1-05-1653\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

14.02.2006.a. Harju Maakohus koosseisus:

kohtunik

JULIA VERNIKOVA

sekretär

SILVI VÄIKMERI juuresolekul

prokurör

AVE EISEL

kaitsja

NATALIA LAUSMAA osavõtul

arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas lühimenetluse korras kriminaalasja

V.T, , EV kodakondsus, põhiharidus, töötu, varem on kriminaalkorras karistamata

Tõkend – vahistamine alates 22.06.2005.a.

Süüdistuses KarS § 113 järgi.

V. T’i süüdistatakse selles, et tema 21.06.2005.a. ajavahemikus kella 20.00-20.50, aadressil Tallinn Vilmsi 50 maja juures, olles alkoholijoobe seisundis, pani toime G.Ni tapmise ja nimelt: lüües esmalt talle telliskiviga ning seejärel metallist kanalisatsiooniluugiga pähe, purustades

G.Ni koljuluu, tekitades G.N’ile vastavalt kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr.528 eluohtlikud

tervisekahjustused – pea kinnine tömp trauma hulgaliste koljuluude murdude, peaajupõrutuse

ning ajukoe osalise lömastusega, verevalumitega kõõlustanul, põrutushaavadega kukla kiiru piirkonnas keskel, vasakul näopoolel, vasaku kõrvalesta alumises kinnituskohas, üla- ja alahuulel ning nahaaluste verevalumitega vasakul näopoolel, mõlema silma laugudel, paremal peapoolel ja

kaelal – mis olid G.Ni surma põhjuseks; kuid samuti esinesid G.N’il veel mitteohtlikud

tervisekahjustused – nahamarrastused vasakul küünarvarrel ja paremal säärel ning nahaalused verevalumid paremal küünarliigesel ja paremal säärel. G.N suri saadud eluohtlikesse vigastustesse sündmuskohal.

Seega V.T oma tegevusega pani toime KarS § 113 järgi ettenähtud kuriteo, s.o. teise inimese tapmise.

Kohtuistungil seletas süüdistatav, et ta on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud.

V.T’i kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning süüdistatava tegevus on kvalifitseeritud õigesti.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

Kriminaalasi nr. 1-05-1653

2

- kannatanu N.K’u ütlused (t.l.53-54), mille kohaselt G.N on tema kasupoeg. Viimati nägi

teda 21.06.2005.a. hommikul, Georg alkoholi praktiliselt ei tarbinud, ei olnud ka kohtulikult karistatud, 21.06.2005.a. tal mingeid vigastusi ei olnud. Iseloomult oli Georg helde, rahulik, kaklema ei oleks kippunud. Seoses matustega esitas kannatanu tsiviilhagi summas 10843 krooni;

- tunnistaja Heli Poobus’i ütlused (t.l.60-63), selle kohta, et 21.06.2005.a. Türnpuu 19 ja

Vilmsi 50 majade vahel kuulis metalli kolksatust, nägi Vilmsi 50 maja juures ühte meesterahvast suundumas Vilmsi 50 maja hoovi. Tunnistaja läks edasi ja nägi Vilmsi 50 maja vasakpoolsel küljel maas lebamas meesterahvast, kellel oli midagi näo peal, pärast nägi, et see oli kanalisatsiooni augu kate. Meesterahvas ei liigutanud. Meesterahvas, kes lahkus, oli 20-30 aastane, 175 sm pikkune, seljas oli tumehalli värvi jakk või pluus, jalas

tumedad püksid. Tunnistaja ei näinud, kuidas ta kanalisatsioonikaane meesterahvale peale pani, kuid kuulis seda, kedagi teist läheduses ei olnud. Samuti oli näha, et lahkunud meesterahvas oli vihane;

- tunnistaja Mai Lill’e ütlused (t.l.66-69, 70-72), mille kohaselt jalutas ta 21.06.2005.a.

koeraga, kuulis, et käib kõva venekeelne sõim, siis nägi, et ühel noormehel oli midagi käes ja ta lõi maaslamajale täie jõuga vastu pead. Sellel noormehel oli seljas must T-särk

ja mustad dressipüksid, ta lõi kanalisatsiooniluugiga ühe korra maaslamavale mehele

näkku ja luuk jäi maaslamava mehe peale. Viimane ei liigutanud, ilmselt oli juba

teadvuseta. See noormees, kes maaslamajat löönud oli, läks paar sammu edasi laibast, pööras veel pead, vaatas tagasi ja läks minema, laibalt midagi ei võtnud;

