1-05-462\4 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2006

Kohtuistungi aeg ja koht 23.jaanuar 2006.a. Tallinn

Kriminaalasja number 1/05/462 (05231400350)

Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Igor Amann ja Ivi Kesküla

Kohtuistungi sekretär Külli Väina

Kriminaalasi H.J-i süüdistuses KarS prg. 424 järgi

Apelleeritud kohtuotsus Tallinna Linnakohtu otsus 12.oktoobrist 2005.a.

Apellatsiooni esitaja Süüdistatava H.J-i kaitsja

Prokurör Katrin Sutt

Süüdistatav H.J, varem karistatud

Kaitsja Rein Vaiksaar

RESOLUTSIOON Tallinna Linnakohtu otsus 12.oktoobrist 2005.a. H.J-i suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse

ringkonnakohtule seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest ringkonnakohtu kantselei kaudu, s.o. alates 26.jaanuarist 2006.a. Kassatsioon

esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel

on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

Süüdistataval on õigus esitada kassatsioon ainult advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

2

H.J mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu otsusega 12.oktoobrist 2005.a. KarS prg. 424 järgi ja karistati 7 kuulise vangistusega. KarS prg. 74 lg

1,2,3 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub kolm kuud vangistust

kohesele kandmisele ja ülejäänud 4 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui H.J ei pane 3 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja

täidab KarS prg. 75 järgi sätestatud käitumiskontrolli ajal

kriminaalhooldusametniku poolt määratud kontrollnõudeid. KarS prg. 50 lg 1

alusel võeti H.J-ilt 2 aastaks mootorsõiduki juhtimisõigus.

Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega arvestatakse kohtuotsuse kuulutamise päevast.

H.J mõisteti süüdi selles, et tema isikuna , keda Lääne-Viru

Maakohus karistas 24.12.2004.a. Liiklusseaduse prg. 74 -19 alusel 30 päeva

arestiga, juhtis kehtiva karistuse ajal joobeseisundis viibides 5.märtsil 2005.a. kella 00.55 ajal Tallinnas Pallasti 23 maja juures mootorsõiduki VW PASSAT reg. nr. 491 AKD.

APPELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatava H.J-i kaitsja süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist T.lehtmetsa suhtes ja uue otsusega tema õigeksmõistmist. Põhjendused on järgmised.

- kohus ei ole hinnanud kriminaalasjas esitatud tõendeid objektiivselt ega

ole põhjendanud, miks ta ei pea mõningaid tõendeid usaldusväärseiks.

Kohus on küll hinnanud H.J-i ütlusi kriitiliselt, kuid on jätnud

tähelepanuta kohtueelse uurimise materjalid, milles sisaldub tunnistaja

Strandbergi ülekuulamise protokoll ning tunnistaja Strandbergi ütlustest

nähtub, et tema juuresolekul helistas Ove Jürgenson politseisse. Ove Jürgenson märkas, et H.J-i auto juures on mingi mees. H.J

jooksis korterist ära. Need H.J-i õigustavad ütlused on kohus jätnud tähelepanuta.

- Kohtuistungil 26.septembril 2005.a. taotles H.J tunnistajate

Krisentali ja Jürgensoni ülekuulamist, mille taotluse kohus rahuldas.

5.oktoobril 2005.a. kohtuistungil aga kohus arusaamatutel põhjustel

muutis oma seisukohta ning jättis H.J-i taotluse eelnimetatud tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata.

- Viidates KrMS 321 lg 6-le väidab apellant, et tema tegi kõik selleks, et kuulataks üle tema poolt esitatud ja tema tegevust õigustavad tunnistajad.

Nimetatud tõendite uurimine – tunnistajate Strandbergi, Jürgensoni ja Krisentali ülekuulamine – kohtuistungil oleks olnud asjakohane ja oluline

H.J-i süüküsimuse otsustamisel. Apellant leiab, et tegemist on kaitseõiguse rikkumisega.

- Apellant on seisukohal, et kohtuotsuses toodud väide nagu oleks

tunnistaja Sabin suutnud 150-200 m kauguselt identifitseerida

H.J-i punase auto roolis olnud isikuna, on väär. Pimedal ajal ,

olgugi tänavavalgustuse valguses, ei ole võimalik sedavõrd kaugelt

3 distantsilt kindlaks teha isikut samastavaid detaile – riietust, käitumise iseärasusi jne.

