1-05-122\9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-05-122

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Lühimenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.veebruar 2006. a Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-05-122 Kohtukoosseis Kohtunik Aivar Pellja Kohtuistungi sekretär Larissa Tihhonova Tõlk - Kriminaalasi

D.K süüdistuses KrK § 186 järgi lühimenetluses Prokurör Milvi Väin Süüdistatav D.K

varem kriminaalkorras karistatud Kaitsja vandeadvokaat Otto Preem

Kannatanu esindaja vandeadvokaat Alla Raudsepp

RESOLUTSIOON KrMS §173, §§233-238 ja § 318, alusel Kohus o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada D.K KrK § 186 järgi ja mõista talle karistuseks üks (1) aasta vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada D.K-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku , s.o nelja ( 4 ) kuu vangistuse võrra, mõistes talle seega karistuseks kaheksa ( 8 ) kuud vangistust.

2 (5)

KarS § 74 lg 1 kohaselt jätta vangistus D.K suhtes tingimisi kohaldamata ning täitmisele mitte pöörata, kui Kristjan PUDIST ühe ( 1 ) aasta ja kuue ( 6 ) kuu katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas – 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa eluvõi töökoha vahetamiseks.

Samuti tuleb määrata D.K katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – D.K suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista D.K-lt kohtukulu – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha - summas neli tuhat viissada ( 4500.- ) krooni riigi tuludesse. Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874 ).

Välja mõista D.K-lt kohtukulu – kaitsjatasu vandeadvokaadi Otto

Preemi osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest – kaks tuhat

nelisada seitsekümmend kaheksa ( 2478 ) krooni ( sh. käibemaks 378 krooni ) riigi

tuludesse. (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874 ).

Jätta L.H. tsiviilhagi läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras.

Sundraha ja kaitsjatasu tasuda 30 päeva jooksul ja kviitung tasumise kohta esitada Tartu maakohtu Valga kohtumaja kantseleile. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summade sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kannatanul ja süüdistataval esitada apellatsioon Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga Kohtumaja kaudu, teatades kohtule kirjalikult

seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest (15.02.2006.a.).

Apellatsioon esitada sellisel juhul kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates

päevast (01.03.2006.a.), mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Prokuratuur ei saa lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada.

3 (5)

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.

SÜÜDISTUS

D.K süüdistatakse selles, et tema võltsis 25.04.2000 volituse metsamaterjali

veoks ja müügiks X talu kinnistult ning volitusel L.H. allkirja eesmärgiga kasutada seda volitust AS L. MT juhatajale T.K. ´le esitamiseks, et omandada õigus 25.04.2000 müüa AS-le

L. MT L.H. kuuluvat metsamaterjali 85,30 tm ja võtta 26.04.2000 eelnimetatud metsamaterjali eest AS L. MT kassast vastu sularaha summas 20 145 krooni, ning 28.04.2000 müüa AS-le L. MT L.H. kuuluvat metsamaterjali 43,60 tm ja võtta 28.04.2000 eelnimetatud metsamaterjali eest AS L. MT kassast vastu sularaha summas 8 648 krooni.

Muu ametliku dokumendi võltsimisega kasutamise eesmärgil ja võltsitud dokumendi

kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi pani D.K toime KrK § 186 (KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg.1) järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuratuur on nõustunud lühimenetluse kohaldamisega.

Kohtuistungil D.K kinnitab, et on süüdistusakti sisust aru saanud, tunnistab end

muu ametliku dokumendi võltsimises kasutamise eesmärgil ja võltsitud dokumendi

kasutamises eesmärgiga omandada õigusi süüdi ja nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kannatanu palub tsiviilhagi rahuldada ja D.K poolt omastatud rahasumma 28 793.- krooni kannatanu L.H. kasuks välja mõista .

D.K kaitsja on nõus kriminaalasja arutamisega lühimenetluses.

Enda ülekuulamist D.K ei taotle.

Teiste menetlusosaliste küsimustele vastates kinnitab D.K oma süüd muu ametliku dokumendi võltsimises kasutamise eesmärgil ja võltsitud dokumendi kasutamises eesmärgiga omandada õigusi.

Kannatanu L.H. tsiviilhagi süüdistatav ei tunnista. Vastuväidete kohaselt on tegemist tsiviilvaidlusega, mis tuleneb poolte vahelisest lepingust ning tegelikkuses võlgneb kannatanu D.K-le jätkuvalt 5000.- krooni. Varavastase kuriteo toimepanemist süüdistatavale inkrimineeritud ei ole ning tegemist on poolte poolt erineva lepingu tõlgendamise ja rahaliste suhete vaidlusega.