- tunnistaja Andrey Miller’i ütlused (t.l.75-77), mille kohaselt 21.06.2005.a. nägi Selveri

juures oleva puumaja juures liikumatult lamavat meesterahvast, kes lebas otse kanalisatsiooniluugi peal, kõrval seises teine mees, kes kummardus selle liikumatu mehe kohale, võttis vasaku käega ena kõrvalt telliskivi ja viskas sellega lamavale mehele vastu pead. Tunnistaja hakkas kohe politseisse helistama ja kui vaatas uuesti, siis oli see seisev mees toonud kanalisatsiooniluugi ja viskas selle lamavale mehele vastu pead nii, et see luuk jäi mehe pea peale. Peale seda läks ta kohe minema, luuk jäi lamava mehe peale;

- tunnistaja Herti Oras’e ütlused (t.l.78-79), mille kohaselt tunneb ta nii süüdistatavat kui

ka G.N’it, nad said hästi läbi, N tarbis alkoholi harva, Traubladt joob küll, kuid

agressiivseks ei ole kunagi läinud, mõlemad tarvitasid narkootikume. 21.06.2005.a. tunnistaja nägi Villut ja Georgi Villu juures kodus, tunnistaja läks sealt ära õhtil 20.15

ajal. Mingit tüli ei olnud. Kella 22.45 tuli tema juurde Villu, ta oli paanikas – karjus, ütles, et lõi Georgi maha, ütles, et lõi kaks korda telliskiviga ja kanalisatsiooniluugiga, oli šokis ja ütles, et nüüd läheb laseb ennast maha. Seejärel läks Villu sündmuskohale tagasi

vaatama, kas Georg on ikka surnud ja 23.00-00.00 ajal helistas, et Georg viidi laibaautoga minema. Hommikul helistas juba politseist;

- sündmuskoha vaatlusprotokoll (t.l.3-15), millest muu hulgast nähtub, et sündmuskoht

asub aadressil Vilmsi 50, kus ca 6 m kaugusel maja nurgast Türnpuu tn. poole lebab selili asendis meesterahva surnukeha. Surnukeha peal on kanalisatsioonikaevu luuk. Vaatluse

käigus avastati jalatsijälgedel sarnased tunnused jälgedega, millised olid surnukeha vahetus läheduses;

- eksperdiarvamus surnu kohtuarstlikus ekspertiisi aktis nr.528 (t.l.21-31), mille kohaselt

G.Ni surma põhjuseks on pea kinnine tömp trauma hulgaliste koljuluude murdude,

peapõrutuse ning ajukoe osalise lömastusega, verevalumitega kõõlustanul,

põrutushaavadega kukla-kiiru piirkonnas keskel, vasakul näopoolel, vasaku kõrvalesta

alumises kinnituskohas, üla- ja alahuulel ning nahaaluste verevalumitega vasakul

näopoolel, mõlema silma laugudel, paremal peapoolel ja kaelal. Sellised tervisekahjustused on eluohtlikud. Põrutushaav kukla-kiiru piirkonnas keskel verevamiga

kõõlustanul ning koljuluude kompression murruga samas piirkonnas võis olla saadud

löögist kõva piiratud pinnaga tömbi esemega või kukkumisest vastu samasuguse

iseloomuga eset, pinda. Teised loetletud vigastused pea ja kaela piirkonnas võisid olla saadud löökidest (survest) kõvade tömpide esemetega. Arvestades vasakult põselt kaelale

3 kulgeva ning vasakul alalõua piirkonnas olevate haavade morfoloogilisi iseärasusi, ei saa välistada nende tekitamist kõva tömbi eseme terava serva toimel;

- eksperdiarvamus DNA-ekspertiisi aktis nr.GE 1702-05/4138 (t.l.35-37), mille kohaselt

parema/vasaku jala säärelt, väiksemalt telliskivi tükilt, Täsärgi altosast ja pükste paremalt

säärelt eest alt proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad G.Ni laiba

proovist määratletud DNA profiiliga; parema/vasaku jala säärelt võetud proovist

määratletud DNA profiil on kokkulangev V.T’i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga;

