute perekonnale kaastunnet.

Kohus leiab, et moraalse kahju nõuded tuleb jätta lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras.

Kohtukulud KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, mille suurus on II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära.

Kohtukulud – postikulud - tuleb süüdimõistetult välja mõista.

Silvi Maiste

Kohtunik