- Isegi eeldades, et H.J juhtis vaidlusalusel ajal autot, on apellant

seisukohal, et tema alkohoolne joove on kriminaalasja eeluurimisel ja kohtulikul uurimisel tuvastamata. Kriminaalasja materjalide juures on küll

Wismari haigla meditsiinilise joobeseisundi tuvastamise akt, mille

kohaselt H.J-i väljahingatav õhk 5.märtsil 2005.a. kell 01.44

sisaldas 1,97%o (alkoholi?), kuid see dokument ei ole joobeseisundi

tuvastamise aspektist usaldusväärne tõend. H.J-i väidetav joove

tuvastati testmeetodil, mis ei ole joobeseisundi määramise aluseks, see on kontrollimatu tõend joobe olemasoluks. Arst piirdus oma otsuses joobe

olemasolu kohta vaid inndikaatorvahendi (alkomeetri) tulemusele

tuginedes. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu asjaolule, et alkomeeter on

testvahend, mille alusel ei saa väljahingatavast õhust kindlaks teha promille, väljahingatavas õhus saab näiduks olla vaid mg/l kohta, mis aga ei ole omavahel võrreldavad tulemused.

Apellatsioonikohtu istungil jäi apellant oma taotluse juurde. Prokurör taotles apellatsiooni rahuldamata jätmist.

RINGKONAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium leiab, et linnakohus on kõigi eeluurimise käigus kogutud ja

kohtuliku uurimise käigus kontrollitud tõendite kogumis hindamisel tulnud

põhjendatult järeldusele, et H.J juhtis süüdistuses märgitud ajal ja

kohas mootorsõidukit VW PASSAT reg. nr.491 AKD. H.J-i

õigustavad ütlused – et tema autot ei juhtinud , vaid püüdis kinni pidada auto

ärandajat – on linnakohus ümber lükanud tunnistajate Sergei Panovi ja Sergei

Sabini ütlustega. Apellant on kohtukolleegiumi seisukohast meelevaldselt

väitnud nagu linnakohus oleks oma otsuses järeldanud , et tunnistaja Sergei

Sabin suutis 150-200 m kauguselt identifitseerida H.J-i punase auto

roolis olnud isikuna. Sergei Sabini ütluste põhjal on linnakohus tulnud

järeldusele, et isik, kes tunnistajast suurel kiirusel valgustamata VW PASSATI

roolis mööda sõitis, on sama isik, kelle Sergei Sabin hiljem kinni pidas.

Tunnistaja tundis H.J kohtuistungil ära sama isiku, kelle ta 5.märtsi 2005.a. öösel kinni pidas. Tunnistaja on ka põhjalikult seletanud, millest ta tegi järelduse, et auto roolis olnud isik ja tema poolt kinni peetud isik, on üks ja sama isik. Linnakohus pidas tunnistaja S.Sabini vastavasisulisi selgitusi veenvateks ja

ka kohtukolleegiumil ei ole alust neis kahelda. Ka avaldas linnakohus kohtuistungil ettekande (t.l.71) Põhja PP LJVO ülemkomissarile, mille kohaselt ei

ole politsei andmebaasis registreeritud teadet 5.märtsi 2005.a. öösel Pallasti

t.maja nr.34b juures auto ärandamise kohta. Sellega lükkas linnakohus ümber

süüdistatava väite, et nad teatasid politseisse telefoni teel väidetavast ärandamisest.

4

Tunnistajate O. Jürgensoni, M. Strandbergi ja T. Krisentali ütlusi, millised apellandi arvates peaksid kinnitama süüdistatava H.J-i õigustavaid ütlusi,

ei ole linnakohus kohtuotsuse tegemisel ja H.J-i süü tuvastamisel tõenditena arvestanud kuna nimetatud tunnistajaid ei kuulatud üle kohtuistungil, s.t. neid tõendeid kohus vahetult kohtuistungil ei kontrollinud. Linnakohtu istungi

protokollist nähtub, et süüdistatav ja tema kaitsja on 26.septembri 2005.a. kohtuistungil taotlenud nimetatud tunnistajate ülekuulamist ja kohus on ka nende

taotluse rahuldanud. Järgmisele kohtuistungile tunnistaja M.Strandberg ei

ilmunud. Tunnistajad O.Jürgenson ja T.Krisental olid kohal. Süüdistatav H.J avaldas kohtule, et M.Strandberg ei ole kohtusse ilmunud, kuid temal on taotlus üle kuulata ilmunud tunnistajad O.Jürgenson ja T.Krisental. Eeltoodust saab teha vaid ühe järelduse, ja nimelt, H.J loobus M.Strandbergi kohtus

ülekuulamisest. Seda kinnitab ka asjaolu, et linnakohtus kohtuliku uurimise lõpetamisel avaldas süüdistatav, et temal taotlusi ei ole. Samuti olid süüdistatav

ja tema kaitsja nõus kohtuliku uurimise lõpetamisega. Ka apellatsioonis ei ole taotletud nimetatud tunnistaja ülekuulamist ringkonnakohtu istungil.

Süüdistatava taotlusele üle kuulata tunnistajatena O.Jürgenson ja T.Krisental vaidles vastu prokurör põhjusel, et tunnistajad O.Jürgenson ja T.Krisental viibisid

26.septembril 2005.a. kohtuistungi toimumise ajal saalis. Kohus jättis sel

põhjusel taotluse tunnistajate O.Jürgensoni ja T.Krisentali ülekuulamiseks

rahuldamata. Seega ei saa nõustuda apellandi poolt apellatsioonis esitatud väitega, et kohus jättis 5.oktoobril 2005.a. arusaamatutel põhjustel süüdistatava

taotluse tunnistajate O.Jürgensoni ja T,Krisentali ülekuulamiseks rahuldamata.

Kohtusaalis kohtuistungi ajal viibinud isikute ülekuulamine tunnistajatena

süüküsimuse otsustamisel olulist tähtsust omavate asjaolude osas, on tõendi

loomise seisukohast tühine. Selliste tunnistajate ütlustele ei saa rajada kohtuotsust.

Kohtukolleegium leiab, et kohtu poolt varem rahuldatud taotluse hilisem

rahuldamata jätmine eeltoodud asjaoludel, ei kujuta endast kriminaalmenetluse normide rikkumist kohtu poolt.

KarS prg. 424 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad joobeseisundis

isiku poolt mootorsõiduki juhtimises samasuguse teo eest varem kohaldatud

karistuse kehtimise ajal. Vaidlust selles , et tegu, milles H.J-i

süüdistatakse on toime pandud tema poolt samasuguse teo eest varem kohaldatud karistuse kehtivuse ajal, ei ole. Seega on H.J-i süüküsimuse

seisukohast olulise tähtsusega asjaolu, kas H.J, juhtides süüdistuses märgitud ajal ja kohas sõiduautot, oli joobeseisundis.

Esitatud apellatsioonis on asutud ekslikule seisukohale, et H.J-i joove on

tuvastatud ainult väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse määramise teel.

Tegelikult on H.J-i joove tuvastatud tema veres alkoholi sisalduse

määramisega. Selle kohta esitas prokurör apellatsioonikohtu istungil

vastavasisulise Wismari Haigla kirja ja laboratoorse uuringu ärakirja. Tanel

5

H.J-i joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise käigus Wismari Haiglas

05.03.2005 võeti uuritavalt vereproov alkoholisisalduse laboratoorseks

uurimiseks. Wismari haigla laborispetsialisti eemalviibimise tõttu saadeti proov

uuringuks Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA laborisse, kus

gaaskromatograafiliselt tuvastati vere etüülalkoholisisalduseks 2,25 promilli. Seega leidis kinnitust Wismari haigla valvearsti A.Kiil`i poolt kliinilise läbivaatuse tulemusena tehtud otsus: keskmine alkoholijoove.

T.Lehtmest ei ole ise kunagi ka eitanud, et ta oli alkoholi tarvitanud enne

kinnipidamist. . Ka tunnistajad S.Sabin ja S.Panov on väitnud, et kinnipeetud juht, s.o. H.J oli päris purjus.

Kohtukolleegium leiab, et loetletud tõendite kogumiga on usaldusväärselt tõendatud H.J-i joobeseisund.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 337 lg 1 p.1, 344-345 lg 1, 2 jätab

kohtukolleegium Tallinna Linnakohtu 12.oktoobri 2005.a. kohtuotsuse H.J-i suhtes muutmata.

Julia Katškovskaja Igor Amann Ivi Kesküla