1-05-47\4 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2006.a Tallinn, avalik kohtuistung Kriminaalasja number 2-1-106 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Ivi Kesküla ja Priit Pikamäe Kohtuistungi sekretär Külli Väina Tõlk Marina Lepiksoo Kriminaalasi G.N-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Apelleeritud kohtuotsus Tallinna Linnakohtu 10. novembri 2005. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav G.N Prokurör Õnne Neare-Vaarmann

Süüdistatav G.N

varem kohtu poolt kuuel korral karistatud, viimati 27.08.2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 184 lg 1, § 25 lg 1,2,4 – 325 lg 2 p 3 järgi 3 aastase vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga. Vahi all alates 20.09.2005.a. Kaitsja Adv. Imbi Seimar RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Linnakohtu 10. novembri 2005.a. otsus G.N-i süüditunnistamises ja karistamises muutmata.

Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise

soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei

kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda.

2 Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

G.N tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistati 1 aasta ja 6 kuulise

vangistusega, mida KrMS § 239 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra, lõplikuks karistuseks mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

karistust 27.08.2004.a. otsusega mõistetud kandmata karistuse – 3 aasta võrra ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Karistusaja alguseks loeti 20.09.2005.a.

G.N tunnistati süüdi kokku kaheksas varguses ja varguse katses:

- 26.05.2005.a. varastas Tallinnas Viru tänava Vana Wiru pubis Manfred Parei jope

taskust rahakoti koos dokumentide ja 600 euroga, kahju kokku 10 160 krooni;

- 19.05.2005.a. varastas Viru tänava Hesburger kohvikus Jelena Zahlinjuki jope taskust

mobiiltelefoni 2790 krooni väärtuses;

- 16.05.2005.a. varastas Magic Buffee kohvikus Karli Sauli fotokotist fotoobjektiivi

40 000 krooni väärtuses;

- 12.10.2004.a. varastas Viru tänava Hesburgeri kohvikus Tarko Tuisu jope taskust

mobiiltelefoni 5600 krooni väärtuses ja müüs selle keskturul 400 krooni eest;

- 06.12.2004.a. Viru tänava McDonaldsi restoranis võttis tooli seljatoel olevast Pär

Stefan Johansoni jope taskust mobiiltelefoni ning väljus, kuid peeti Valli tänaval politseitöötaja poolt kinni, telefon tagastati kannatanule;

- 22.10.2004.a. püüdis Tallinna Kaubamajast varastada tualettvett ja parfüümi kokku

2394 krooni väärtuses, kuid peeti turvatöötaja poolt kinni;

- 30.09.2004.a. varastas Fellini restoranis Tallinnas Itaalia kodaniku Giampaolo

Verducci seljakoti koos dokumentide ja isiklike asjadega;

- 23.11.2004.a. Kristiine Keskuse bistroos varastas Ago-Endrik Kerge pintsaku taskust

mobiiltelefoni 2000 krooni väärtuses.

APELLATSIOONI SISU

G.N vaidlustab talle mõistetud karistuse ning taotleb, et liitkaristuse mõistmisel

arvestataks eelmise kohtuotsusega mõistetud kolme aastat vangistust üksnes osaliselt.

Motiveerib taotlust sellega, et eelmise kohtuotsusega tunnistati ta süüdi suure koguse

narkootilise aine käitlemises, milleks oli 1,26 grammi amfetamiini. Käesoleval ajal on see kogus aga käsitletav väikese kogusena, mis on karistatav KarS § 183 järgi. KarS § 183 näeb

aga ette oluliselt väiksema karistuse, vangistuse kuni ühe aastani. Palub arvestada seda, et 20.12.2005.a. sündis tal laps.

POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

Prokurör leidis, et apellatsioon on põhjendamatu, linnakohtu otsus tuleb jätta muutmata.

G.N ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni. Süüdistatav täpsustas oma apellatsiooni ja taotles talle mõistetud 1-aastase vangistuse leevendamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära

kohtumenetluse pooled, leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks alust ei ole, apellatsioon on põhjendamatu.

