1-05-762\6 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Süüdistatava N.V ütluste kohaselt asus ta diivanile surutud kannatanu peal ja väänas kannatanul noa käest välja ning võttis oma kätte. Kohtuarstliku ekspertiisi arvamuse kohaselt paiknesid surma põhjustanud noahaavad kannatanu seljaosa vasakul küljel. Seega pidi kannatanu relvituks tegemise järel pea, näo, käte piirkonda lõikehaavade saamiseks olema keha esiküljega pööratud ründaja poole ning ajal kui tekitati surma põhjustanud torke- lõikehaavad nimme ja tuharaülise vasakule poolele oli kannatanu selja või vasaku küljega pööratud ründaja suunas. Nimetatud asjaoludel nõustub ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse põhiosas sisalduva järeldusega, et kannatanu oli isikuks, kes end noalöökide eest kaitses ja elu eest võitles. Olukorras kus väidetavalt rünnakut alustanud kannatanu T. Almers oli süüdistatava N.V poolt alla surutud ja väidetav ründerelv temal käest ära võetud oli ilmne, et väidetavast kannatanu ründest lähtunud oht oli lõppenud ja puudub vajadus kannatanule silmatorkavalt ebavajaliku tervisekahju tekitamiseks. Samuti nõustub ringkonnakohus esimees astme kohtu otsusega selles, et kannatanut T. Almersit korduvalt ja jõuliselt noaga kehatüvesse lüües süüdistatav N.V vähemalt möönis eluohtliku tervisekahjustuse ja surma põhjustamise võimalust. Neil asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et N.V süü kannatanu T. Almersi tahtlikus tapmises on tõendatud esimese astme kohtus uuritud ja kogumis hinnatud tõenditega. Toimepandud kuriteole on KrK § 100 järgi antud õige juriidiline kvalifikatsioon. Nõustudes esimese astme kohtu otsuse põhiosaga ja kasutades KrMS § 342 lg.3 p.1 antud õigust, ei pea ringkonnakohus vajalikuks esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolude kordamist. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 jätab ringkonnakohus Lääne Maakohtu 17. novembri 2005.a. otsuse muutmata ja süüdistatava N.V apellatsiooni rahuldamata.

I. AMANN

I. KESKÜLA

M. PREIMER

Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 1 jao paragrahv 233 sätestab lühimenetluse kohaldamise alusena süüdistatava taotluse ja prokuröri nõusoleku. Muid tingimusi, seal hulgas isiku poolt enda süüdi tunnistamist inkrimineeritud kuritegudes, kriminaalmenetluses seadustik lühimenetluse kohaldamise alusena ette ei näe. Kriminaalasja kohtueelsel menetlusel on süüdistatav N.V 18. juulil 2005.a. kirjutanud omakäelise avalduse kannatanu T. Almersi surma põhjustamise kohta. Samal päeval kaitsja, vandeadvokaadi S. Narusbergi, juureolekul kahtlustatavana ülekuulamisel ja ütluste olustikuga seostamisel on süüdistatav N.V üksikasjalikult kirjeldanud kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kriminaalasja menetluse selles etapis polnud süüdistatav N.V kahtlustatavana taotlenud kriminaalasjas lühimenetluse kohaldamist ega prokurör andnud nõusolekut lühimenetluse kohaldamiseks. Järgnesid rida menetlustoiminguid, mis tulenesid süüdistavale N.V-le inkrimineeritud teiste kuritegude kohtueelsest menetlusest ning alles pärast kohtueelse menetluse kokkuvõtte koostamist ja olles kriminaalasja materjalidega tutvunud, taotles süüdistatav N.V lühimenetluse kohaldamist. Lühimenetluse taotluse esitamise ja prokuröri nõusoleku saamise järel pole süüdistatava N.V positsioon - enda süüdi tunnistamises KrK § 100 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises – muutunud. Lääne Maakohtu 17. novembri 2005.a. istungil ( kohtuistungi protokoll III kd., tl.22 ) on süüdistatav N.V end kõigis süüdistuses kirjeldatud kuritegude toimepanemises süüdi tunnistanud. Samuti on ta kohtule teatanud, et ei soovi kohtus kuritegude toimepanemise asjaoludes ütlusi anda ega olla küsitletud. Nimetatud asjaolud kummutavad täielikult apellatsiooni väite, nagu sundinuks lühimenetluse kohaldamine süüdistatavat N.V ennast rõõnavate ütluste andmisele ja kannatanu T. Almersi tapmises süüdi tunnistamisele. Esimese astme kohtuistungi protokolli kohaselt on kohus N.V süüdistusasja lühimenetluse korras arutamisel uurinud kõiki kriminaaltoimiku materjale. Kohtumenetluse pooled on pidanud võimalikuks kriminaalasja kohtuliku arutamist ilma kohtusse ilmumata jäänud kannatanute osavõtuta. Esimese astme kohtu otsuse põhiosas( III kd., tl.51 ) tõendina hinnatud kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr.91 on ekspert andnud arvamuse, et kannatanu T. Almersi surma põhjustanud vigastused - vasakul poolt, tuharaüleses piirkonnas - on tekitatud noalöögiga kannata istuli ehk seistes olles. Kannatanu paremal otsmikul leiduv põrutushaav võib olla tekitatud panniservaga. Võitlusele ja enesekaitsele viitavad lõikehaavad vasaku käe teisel ja neljandal sõrmel ning käelaba seljal. Lisaks on laiba kohtuarstlikul välisvaatlusel leitud lõikehaavu laiba lagipeal ja vasakul silmanurgas. Kuna süüdistatav N.V esimese astme kohtu istungil kasutas KrMS § 34 lg.1 p.1 järgset õigust ütlusi mitte anda, siis juhindudes KrMS §-st 294 p.1 oli kohus pädev kohtuistungil uurima tõendina süüdistatava N.V poolt kohtueelsel menetlusel antud ütlusi ning sellele tõendile kohtuotsuses tuginema. Esimese astme kohus on õigesti osundanud süüdistatava N.V ütluste muutumisele, vastavalt kriminaalmenetluse käigus uurimisasutuse poolt kindlaks tehtud faktilistele asjaoludele. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega ka selles, et kannatanu laibal kehapinna eri paigus - pealael, näol, sõrmedel ja käelaba seljal – leitud lõikehaavad tõendavad kannatanu ründamist hulga noalöökidega ja lükkavad ümber süüdistatava väited, nagu soovinuks ta kannatanut vaid korra noaga torgata. Eluohtliku tervisekahjustuse tekitanud ning surma põhjustanud noahaavad tapetu nimme ja tuharaülises piirkonnas on kõhuõõnde ulatuvad, mida saab tekitada jõulise noalöögiga.