KOHTULIKUL UURIMISEL TÕENDATUKS TUNNISTATUD ASJAOLUD JA TÕENDID, MILLELE KOHUS TUGINEB NING KOHTU JÄRELDUS

Kohus, olles hinnanud tõendeid kogumis ning oma siseveendumuse järgi, leiab, et D.K

süü KrK § 186 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Kriminaalasjas on leidnud tõendamist D.K süü süü selles, et tema, võltsis 25.04.2000 volituse metsamaterjali veoks ja müügiks X talu kinnistult ning volitusel L.H. ´i allkirja eesmärgiga kasutada seda volitust AS L. MT juhatajale T.K. ´le esitamiseks, et

4 (5) omandada õigus 25.04.2000 müüa AS-le L. MT L.H. ´ile kuuluvat metsamaterjali 85,30 tm ja võtta 26.04.2000 eelnimetatud metsamaterjali eest AS L. MT kassast vastu sularaha summas 20 145 krooni, ning 28.04.2000 müüa AS-le L. MT L.H. ´ile kuuluvat metsamaterjali 43,60

tm ja võtta 28.04.2000 eelnimetatud metsamaterjali eest AS L. MT kassast vastu sularaha summas 8 648 krooni.

Seega muu ametliku dokumendi võltsimisega kasutamise eesmärgil ja võltsitud

dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi pani D.K toime KrK § 186 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendatud D.K

süüditunnistamise ja ütlustega, milles ta kinnitab oma süüd muu ametliku dokumendi võltsimises kasutamise eesmärgil ja võltsitud dokumendi kasutamises eesmärgiga omandada õigusi. Samuti on D.K süü tõendamist leidnud kannatanu L.H. ütlustega mille kohaselt ei ole ta volikirja D.K-le kirjutanud (tl.9). D.K on üle andnud ja saanud 20 145 ja 8648.- krooni (tl.10-13). Süüdistatav on esitanud kulude arvestuse (tl.19-23), millele lisatud dokumendid tõendavad samuti kaudselt süüdistatava süüd muu ametliku dokumendi võltsimises kasutamise eesmärgil ja võltsitud dokumendi kasutamises eesmärgiga omandada õigusi. Tunnistajate E.P. ja H.S. ütlustega on tõendatud, et süüdistatav tegutses mingi enda kirjutatud paberi alusel (tl.29-30). Tunnistaja T.K. ütlustega on tõendatud, et D.K müüs volituse alusel metsamaterjali ning L.H. avaldas hilisemalt, et ei ole D.K selleks volitanud (tl.31-32). Tunnistaja T.K. sõlmis süüdistatavaga kaks lepingut (tl.34-37). Tunnistaja U.R. ütlustega on tõendatud, et D.K-le esitati metsa väljaveo teenuse eest arve 15 000 krooni, mille uudist tasus OÜ X kassasse (tl.39). Süüdistatav on KrK § 186 järgi toime pannud II astme kuriteo, tõendamiseseme asjaolud on selged ja kuritegu on õigesti kvalifitseeritud.

KARISTUSE LIIK JA MÄÄR

D.K on varem kriminaalkorras karistatud : 10.01.2001.a. alga MK poolt KrK § 139 lg 2 p 1 ja 207 lg 1 järgi kokku rahatrahviga 5980.- krooni.

Karistust raskendavad asjaolud D.K suhtes puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus.

Prokurör nõuab kohtus : süüdi tunnistada D.K KrK § 186 järgi ja karistada teda ühe aasta vangistusega. Vähendada mõistetud karistust 1 / 3 võrra vastavalt KrMS §-le 238. KarS § 74 ja 75 lg 1 alusel mõista karistus tingimisi ühe aasta ja kuue kuu katseajaga.

Välja mõista süüdistatavalt menetluskulud, sundraha. Kanatanu L.H. tsiviilhagi jätta läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras.

Kohus, pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist, leiab, et esineb alus KrMS § 238 lg.2 järgi vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra.

Rahalise karistuse mõistmine süüdistatavale ei ole kohtu arvates võimalik.

Puuduvad andmed selle kohta, et süüdistatav oleks tasunud 10.01.2001.a. talle mõistetud

rahatrahvi kogusummas 5980.- krooni. Väärteo korras on süüdistatavat karistatud

5 (5)

rahatrahvidega kokku kuuel korral. Politsei andmetel on neist vaid üks rahatrahv summas 1200.- krooni tasutud. Tasumata väärteo korras mõistetud rahatrahve 5280 krooni (tl.82-84).

2003.a. on süüdistatav deklareerinud tulu suuruseks pärast tulumaksu mahaarvamist 6158.- krooni (tl.75).

Süüdistatavalt kuulub riigi tuludesse väljamõistmisele menetluskulud – kaitsjatasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

TSIVIILHAGI

Kohus on seisukohal, et L.H. i tsiviilhagi tuleb jätta läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras.

Asja materjalidest nähtuvalt kuulus käesolevaks ajaks võõrandatud kinnistu E.P., L.H. ile ja H.S. (tl.14). Tsiviilhagi on esitanud vaid L.H. , kes ei ole tõendanud, et D.K on vahetult kuriteoga talle kahju tekitanud. Poolte vahel oli sõlmitud leping. Vaidlus on kantud

kulutuste ja töö tasustamise osas. Süüdistatav oma vastuväidetes avaldab, et L.H. võlgneb talle tehtud töö eest jätkuvalt 5000.- krooni. Vaidlus käib ka selle üle, kes on OÜ X kassasse

maksnud 15 000.- krooni. Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna kriminaalmenetluses seda suudetud teha ei ole, tuleb L.H. i tsiviilhagi jätta läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras.

Aivar Pellja Kohtunik 01.03.2006.a.