1-05-1449\10 · Tallinna Ringkonnakohus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27 veebruar 2006 Tallinn Kriminaalasja number 1-05-1449 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Igor Amann ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Marina Lepiksoo Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 21 veebruar 2006 Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi U.O süüdistuses KarS § 121 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 10 jaanuari 2006 lühimenetluse otsus

Apellatsiooni esitaja

Kaitsja vandeadvokaat Talvi Vaske Prokurör Evi Gulbis Süüdistatav U.O, varem kohtu poolt karistamata, vahi all viibis 10.11- 14. 11.2005 aastal, so 5 päeva Kaitsja Vandeadvokaat Talvi Vaske

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 10 jaanuari 2006 kohtuotsus U.O süüdistusasjas jätta muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 28

veebruarist 2006 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates 28 veebruarist 2006.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

U.O tunnistati süüdi selle eest, et ta 03.08.2004 kella 21.00 paiku Tallinnas Endla 51- 54 korteris lõi J.U.O korduvalt käte ja jalgadega näkku ja kehasse ja kägistas kõrist, tekitades füüsilist valu ja näo põrutuse, st tervisekahjustused mis ei ole eluohtlikud.

Harju Maakohus tunnistas U.O süüdi KarS § 121 järgi ja mõistis karistuseks 3

kuulise vangistuse, KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas põhikaristust 1/3 võrra ja mõistis

karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kantud karistuse hulka

eelvangistuses viibitud 5 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks luges 1 kuu ja 25

päeva. Kohaldas KarS § 74 lg 2,3 sätteid ja määras koheselt ärakandmisele 25 päeva

vangistust ja 1 kuulisest vangistusest vabastas tingimisi katseajaga 18 kuud, allutades U.O käitumiskontrollile. Katseaja kulgemise alguseks luges kohtuotsuse kuulutamise päeva , 10.01.2006.

APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Esitatud apellatsioonis taotleb kaitsja kohtuotsuse tühistamist U.O karistamise osas ja uue otsusega tema täielikku tingimisi karistusest vabastamist 18 kuulise katseajaga. Kaitsja leiab, et karistus ei vasta toimepandud teo raskusele. Süüdistatav on vaatamata oma 43

eluaastale varem kriminaalkorras karistamata. Kuriteo toimepanemise ajendiks oli armukadedus, kuna nägi lahutatud abikaasat teise mehega suudlemas. Käesoleval ajal endised abikaasad koos ei ela, seega on ära langenud uue kuriteo toimepanemise risk. Kannatanu oli samuti purjus. Kohtupraktika kohaselt ei mõisteta varem kriminaalkorras karistamata isikule

reaalset vangistust kui kuritegu ei ole raske. Kuritegu ei toonud kaasa raskeid tagajärgi. Abikaasadevahelised suhted kuuluvad üldjuhul eraõiguse huvisfääri.

Apellatsioonikohtu istungil apellantkaitsja toetas esitatud apellatsiooni ja jäi selles esitatud taotluse juurde. Süüdistatav toetas kaitsja poolt esitatud apellatsiooni.

Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsusega mõistetud karistus seaduslik ja apellatsiooni alusel kohtuotsus tühistamisele ei kuulu.

RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS:

Maakohus on süüdlasele mõistnud 3 kuulise vangistuse, mida on seoses lühimenetluse

kohaldamisega 1/3 võrra vähendanud ja on süüdlase osaliselt tingimisi karistusest ka

vabastanud. Kohus on määranud, et karistusest kuulub reaalset ärakandmisele 25 päevane vangistus. Sellist karistusest osaliselt vabastamist on kohus piisava selgusega põhjendanud. Kaitsja poolt apellatsioonis märgitu, et 43 aastane isik on varem kriminaalkorras karistamata

on maakohtule teada olnud ja seda on kohus ka kohtuotsuses kajastanud ning karistuse mõistmisel ka arvestanud.

3

Mõistetud karistuse tühistamiseks aluseks ei ole ka asjaolu, et süüdlane lõi kannatanut armukadedusest ega ka fakt, et ka kannatanu oli alkoholijoobes. Sellised asjaolud ei õigusta süüdlase poolt kannatanu peksmist. Kohtukolleegium ei soostu kaitsja väitega, et tegemist ei ole raske tagajärjega. KarS § 121 näeb ette vastutuse ka vaid füüsilise valu tekitamise eest. Kannatanule oli aga vastavalt isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud arvamusele / t.lk. 32-33/ tekitatud peale füüsilise valu ka näo põrutus, marrastused, verevalumid ja turse näos.Kannatanu J.Štsjavelina ütluste kohaselt

kukkus ta süüdistatava löökidest pikali ning ka maas olles jätkas endine abikaasa tema peksmist. Kohtukolleegium leiab, et selline korduv kannatanu löömine näkku on hinnatav

KarS § 121 ettenähtud kuriteo suhtes raske tagajärjena. Veelgi raskema tervisekahjustuse tekitamisega oleks järgnenud ka raskem süüdistus.

Süüdlasele karistuse mõistmisel oli kohus õigustatud arvestama ka süüdlase varasemat

käitumist. Nii kannatanu enda kui tunnistaja, kannatanu ja süüdistatava tütre, I.Štsjavelina ütluste kohaselt tarvitas isa rohkelt alkoholi ja oli vägivaldne, mistõttu ema pidi 2005 juulis kodust lahkuma. Ema on invaliid 80% töövõime kaotusega. Isa on ema tihti peksnud / tlk.51- 54/. Seega on kohtu järeldus sellest, et süüdlase näol on tegemist vägivaldse isikuga, kelle käitumine on halvendanud temaga koos elavate inimeset elukvaliteeti, põhjendatud ja kohus oli karistuse mõistmisel õigustatud seda ka arvestama.

Nõustuda ei saa kaitsja väitega, et esmakordselt kriminaalkorras süüdimõistetule mõisteti

reaalne vangistus. Antud juhul kohus vabastas süüdlase osaliselt karistuse kandmisest ja

määras, et karistusest kuulub kandmisele vaid 25 päeva, seega ei ole kaitsja väited

U.O-le reaalse karistuse mõistmisest täpsed. Siinjuures peab kohtukohtukolleegium märkima, et kuigi seaduses ettenähtud karistuse kohaldamise alused on ühesugused kõikide

süüdlaste suhtes on igal üksikjuhtumil karistuse mõistmisel ja ka tingimisi karistusest

vabastamisel arvestatavad kuriteo toimepanemise asjaolud, süü suurus, süüdlase isik, siiski

enamjaolt erinevad ning kohus peab kõiki seaduses ettenähtud asjaolusid arvestama individualiseeritult. Antud juhul on kohus seda põhimõtet järginud.

Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatu ega ka apellatsioonikohtu istungil

süüdistatava ja kaitsja poolt väidetu ei anna alust maakohtu poolt mõistetud karistuse tühistamiseks.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 10

jaanuari 2006 kohtuotsuse U.O süüdistusasjas muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

IVI KESKÜLA IGOR AMANN MALLE PREIMER