Apellant kaitses end kannatanu T. Almers ootamatu rünnaku vastu. Rüseluses kukkus kannatanu apellandile peale ega vastanud apellanti oma haardest. Enda kaitsmiseks haaras apellant kannatanul käest mingit eseme ning torkas sellega kannatanut. Apellandi hinnangul põhjustas ta kannatanule vigastusi pahaaimamatult ning taotleb kuriteo ümberkvalifitseerimist KarS § 117 järgi ja karistamist 3 a. vangistusega. Kriminaalmenetluse käigus on apellant end süüdi tunnistanud KrK § 100 järgi kvalifitseeritud kuriteos põhjusel, et muidu poleks olnud võimalik kogu süüdistuses mahus kohtus kriminaalasja lühimenetluse korras arutamist taotleda. Muudes kuritegudes süüdimõistmise ja karistamise osas Lääne Maakohtu otsust apellatsiooni korras ei vaidlusta. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav N.V ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni süüdistatava poolt toimepandud kuriteo ümberkvalifitseerimise osas. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles esimese astme kohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata jätmist.

Ringkonnakohtu seisukoht.

Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ei nõustu apellatsiooni arutlusega KrK § 100 järgi mõistetud karistuse osas. KrK § 100 sanktsioon kehtestab karistuseks tähtajalise vangistuse, mille alammäär on viis ja ülemmäär viieteist aastat. Lääne Maakohtu otsuse põhiosa järgi ( III kd., tl.59) on esimese astme kohus karistuse mõistmisel juhindunud Kriminaalkoodeksis § 100 järgi kehtestatud sanktsiooni määrast ja asunud seisukohale, et süüdistatavat N.V tuleb karistada sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. Sanktsiooni alammäära lähedane karistus pole samatähenduslik sanktsiooni alammäärale vastava karistusega. Sanktsiooni alammäära lähedased on kõik karistused, mis ületavad karistuse alammäära ega küündi absoluutsuuruselt karistuse keskmise määrani . Karistust, mis ületab sanktsiooni alamäära ega küündi KrK § 100 sanktsiooni keskmise määrani, on esimese astme kohtu otsuses õigesti nimetatud alammäära lähedaseks karistuseks. Asjaolul, et kehtiva Karistusseadustiku § 113 järgi on sanktsioonis kehtestatud karistuse alammääraks 6 aastat vangistust, ei ole puutumust süüdistatavale N.V-le karistuse mõistmisel KrK 100 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest . Esimese astme kohus on karistuse mõistmisel õigesti juhindunud KarS § 56 sätestatud alustest, võtnud arvesse karistust kergendavaid asjaolusid ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Lühimenetluse korras KrK § 100 järgi mõistetud karistust on KrMS § 238 lg.2 järgi õigesti ühe kolmandiku võrra vähendatud. Ringkonnakohtu seisukohalt puudub vaidlus asjaolus, et alkoholi ühise pruukimise käigus puhkenud tüli võis algatada kannatanu T. Almers. Selle asjaolu on esimese astme kohus lugenud tõendatuks ja arvestanud seda ka süüdistatavale N.V-le karistuse mõistmisel ( III kd., tl.59 ). Esimese astme kohtus karistuse mõistmisel juba arvesse võetud asjaolu, ei saa ringkonnakohtus olla teistkordselt arvestatud kohtuotsuse muutmise alusena. Lõpliku karistuse kandmise alguse kuupäeva on Lääne Maakohus 21. novembri 2005.a. määrusega täpsustanud ning selle järgi tuleb lugenud õigeks kuupäevaks 1. juuni 2005.a. ( III kd., tl.31 ). Põhjendamatu ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korraga vastuolus on apellatsiooni väide, nagu olnuks lühimenetluse kohaldamise tingimuseks süüdistatava N.V poolt enda süüdi tunnistamise KrK § 100 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises.

esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada.

