1-06-1566\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

M Ä Ä R U S

Tallinnas, 23. veebruaril 2006.a.

1-06-1566

Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja M.Antsmäe ja prokuröri N.Duškina osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise Sergei Normanovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

t u v a s t a s :

05.05.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt tunnistati Sergei Normanov süüdi KrK § 101 p.1- § 17 lg.4, § 207 lg.3 p.1, § 207-2 lg.1 järgi, karistuseks 8 aastat vangistust.

Karistuse algus 24.09.2000.a. Karistuse lõpp 24.09.2008.a.

Murru Vangla direktor taotles Sergei Normanovi ennetähtaegset vabastamist.

Peale vabanemist on olemas kindel eluja töökoht ning lähedaste toetus. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei saa uue kuriteo toimepanemise riski välistada. Riski võivad suurendada suhted ja tutvused kriminaalselt karistatud ja kuritegelike hoiakutega inimestega. Vabanedes on kinnipeetaval kõik võimalused täisväärtuslikuks eluks olemas ning kõik sõltub tema enda hoiakutest ja valikutest.

Prokurör ei toeta taotlust.

Ära kuulanud Sergei Normanovi, vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele.

Kohus leiab, et Sergei Normanovi ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmisel ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Sergei Normanov kannab karistust tellitud mõrva kaasaitamise eest, tegemist on ühiskonnaohtlikkuse poolest raske kuriteoga. Tema käitumine vanglas ei olnud eeskujuline, 3 korda ta rikkus režiimi ajavahemikul 2000-2002.a., s.t. et kaks aastat

kuuest aastast ta rikkus vanglarežiimi. Kolm korda temale keelati lühiajalisel väljasõidul 23.02.06 kohtuistungil, kui kohus otsustas tema ennetähtaegset vabastamist, ta tunnistas oma süüd täielikult; kuid eeluurimisel ja kohtuliku uurimisel ei tunnistanud oma süüd, mõjutas tunnistajaid ning nad kartsid kohtusse tulla. Sellepärast kohtul ei ole veendumus et Normanovi süü tunnistamine on siiras. Pere ja töö olemasolu ei takistanud kuriteo toimepanemist.

Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab Sergei Normanovi käituda õiguskuulekalt. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga , et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 2 aastat 7 kuud 1 päeva )vabastada vangistusest. Kohus asub seisukohale ,et antud juhul ei ole karistuse mõistmise eesmärgid veel saavutatud ja Sergei Normanovi karistusest tingimisi vabastamine on enneaegne.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus

määras:

Jätta Murru Vangla direktori taotlus Sergei Normanovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata.

Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule.

Kohtunik: