1-06-2087\3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 07.märts 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-06-2087 (kohtueelses menetluses nr 06260200051) riik versus Ilme Tagobert Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär

Tatjana Moorats Prokurör Merike Tikk Süüdistatav Ilme Tagobert Süüdistus KarS § 329 ja 424 järgi Kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused.

Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada Ilme Tagobert süüdi karistusseadustiku (KarS) §-de 424 ja 329 järgi; KarS § 63 lg 1 alusel mõista Ilme Tagobertile KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistust 2 (kaks) kuud.

2. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Ilme Tagobert 18 (kaheksateist) - kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 2.1 elada kohtu määratud alalises elukohas; 2.2 ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2.3 alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2.4 saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 2.5 saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

3. Kohustada KarS § 75 lg 1 p 1 alusel Ilme Tagobert katseajal alaliselt elama: xxxxxxxxxx

4. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Ilme Tagobert Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

2

5. KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 2 (kaheks)aastaks. 6. Tühistada Ilme Tagobertile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes 2. kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 välja mõista Ilme Tagoberilt riigieelarve tuludesse sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses kokku 2139.95 (kaks tuhat ükssada kolmkümmend üheksa ja 95) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu (postikulu) 21 (kakskümmend üks) krooni; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 1035.45 (üks tuhat kolmkümmend viis ja 45) krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises 3. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas (kaitsjatasu, ekspertiisitasu, postikulu viitenumber 2800049706, sundraha viitenumber 2800069841); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on Ilme Tagobertile mõistetavaks karistuseks KarS § 424 ja 329 järgi süüdimõistmist; KarS § 63 lg 1 alusel mõista Ilme Tagoberdile KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistust 2 (kaks) kuud. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Ilme Tagobert 18 (kaheksateist) - kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohustada KarS § 75 lg 1 p 1 alusel Ilme Tagobert katseajal alaliselt elama: xxxxxxxxxxx Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Ilme Tagobert Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 2 (kaheks)aastaks.

2. Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1. Ilme Tagobertile esitatud süüdistused Ilme Tagoberti on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, olles karistatud 09.09.2005 Viljandi Maakohtu poolt KarS § 424 järgi, juhtis 17.12.2005 kell 19.34 Viljandi maakonnas

3 Valga-Uulu mnt 63 kilomeetril mootorsõidukit Opel Omega registreerimismärgiga 902 ARY joobeseisundis. Seega pani Ilme Tagobert toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Veel süüdistatakse Ilme Tagoberti selles, et ta juhtis 17.12.2005 kell 19.34 Viljandi maakonnas Valga-Uulu mnt 63 kilomeetril mootorsõidukit Opel Omega registreerimismärgiga 902 ARY, kusjuures mootorsõiduki juhtimise õigus on temalt karistusena 09.09.2005 Viljandi Maakohtu poolt ära võetud 1 aastaks ja 6 kuuks. Seega pani Ilme Tagobert toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so karistuse täitmisest kõrvale hoidumise. Ilme Tagoberti teod on talle kvalifitseeritud KarS § 424 ja § 329 järgi. 2.1.1. Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning Ilme Tagobert tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 329 ja § 424 järgi.

2.1.3. 3. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Ilme Tagoberti karistamise kokkuleppemenetluses. Ilme Tagoberti karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. 1) sundraha KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära ja esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära. 2) määratud kaitsja KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

4 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1104.50 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1035.45 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. 3) muu menetlejal tekkinud kulud KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Ilme Tagobertilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1qkai_ krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 21 krooni riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5. Muud põhjendused. Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Urmas Reinola

Kohtunik