- asitõendite vaatlusprotokoll (t.l.41, 42-52), mille kohaselt on vaadeldud kanalisatsiooni

luuk, mis on määrdunud äärest verekahtlase ainega, samuti vaadeldud olid punast värvi

spordijalatsid „Head“, kilematerjalist musta värvi põlvpüksid „Everlast“, telliskivi, kivitükikesed, sinist värvi T-särk „Cartini“;

- V.T’i ütluste ja olustiku seostamise protokoll (t.l.97), millest nähtuvalt näitas Z.T

sündmuskohal, kuidas haaras maast telliskivi ja lõi sellega tema selja taga olevale Georgile näkku, Georg kukkus saadud löögist pikali, siis võttis T luugi ja näitas, kuidas ta viskas luugiga Georgi näkku, siis Georg jäi maha lamama ja korises imelikult, T jooksis kohe ära;

- Kahtlustatavana antud T’i ütlused (t.l.86-90, 91-93), millest nähtuvalt 21.06.2005.a.

viibis koos N’iga enda juures kodus, oli alkoholi tarbinud, läksid staadionile, tüli algas

juba kodus, N hakkas süüdistama T’i selles, et too levitab kuulujutte, et Georg on

„koputaja“. Siis jõudsid kuuri Vilmsi tänaval, T tõstis maast telliskivi, lõi Georgi

telliskiviga, Georg kukkus, seejärel võttis T tänavaluugilt metallkaane ja lõi sellega Georgi vastu pead, kohe pärast seda lahkus. Oli varem näinud, kuidas Georg peksab teisi inimesi ning sellepärast ei hakanud ootama, kuni N teda esimesena lööb;

- Ettekanne (t.l.20), millest nähtuvalt N.K tundis ära Vilmsi 50 maja juurest leitud laibas

G.N’it.

Kohus, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja V.T’i kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et süüdistatava süü kogu süüdistuse mahus on

täielikult tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on süüdistatava tegevus õigesti kvalifitseeritud tapmisena KarS § 113 järgi. Tuvastatud kuriteo toimepanemise asjaolud ei anna

alust arvata, et V.T tegutses hädakaitse seisundis. Tema ja tunnistajate ütlustest järeldub, et

kannatanu ei rünnanud T’i, et teinud ühtegi kavatsust teda lüüa ega ähvardanud vägivalla

kasutamisega. Süüdistatava eeldus, et N võis esimesena hakata teda peksma, ei õigusta T’i

käitumist kannatanu suhtes. T tekitas kannatanule tahtlikult viimase surma põhjuseks olnud kehavigastused ning soovis seda, s.o. tegutses kavatsetult.

Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, süüdistatava isikut. V.T on varem kriminaalkorras karistamata isik, esimesest

menetlustoimingust tunnistas oma süüd, aitas aktiivselt kaasa kriminaalmenetluse asjaolude tuvastamisele, mida tuleb lugeda karistust kergendavaks asjaoluka. Samas aga tuleb arvestada, et toimepandud kuritegu kuulub esimese astme kuritegude hulka, suunatud oli inimese elu vastu, mis on tähtsaim individuaalne õigushüve ja mille õiguskaitse tuleneb otseselt Põhiseaduse §-st

16. Samuti arvestab kohus kehavigastuste tekitamise jõhkrat viisi ning arvestades kõike

ülaltoodut asub seisukohale, et V.T’t tuleb karistada vangistusega, mis jääks inkrimineeritud kuriteo eest ettenähtud sanktsiooni keskmise määra piiridesse.

N.K’u poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 238 lg.1 p.3, lg.2, 311, 313, kohus

4

Välja mõista V.T’ilt N.K’u kasuks 10 843 krooni.

KrMS § 179 alusel välja mõista V.T’ilt sundraha summas 7500 krooni ja KrMS § 175 alusel kaitsjatasu summas 13 971 krooni, ekspertiisi tasu kogusummas 15 560 krooni mis tuleb kanda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas 10220034800017 viitenumbriga 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.

Asitõend – telliskivi, kivitükikesed, punast värvi spordijalatsid „Head“, musta värvi püksid „Everlast“, sinist värvi T-särk „Cartini“, mis asuvad kriminaalasja juures ja kanalisatsiooni luuk, mis asub Põhja Politseiprefektuuris – hävitada.

Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille

kasutamise soovist teatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates

kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule

kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul.

KOHTUNIK