Esmalt märgib kohtukolleegium, et apellatsioonis esitatud taotlusel – liitkaristuse moodustamine üksnes karistuste osalise liitmise teel - puudub seaduslik alus. 27.08.2004.a. kohtuotsusega mõisteti G.N-ile 3-aastane vangistus tingimisi 3 aastase katseajaga KarS

§ 74 lg 1 alusel. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt pööratakse karistus täitmisele ja mõistetakse liitkaristus KarS § 65 lg 2 sätetele vastavalt, kui süüdimõistetu paneb katseajal

toime uue tahtliku kuriteo. See asjaolu oli G.N-ile teada. Seega, kuivõrd G.N

pani talle määratud katseajal toime kuriteod tahtlikult, mõistis linnakohus liitkaristuse põhjendatult KarS § 65 lg 2 alusel – suurendas uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Viidatud seadusesättest tuleneb

üheselt, et võimalus mõistetud karistusmäärade üksnes osaliseks arvestamiseks liitkaristuse

moodustamisel puudub. Apellandi väited, millega ta püüab vaidlustada 27.09.2004.a. kohtuotsust, on ainetud, kuivõrd tegemist on jõustunud kohtuotsusega, mille vaidlustamiseks seadus võimalust ette ei näe.

Kohtukolleegium on seisukohal, et niivõrd mitmete kuritegude toimepanemise eest alla KarS § 199 lg- 2 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra mõistetud 1 aastast vangistust ei saa lugeda

rangeks karistuseks. Varem kuuel korral varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud G.N-ile mõistetud karistuse leevendamiseks puudub igasugune alus, mingeid arvestatavaid põhjendusi karistusmäära vähendamiseks ei sisalda ka apellatsioon. KarS § 56

kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, karistuse mõistmisel arvestatakse lisaks süüle

raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude

toimepanemisest hoiduma ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Linnakohus on G.N-ile karistust mõistes nimetatud seadusesätetest lähtunud ja oma seisukohta põhjendanud. Asjaolu,

et G.N-i perre on sündinud laps, ei ole mõistetud karistuse leevendamise aluseks. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioon on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Kohtukolleegium peab aga vajalikuks märkida järgmist.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel juhindub kohus

KrMS § 312 lg 1 nõudest – kohus esitab kohtuotsuse põhiosas kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse. Seejuures peab silmas pidama KrMS §-s 62 sätestatud tõendamiseseme asjaolusid, milleks on 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteo koosseis; 3) kuriteo toimepannud isiku süü ja 4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad

asjaolud. Tõendite loetelu on sätestatud KrMS §-s 63. Mitte kõik kriminaaltoimikus

sisalduvad materjalid ja dokumendid ei ole tõendamiseseme asjaolusid kinnitavateks

tõenditeks. Vaidlusalusest kohtuotsusest nähtub aga, et kohus on eeltoodud reeglite vastu

eksinud ja esitanud kohtuotsuse põhiosas kirjalike tõenditena rea kriminaalasja materjale,

millel puudub igasugune seos tõendamiseseme asjaoludega ja millised ei ole käsitletavad

tõendina KrMS § 63 mõttes. Nii viitab kohus oma otsuses kohtueelse menetluse kokkuvõtetele, kriminaalasjade ühendamise määrustele, uurija poolt koostatud ettekannetele,

isiku kainenemisele paigutamise protokollile, süüdistusaktile koos tõlkega, lühimenetluse kohaldamise taotlusele, taotlustele kaitsjatasude määramiseks, kohtu alla andmise määrusele,

G.N-i määruskaebusele, ringkonnakohtu kohtuistungi protokollile ja määrusele jt. toimikus olevatele dokumentidele. Kohtukolleegium peab vajalikuks rõhutada, et kohtuotsus ei tohi kujuneda kriminaaltoimikusse köidetud materjalide loeteluks vaid peab vastama KrMS

4

§-des 311-313 sätestatud nõuetele. Kõne all olev rikkumine ei ole aga kohtukolleegiumi

arvates kohtuotsuse tühistamise aluseks, kuivõrd muuhulgas on kohus oma otsuses ka

tõendid esitanud, need analüüsinud ja oma seisukohad tõendamiseseme asjaoludesse puutuvalt põhistanud.

Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab kohtukolleegium Tallinna

Linnakohtu 10.11.2005.a. otsuse G.N-i suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Ivi Kesküla Priit Pikamäe Malle Preimer