1-06-2961\2 · 1-06-2961\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 03.märts 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-06-2961 (kohtueelses menetluses nr 05284000890) riik versus Mait Põder Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Merli Loorberg Prokurör Milja Janson Süüdistatav Mait Põder Süüdistus KarS § 215 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi Kaitsja advokaat Vello Sikut

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused.

1. Tunnistada Mait Põder süüdi karistusseadustiku (KarS) § 215 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi; KarS § 87 lg 1 p 2 alusel vabastada Mait Põder karistusest ja allutada Mait Põder KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile 1 aastaks alalise elukohaga xxxxxxx tühistada Mait Põdrale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. 2. Kahju ja kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult Romy Henseni tsiviilhagi ning välja mõista Mait Põdralt, temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt K.P. 1500 krooni Romy Henseni kasuks; 2.2 jätta osa menetluskulusid - sundraha 2000 krooni ulatuses riigi kanda; 2.3 välja mõista Mait Põdralt, temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt K. P. riigieelarve tuludesse sundraha 2500 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 1709 krooni 65 senti. 3. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus- osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaal- menetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049706, sundraha puhul viitenumber 2800069841);

2 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha- selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuuluta- misest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt tuleb Mait Põder süüdi mõista KarS § 215 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi ja tema suhtes KarS § 87 lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendi - käitumiskontrollile allutamist vastavalt KarS § 75 sätestatule 1 (üheks) aastaks; Mait Põder määratakse elukohajärgse kohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

2. Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1. Mait Põdrale esitatud süüdistus Mait Põtra on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 10.01.06.a kella 02.30 paiku tungis valevõtit kasutades, omavolilise kasutamise eesmärgil xxxxxx maja ette pargitud Romy Hensenile kuuluvasse ja Kalmer Sarki kasutuses olevasse sõiduautosse Mazda 626 reg.märgiga 719 TBE selleks, et sellega sõita alkoholi hankima. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna autol läks roolilukk peale. Ukseluku vale võtmega avamisega rikuti juhipoolne ukselukk ning tekitati varakahju 1500 krooni. Mait Põdra tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 215 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi asja omavolilise kasutamise katsena, so võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise katsega omastamise eesmärgita.

2.1.1. Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdis- tatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi- mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning Mait Põder tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 215 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi.

2.1.3. Tsiviilhagi otsustamine Romy Hensen on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1500 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

3. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

3 KarS § 215 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Mait Põdra karistusest vabastamise kokkuleppemenetluses. Mait Põdra karistusest vabastamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 4500 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimis- asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrustega on mää- ratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1672 krooni 65 senti. KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsja poolt kaitsealusele Mait Põdrale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 37 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetlus- kulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus tuvastas asjaolud, et Mait Põder on alaealine, seega on menetluskulude hüvitamine süüdimõistetul osaliselt üle jõu käivaks kohustuseks. Kohus leidis, et tuleb jätta sundraha 2000 krooni ulatuses riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Mait Põdralt, temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt K.P. välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 2500 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 1709 krooni 65 senti (1672.65+37) riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaid- lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

4 KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Kalev Kuningas

Kohtunik