Asjaolud ja menetluse käik.

Lühimenetluse korras tehtud Lääne Maakohtu 17.novembri 2005.a. otsusega tunnistati N.V süüdi: KrK § 100 järgi ja karistati 6 a. vangistusega, mida KrMS § 238 lg.2 alusel 1/ 3 võrra vähendati 4 a. vangistusele; KarS § 201 lg.2 p.1 järgi ja karistati vangistusega 5 kuud; KarS § 121 järgi ja karistati vangistusega 1 a. ; KarS § 199 lg.2 p.4 järgi ja karistati vangistusega 8 kuud; KarS § 64 lg.1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 a. vangistust, mida KrMS § 238 lg.2 alusel 1/ 3 võrra vähendati 8 kuule vangistusele ning mida KarS § 65 lg.2 alusel suurendati eelmise, Tallinna Linnakohtu 7. mai 2003.a. otsuse järgi kandmata karistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 a. 2 kuud vangistust. Maakohus määras, et karistustena mõistetud tähtajalised vangistused 4 .a ja 1 a. 2 kuud kuluvad kandmisele paralleelselt ning ärakandmisele kuulub raskem karistus - 4 a. vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvati karistuse tähtaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 kuud ja 11 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti vangistus tähtajaga 3 a. 9 kuud ja 19 päeva. Süüdistatavalt N.V-lt mõisteti välja Imbi Almersi kasuks 6411 krooni. N.V tunnistati süüdi: KrK § 100 järgi selles, et tema 4.mail 2001.a., Haapsalus, Kastani tn.34-38 korteris, ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tülist, lõi korduvalt kannatanut Toivo Almersit kööginoaga, põhjustades tahtlikult eluohtliku tervisekahjustuse ja kannatanu surma sündmuskohal; KarS § 201 lg.2 p1 järgi selles, et tema ebaseaduslikult omastas võõra vallasasja - 4. aprillil 2005.a., Haapsalus, Centrali õllekeldris müüs maha Urve Õunpuu poolt temale usaldatud mobiiltelefoni №kia ja telefoni akulaadija - põhjustades kannatanule varalise kahju 650 kr.; KarS § 121 järgi selles, et tema 1. aprillil 2005.a., Haapsalu, Tallinna mnt.5-5 korteris, lõi käte ja jalgadega kannatanut Urve Õunpuud näo ja keha piirkonda; KarS § 199 lg.2 p.4 järgi selles, et tema 1. aprillil 2005.a., Haapsalus, Tallinna mnt.5-5 korteris, ebaseadusliku omandamise eesmärgi, võttis ära kannatanu Vladimir Jakani mobiiltelefoni ja müüs selle järgimine päev Anti Nigulile, põhjustades kannatanule varalise kahju 1599 kr.; 28. aprillil 2005.a. Haapsalus, ebaseadusliku omastamise eesmärgi, püüdis OÜ Aardemaa kauplusest „ Metsa „ ära võtta ühte pudelit A. LeCoq õlut, hinnaga 21 krooni ja 90 senti., kuid kuritegu jäi teiste isikute sekkumise tõttu lõpule viimata.

Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus.

Apellatsioonis leiab süüdistatav N.V, et kuna kuriteo toimepanemise ajal kehtinud kriminaalkoodeksi § 100 sanktsioonis oli karistuse alamääraks 5 a. vangistust, mitte aga 6 a. vangistust nagu sarnase kuriteo sanktsiooni alammäärana sätestab Karistusseadustik, siis tuleks teda KrK § 100 järgi karistada 5 .a vangistusega. Selle karistuse 1/3 võrra vähendamisel oleks ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg 3 a. ja 4 kuud.

1-05-762

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.veebruaril 2006.a., Tallinnas Kriminaalasja number Nr.1-05-762 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Ivi Kesküla, Malle Preimer

Kohtuistungi sekretär Külli Väina Tõlk

Kriminaalasi N.V süüdistuses KrK § 100, KarS § 201 lg.2 p.1, § 199 lg.2 p.4, § 121 järgi Apelleeritud kohtuotsus Lääne Maakohtu 17. novembri 2005.a. otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav N.V Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav

N.V, ik., 10. kl. haridusega, invaliidsuspensionäär, ilma kindla elukohata, varem 5 korral kohtulikult karistatud, neist viimati 7. mail 2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 25 lg.2 ja § 199 lg.2 p.4 järgi 6 kuu vangitusega tingimis 3 a. katseajaga, viibib vahi all Tallinna Vanglas,

Kaitsja vandeadvokaat Sergei Narusberg RESOLUTSIOON

Lääne Maakohtu 17. novembri 2005.a. otsus N.V suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 28.veebruaril 2006.a., kuid selle peale võib